Karolina Nahkor ja tema reisihimuline pere valis kaheks aastaks uue kodu – Kanadas. Paremat kohta rahvusvahelise elamis- ja töökogemuse saamiseks ta enam ei tea. Ega ka mugavaks reisimiseks.
Tänapäeval on lihtne kohata eestlast, kes paar aastat mõne teise riigi elanikuks olnud. On ju teisel maal elamine ideaalne võimalus tundma õppida kultuure ja rahvaid, nende kombeid ja tutvuda põnevate kohtadega.
Toronto on multikultuurne metropol, mille 2,5miljonilisest (koos eeslinnadega viis miljonit) elanikkonnast 49% on sisse rännanud – oluline faktor, miks see suurlinn kiiresti omaks saab.
Paljudel etnilistel gruppidel on oma linnajagu, mistõttu võid ennast ootamatult leida näiteks mini-Hiinast, -Kreekast, -Itaaliast, -Portugalist. Või muudest põnevatest miniriikidest, kus on päritolumaale omased restoranid, poed, meelelahutusasutused jne.
Esimesi päevi linnatänavail jalutades avastad ennast tõenäoliselt imestamas, kui kirju on Toronto elanikkond. Eriti positiivseks muutub see asjaolu nähes, et kõik need erinevad rahvused ja usundite järgijad saavad omavahel suurepäraselt läbi.
Toronto on tuntud oma tolerantsuse ja turvalisuse poolest. Kõrvuti rikaste, keskklassi ja veidi vaesematega on Torontos palju tänavainimesi, kelle eest riik kannab väga hästi hoolt. Igal hommikul sõidab kodutute juurest mööda kaubaauto, kust nad saavad endale meelepärase hommikusöögi valida.
Söö ja naudi, palju jaksad
Kindlasti on Toronto ahvatlev sihtkoht gurmaanidele, sest linna ligi tuhandel restoranil on igale maitsele midagi pakkuda. Nii palju, kui seal on esindatud erinevaid rahvusi, on seal ka restorane erinevate köökidega.
Parim aeg esmaklassilise toidukogemuse saamiseks Torontos on juuli või veebruari algus, kui Torontos toimuvad vastavalt Summerlicious ja Winterlicious festivalid (sõnast delicious ehk “maitsev”) Sel ajal saab linna parimates restoranides kindlaks määratud soodsa hinnaga süüa korraliku lõuna- või õhtusöögi.
Võrreldes vanade Euroopa linnadega algab Toronto ajalugu märksa hiljem. Ajaloohuvilistele on tutvumist väärt Distillery ajalooline piirkond, kus 1880. aastatel oli Gooderham &Wortsi destilleerimisvabrik.
Nüüd on endise tehase miljöö taastatud ja jätab väga stiilse mulje. Aastaringselt toimuvad seal erinevad kultuuriüritused ja näitused. Suviti on traditsiooniks muutunud mitme lavaga jazzfestival, kus nelja päeva vältel musitseerivad oma ala tipptegijad.
Üle ega ümber ei saa Toronto CN Towerist – telemastist otse linna südames, mis oma 553,33 meetriga on maailma kõrgeim ehitis. Toronto sümbolit külastab igal aastal umbes kaks miljonit inimest.
Teletorn on populaarne ka torontolaste endi hulgas ja seetõttu kasutavad heategevuslikud organisatsioonid CN Towerit abivajajatele raha kogumiseks: teatud summa annetanud inimesed tohivad mööda treppi torni tippu joosta.
Tavaliselt tullakse jooksma firmade kaupa ja eriti muljetavaldavad on tuletõrjujad, kes täis-pääsevarustuses jooksevad 1776 trepiastet. CN Toweri muudab meeldejäävaks ka 342 meetri kõrgusel laiuv klaaspõrand, millel seistes saab vaadata otse alla.
Samuti restoran “360 kraadi”, mis pöörleb ümber torni telje ja võimaldab seeläbi oivalist vaadet tervele Toronto linnale. Väike soovitus ka: aknalauad selles restoranis ei ole sobilikud käekoti hoidmiseks, sest üsna varsti avastad, et kott on naaberlaua inimeste juurde “sõitnud”.
