Uudised ja reisilood

Seišelli saartele mõeldes tuleb tavaliselt ikka silmade ette midagi õige kauget ja erilist – ka Seišellide reklaamlause on „Another World”. Evelin Bötker lohutab, et saared asuvad tegelikkuses Euroopale märksa lähemal kui tuntumad Maldiivid või Mauritius.

„Kusagil kaugel-kaugel universumis…” Nii algab legendaarne „Tähesõdade” saaga, kus õpetatakse, et tee pimedusse algab hirmust. Ja kus Jõu tumedam pool on tugevam ja ligitõmbavam kui Jedi-rüütlite kasutatav hea Jõud – aga kus muidugi hea alati võidab. Kusagil kaugel-kaugel Tuneesia kõrbealadel on koht nimega Tataoine. George Lucase fännidel pole siit muidugi raske tuletada nime Tattooine, planeeti, […]

Imekombel, juhuse läbi või ettekirjutuse tõttu, sattusin ühel aastal kaks korda imelisse Lõuna-Itaalia linna nimega Matera, millest ma varem kuulnudki polnud ja reisiraamatki pakkus vaid tillukese veeru üsna arusaamatu pildiga mäeveerul asetsevast linnakesest. Internetist sain aga teada, et mind ootab haruldane kiviajast pärit koobastega paik, kus on filmitud „Kristuse kannatused” ja Jeruusalemma pähe muudki piibliteemalist […]

Jaltat peetakse mitteametlikult metsiku ida kauboikultuuri kandjaks ja see määratlus sobib talle väga hästi. Päris piraate René Pere Jaltas ei kohanud, kuigi neid tänapäevalgi meredel seilab ja linnakõrtsides laamendab. Simferopoli lennujaam võtab oma külalisi vastu lahkelt pakutavate immigratsioonilipakatega, mis tuleb täita topelt ja kindlasti märkida oma peatuspaik. Hästi läheb peale hotell Jalta, mis tuli meil […]

Kui ma Istanbulist koju jõudsin, küsis üks sõber alustuseks: “Rentisite auto, jah?” No ei rentinud. 2000 aasta jooksul on Bosporuse kaldale kerkinud linn, milles autoga liikumine oleks kergelt öeldes keeruline.

Vaatamata sellele, et Dan Mikkin on Poolast mitu-setu korda läbi sõitnud, oli see üks maailmajao suurimaid riike tema jaoks ikka valge laik.

Ülo Suursaar külastas Austraaliat aprillis, see tähendab lõunapoolkera sügisel, seoses Gold Coastis toimunud rahvusvahelise mere- ja ranniku-uurijate sümpoosioniga. Kui juba ükskord nõnda kaugele lennatud, siis loomulikult pakkusid talle globaalse meretõusu ja ookeanilainete meelevallas arenevate rannikute kõrval huvi ka Rohelise Mandri unikaalne elusloodus ning sealsed inimesed, kes käivad ringi, pea alaspidi. Et maakera kuklapoolel tuleb ka […]

Piirissaare aiamaad on erilised. Kõrged, sügavate vagudega peenrad ja lugematul arvul värvikirevaid õisi. Nähtu valmistas meeldiva üllatuse – meenus lapsepõlv Tallinnas Lillekülas, kus elas mu staroverist vanavanaema.

Kui kunagi lapsepõlveaegadel oli nii, et teise lapse sai kergesti ära hirmutada uudisega, et marmelaadi tehakse vetikatest, siis nüüd noorukieas hirmutavad mind hoopis need kommid, mille sisse vetikaid ega ühtegi teist päris asja ei panda. Vetikad tunduvad kui midagi väga ausat. Head ja ausat. Ja kui Riia võiks olla komm, siis ta võiks olla marmelaadikomm. […]

Kunagi lapsepõlves meeldis mulle väga raamat pealkirjaga “La Tortuga”. Seal sõitsid kaks noort ameeriklast amfiibautoga läbi Ameerika. Alustasid Alaskalt ja jõudsid pärast kuudepikkust seiklust välja Tulemaale, kus teisel pool Magalhãesi väina lõppes tee müstilise nimega linnas. Sealt edasi ei olnud enam midagi peale Antarktika. Ushuaia oli maailma lõunapoolseim linn…