Kirevad tuled, tuhanded kohvikud ja butiigid, viimseni klanitud tänavad ja kõrghooned, ülisõbralikud teenindajad, sajad tuhanded inimesed… Ja ikka on raske hoomata, kui võrratu, kui grandioosne on Jaapani suurlinn Tokyo! Üheksa pilti annavad linnast sama palju aimu kui üks tilgake ookeanist.
1. Tele- ja vaatetorn Tokyo Tower on saanud inspiratsiooni Pariisi Eiffeli tornist. 332meetrine torn tähistab tänavu 60. sünnipäeva ja on miljonitele turistidele üheks Tokyo sümboliks. Ka kohalikud armastavad torni taustal lustakaid selfie’sid klõpsutada.
2. Tokyo Towerist avaneb Tokyo linnale kõige parem vaade. Sealt võib aimu saada, kuivõrd suur metropol tegelikult on. Kuni silmapiiri kõige kaugema punktini paistavad kõrghooned, ehitised ja sõiduteed ning võib kergelt uskuma jääda, et Tokyo ongi lõputu betoonist džungel.
3. Harajuku linnaosa on üle maailma tuntuks saanud tänavakultuuri sulamispotina, kus kohtuvad noorus, mood ja hirmkallid butiigid. Pole midagi üllatavat, kui vastu jalutab mõni nukuriides Jaapani neiu, kel on helesinised läätsed ja blondeeritud juuksed. Harajuku mood on saanud tugevalt inspiratsiooni Jaapani animest, kus on au sees pulgakommid, roosad lipsud, sitsid-satsid, mõmmid ja põlvikud.
4. Linnas käib kõik mööda joont. Trepist üles või alla minemiseks viitavad nooled, kus sa kõndima peaksid. Eskalaatoril hoiavad kõik nagu üks mees ühele poole, et kiiremad saaksid mööduda. Siin tuleb järgida reegleid, sest miljonite inimeste keskel sujuvaks liikumiseks peab kõik olema millimeetrini koordineeritud.
5. Metroo on kõige mugavam viis Tokyos liikumiseks. Seitsmeeurose päevapiletiga võid liikuda eri linnaosade vahel. Jaamade vahel navigeerimiseks ja orienteerumiseks kulub üks päevake ja juba saad aru, kust siseneda ja kuidas kohale jõuda. Süsteem on ülimalt lihtne ja punktuaalne. Rongid saabuvad sekundilise täpsusega iga viie kuni kaheksa minuti tagant ja liiguvad kiiremini kui sõidukid maa peal. Tipptundidel tuleb vaid arvestada rohkete massidega, kes ka paariminutulise sõidu juures püstijalu tukuvad. Jaapanlased pidid olema tõsised töörügajad ja suigatus rongis on päeva ainus puhkehetk.
6. Shinjuku Golden Gai on väike piirkond Sinjuku linnaosas. Enne 1958. aasta seadusemuudatust oli piirkond tuntud prostituutide poolest. Siis muutus see tegevus illegaalseks ning Golden Gaist sai baaride väike paradiis. 1980ndatel hakati Tokyos hooneid põletama, et suurarendajad võiksid ehitada välja vägevad kõrghooned. Golden Gai pääses sellisest saatusest, sest piirkonna tublid toetajad valvasid öösiti maju. Nüüd ongi Golden Gai keset uhkeid ja kalleid kõrghooneid jäänud omamoodi ajalooliseks mälestuseks vanast Tokyost -¬ päevinäinud baaride, kitsaste tänavate ja väikeste putkadega, kuhu vahel mahub ka ainult viis klienti. Elu algab alles kella kümne ajal õhtul, mille järel on võimalik näha ilmselt kõige rohkem purjus jaapanlasi ühes piirkonnas. Naised, ettevaatust, siin võivad joviaalsemad japsid su tagumikku krabada!
7. Selleks et tuhandetega konkureerides silma jääda, peavad ettevõtted reklaamimisega tõsiselt vaeva nägema. Lendlehtedest ja tavalistest sisseviskajatest ei piisa. Puhkpilliorkester ja rahvarõivas naised keset tänavat on miinimum, millega klientide tähelepanu püüda.
8. Tokyo ilm võõrustab turiste aasta läbi. Isegi detsembrikuus võib leida päevi, kus käärida sääred paljaks ja nautida justkui kaunimat Eesti hilist augustit.
9. Öine linn annab kõige ehedama sõõmu filmilikku metropoli: kollased taksod, tihe liiklus, põlevad tuled, kriiskavad reklaamid, kiirus ja hinge kõditav tunne, et see kõik on alles seikluse algus.
Lugu ilmus Eesti suurima reisiajakirja TRAVELLER 2018. aasta kevadsuvises numbris. TEKST: Pamela Maran FOTOD: Andrus Eesmaa
Teemad