Restoran ise on kallimate killast ja seda võimendab arvega koos lauale toodav lamineeritud teatis kirjaga, et tippi ehk jootraha oodatakse 20%. Ei tea, kas see oli meie kahel külaskäigul juhus või esitatakse selline teatis eranditult alati ja kõigile, aga üllatas see igal juhul.
Kääbuste teatrid
Nii turistidele kui kohalikele mõjuvad magnetina kohalikud muusikaliteatrid. Möödunud aastal olid lavalaudadel hitid nagu Hairspray, The Producers ja Mamma Mia. Selle aasta suursündmuseks on Lord of The Rings – kuuldavasti selle suurteose esmalavastus maailmas.
Muide, Toronto teatrid tunduvad olevat ehitatud väga pisemat mõõtu inimeste tarvis. Kuigi mina ei pea ennast suurt kasvu inimeseks, oli The Royal Alexandra teatris keeruline oma jalgu kahe rea vahele ära mahutada ilma, et eesistuja kõrvu oma põlvede vahele surumata.
Tulles nii internetiseerunud riigist kui Eesti tundub üpris mõistetamatu, et veebist ürituste pileteid ostes lisandub Kanadas teenustasu ehk convenience charge.
Paljude teenuste ja kaupade ostu korral jääb Kanadas mulje, et eelistatakse keerulisemat maksmisviisi, Selle näiteks olgu või tšekid, mida kanadalased igal võimalikul juhul maksmiseks kasutavad.
Ja ka see, et kuigi väikeste kupüüride kõrval eksisteerivad ka 50- ja 100dollarilised rahatähed, tuleb Torontos arvestada, et enamikus kohtades nendega maksta ei saa.
Toronto on väga lastesõbralik linn. Olles ise värske lapsevanem, ei saa mainimata jätta, et Kanadas ei pea muretsema sellise enesestmõistetava asja pärast nagu vankriga erinevates kohtades liikumine.
Lastega on arvestatud
Kõik kaasaegsed elumajad on varustatud iseavanevate uste, kaldteede ja suurte liftidega, Sama kehtib ka kauplustes, restoranides ja muudes üldkasutatavates kohtades.
Laste rõõmuks toimub juba rohkem kui 100 aastat igas detsembris jõuluvanade paraad läbi linna. Põhjuseid paraadide korraldamiseks leitakse teisigi, nt Püha Patriku päevale pühendatud iirlaste paraad.
Laste meelispaigaks on Canada’s Wonderland – suur vee- ja lõbustustepark, kus tegevust mitmeks päevaks. Pikemal külastusel peab aga arvestama, et tervislike toitumistavadega inimesed peavad oma harjumusi muutma või oma toidu kaasa võtma. Nimelt müüakse üüratult suurel lõbustuspargi alal vaid “poolemeetriseid” hotdoge, karastusjooke ja funnel cake’e, mis eranditult kõik on kaloripommid.
Spordifanaatikutele seostub Toronto tõenäoliselt Wayne Gretzky ja Maple Leafsi jäähokimeeskonnaga. Sellele Kanada rahvuslikule spordialale on pühendatud muuseum Hockey Hall of Fame ja Wayne Gretzky pubi.
Turistidele on tõeliseks vaatamisväärsuseks Maple Leafsi fanaatikute pidustused pärast oma meeskonna võitu. Selle puhuks on linna ida- ja läänepoolseks jagav Yonge Street (mõnede väitel maailma pikim tänav – 1900 km) sini-valgeks võõbatud pidutsevaid inimesi täis ja möll kestab varahommikuni.
Toronto on tuntud oma tolerantsuse poolest geide ja muude vähemuste suhtes. The Gay Village ahvatleb paljusid kohalikke ja turistegi oma meeletu ööelu, kohvikute ja meelelahutusega. Kohalikud kutsuvad seda piirkonda hellitavalt Gayberhoodiks.
Kord aastas, juunis, toimub suurejooneline geiparaad läbi terve Toronto, meelitades kokku suured sõbralikud rahvamassid (2005. aastal toimunud paraadi jälgis tänavatel miljon inimest).
Mitmepalgeline Niagara Falls
Kui tüüpilisele torontolasele tulevad välis(kodu)maalt külalised, siis kindlasti viiakse nad väikelinnakesse Niagara Fallsi. Nagu nimigi ütleb, asub see Niagara joa juures.
Sellest sai meie rahvusvahelises tutvusringkonnas lausa naljanumber: alati, kui kellelegi külalised tulid, võis kinnisilmi ennustada, et esimeseks sihtkohaks väljaspool Torontot on populaarne Niagara. Ei olnud meiegi erandid, mistõttu oleme seda maailmaimet kõigil aastaaegadel külastanud.
Nii nagu heal lapsel on mitu nime, on heal kohal mitu nägu. Niagara juga on vaieldamatult vaatamist väärt – selle kinnituseks on tema muutuv nägu erinevatel aastaaegadel, mida tulevad uudistama miljonid turistid aastaringselt.
Pealtnäha on tulijate seas tüüpilisi turiste, kes Niagarale sattunud päevaks-paariks, heitmaks pilku järjekordsele turismibrošüüri vaatamisväärsusele ja vaatamaks piirkonnale kuulsust kogunud jääveinide viinamarjaistandusi. (Jääveini tootmiseks korjatakse viinamarjad umbes kaheksa miinuskraadi juures.)
On ka mesinädalaid nautivaid noorpaare, keda ahvatleb romantiline väikelinn hingematvalt ilusa vaatega Niagara joale otse hotellitoast. Tuleb noori peresid lastega, keda lisaks loodusimele köidavas Marinelandi lõbustuste- ja loomapark ning muuseumid ja mängukeskused.
Samuti leiavad sinna tee ameeriklased. Viimased saavad küll uhkusega öelda, et üks osa kuulsast joast, sealjuures kõrgem – 56 meetrit kõrge ja 328 lai, kuulub nende kodumaale. Kolmandik kanadapoolsest joast asub samuti nende kodumaal, kuid nendivad, et tõeliselt vapustav vaade mõlemale joale avaneb siiski just Kanadast.
Hooaeg algab Niagara Fallsis kevadel, kui turistide ja joa vood suurenevad ühekorraga. Maad katnud lumi ja jää on taandunud ning teepervele istutatud lilled hakkavad vaikselt oma kroonlehti avama.
Kuigi sel aastaajal laevaga veel joa alla sõita ei saa, võib teisele poole vett kiigata joa alla ehitatud käikudest. Reis veetagusesse maailma algab Table Rocki nimelisest hoonest, mis asub vahetult Kanada Horseshoe Fallsi ehk Hobuseraua joa kõrval (52 meetrit kõrge ja 675 meetrit lai).
Klaustrofoobide unelm
Kui lift maa all oma uksed avab, tekib tunne, nagu oleksid varjendisse sattunud. Mööda pikka käiku kõndides põikad sisse väikestesse sopikestesse, kus suuri maast laeni ulatuvaid ja ilma klaasideta aknaid katavad võimsad veemassist tekkinud kardinad.
13korruselise maja kõrguselt alla sadav tohutu veemass teeb põrgulärmi – sekundis sajab vett üle kahe miljoni liitri. Külmajudinad tulevad peale, kui seda veemassi vaadates avastad end mõtlemas ülakorrusel nähtud ajaloolisest meenutusest joast alla hüpanud inimestest.
Tundub uskumatu, et 22. oktoobril 2003 naljaviluks joast alla hüpanud meesterahvas (pärit USA Michigani osariigist) jäi ellu ja kogub veel aastaid hiljemgi kuulsust. Kirk Jones oli esimene inimene, kes ilma igasuguste turvavahenditeta võimsa Niagara voogudesse sööstis ja sealjuures elama jäi. Suurim mõõdetud vee kiirus joast alla langedes on 109 km/h…
Vaieldamatult kõige populaarsem ja rahvarohkem aeg joa vaatamiseks on suvel, kui kogu elu turismiatraktsioonide ümber pöörleb täistuuridel. Sel ajal on Niagara ümbruses ööpäev läbi meeletult palju turiste. Piirete taga on raske leida paika, kust võimas juga ilusasti fotosilma ette saada.
Niagara on oma vahuse ja möllava veega, mis võimsa joana kaljuselt pinnalt alla langeb, fotograafide jaoks ahvatlev pildistamisobjekt. Isegi imeilusa tuulevaikse ilmaga piserdavad joast lendavad imepeenikesed veepiisad möödujad ka poole kilomeetri kaugusel märjaks.
Vähe pole neidki, kes suisa raha eest tahavad märjaks saada. Selleks sobivad suurepäraselt ajaloolised laevareisid aurikuga Maid of the Mist, mida korraldatakse juba aastast 1846. Iga osaleja saab vihmakeebi, mis vähemalt osa veest kinni püüab.
Värvide- ja valgusemäng veel
Populaarseimaks atraktsiooniks on ilmselt aastaringselt toimuvad valgusshow’d, mille raames jugadest alla valguv vesi värvi muudab. Nii suvistel nädalalõppudel kui talvise valgusfestivali ajal saadab valgusetendusi muusika ja grande finales saab nautida võrratut ilutulestikku.
Juga on viimaste aastate jooksul vaid korra valgustamata olnud ja see juhtus augustis 2003, mil sellega toetati Ameerika jõupingutusi suurest elektrikatkestusest toibumiseks.
Lastele teeb Niagara Fallsi linna atraktiivseks Marinelandi lõbustuste- ja loomapark, kus lisaks adrenaliini tootvatele atraktsioonidele toimuvad erinevate veeloomade show’d ja loomapargis saab spetsiaalse loomadele mõeldud küpsisega piisoneid käest toita. Käega katsumiseks on seal palju teisigi lastelembeseid loomi.
Lastel on Niagaral muudki tegemist. Maiasmokkasid meelitab suur Hershey’ kommipood, mille uksel tervitab lapsi ööpäevaringselt hiiglamõõtudes kiss-kiss komm ja poehoone seinal tuhandeid kordi tavalisest suurem šokolaaditahvel.
Muuseumidest asuvad seal veidrusi kirjeldav Ripley’s Believe It or Not!, õuduste Nightmares Fear Factory ja loomulikult ka Guinness World Records. Samuti saab IMAX kinos hoopis uuest vaatenurgast kogeda müstilist reisi Niagara joale.
Vahtrad on võrratud
Sügis on Niagaral võrratu aastaaeg oma värvikirevuses. Kanadale iseloomulikult loovad meeleolu uhked vahtrapuud. Siia juurde veel Eestiga võrreldes märksa soojemad ja päikeselisemad sügisilmad ning võrratu kogemus on garanteeritud.
Kuigi talvel on Niagara Falls veidi vaiksem koht kui suvel, vapustab loodus kohati isegi rohkem. Nimelt joast eemale lendlevad imepisikesed veepiisad külmuvad teedel ja vaateplatvormidel, moodustades uskumatult ilusaid jääskulptuure.
Väikest kasvu inimestel on keeruline imelist vaadet nautida, sest jäävallid ulatuvad neil suisa üle pea. Aga raske ringi liikuda on sel aastaajal igaühel, sest kogu maapind kattub talvel paksu ja libeda jääkihiga.
Kel kehtiv Ameerika viisa, saavad põigata Niagara Fallsis üle Kanada-USA piiri. Vaade joale on seal kehvem, aga USA pool asuv piirilinn Buffalo on kanadalaste seas populaarne ostuparadiis ja mõnede kaubamärkide hinnatase kahes riigis on tuntavalt USA kasuks.
Loomulikult ei ole eelpoolnimetatud ainsad vaatamisväärsused Kanadas.
Kirja sai pandud vaid väike osa endale eredaid mälestusi pakkunud kohtadest ja juhtumistest. Olgu see jutt huvi tekitamiseks “vahtralehemaa” vastu.
– – –
Artikkel on ilmunud ajakirja ESTraveller aprill-mai 2006.
Tekst: KAROLINA NAHKOR
Pildid: STAN NAHKOR
Taustapilt: Shutterstock