Ulu Temburong ehk päev Brunei džunglis


Kui paljud teist on käinud Bruneis, väikeses sultaniriigis Borneo saare peal? Metsiku looduse poolest tuntud Borneo on Aasia suurim saar ja suuruselt kolmas saar kogu maailmas. Kuigi enamik Borneost kuulub Indoneesiale ja Malaisiale, jätkub saare põhjapoolses osas ruumi ka Bruneile – riigile, mille pindala on alla 6000 ruutkilomeetri, mille sultan on üks maailma rikkamatest inimestest ja kus kehtib rangelt kontrollitud alkoholimüügi keeld.

Lugusid Brunei pika nimega sultanist Hassanal Bolkiah Mu’izzaddin Waddaulah ibni Al-Marhum Sultan Haji Omar Ali Saifuddien Sa’adul Khairi Waddienist ja tema paljudest kurbadest naistest võiks rääkima jäädagi. Kuld ja kard on riigis kõrvuti lihtsuse ja vaesusega. Elu Bruneis on väga erinev sellest, millega meie harjunud oleme. Vabadustel on siin teistmoodi tähendus. See kõik kaotab aga tähtsuse, kui te võtate aega, et veeta osa oma puhkusest looduses ja seda peab Bruneis tingimata tegema.

Brunei vihmametsa saamine pole lihtne. Selleks tuleb kõigepealt paaditaksoga paaritunnine retk ette võtta, vahepeal kiirpaati vahetada, bussiga edasi sõita. Ulu Temburongi nimeline rahvuspark on saanud oma nime malai keelest, sõna “ulu” tähendab kauget ja rahvuspark asub tõesti kaugel mere ja metsa taga. Lisaks turistide sõidutamisele toimib kiirpaaditakso kohaliku transpordina, viies kohalikke elanikke igapäevaselt tööle ja koju tagasi.

Retk algab vee peale vaiadele ehitatud külast, millesarnaseid leidub ka Tais ja mujal maailmas, aga mida külastades tekib ikka ja jälle seesama küsimus, et kuidas, oh kuidas nad siin küll oma lapsed suureks kasvatavad. Edasi sõites näeb tsivilisatsiooni harva. Vesi on pruun ja sile, pingutan silmi, et mitte midagi olulist maha magada. Krokodille, elevante ega madusid ei märka, mootorpaadi lärm peletab loomad eemale. Viimased kilomeetrid bussis on kõike muud kui mugavad, auklik tee ja ära näkitsetud istmepolsterdused tuletavad meelde lapsepõlve koolisõite veneaegses ninaga bussis.

Ulu Temburong National Park

Ja siis olemegi rahvuspargis päral. Seltskond jagatakse kanuudesse, iga kanuu saab ka kogenud juhi ja iga teeline aeru. Kanuus mööda džunglijõge kulgemine on eriline kogemus. Neid katkematuid džunglihääli olin varem vaid loodussaadetest kuulnud, sile vesi ja madalale vee kohale langevad puuoksad on ühest küljest maagilised, ent teevad ka valvsaks. Inimene on siin külaliseks ja džungel annab sellest valjuhäälselt märku. Päike asendub ühtäkki vihmasajuga ja kui vihmametsas sajab, siis ikka korralikult. See on vabastav, soe vihm, tunnen järjest võimsamalt looduse maagilisust ja seda, kui väike on inimene…

Looduslik kalapediküür

Esimese peatuse teeme looduslikus kalaspaas. Paadid jäetakse maha ja edasi tuleb matkata mööda ojaäärset muda. Julgemad võtavad jalatsid jalast ja kõnnivad keset madalat jõge, nii takistab muda ja teeäärne puuderägastik edasiliikumist kõige vähem. Ettevaatlik peab sellegipoolest olema, sest kunagi ei tea mille või kelle otsa võid astuda.

Sihtkohas ootab meid juga, mille vesi on ujumiseks jahedalt kosutav. Kosealuses tiigis elavad Garra rufad – doktor kaladeks nimetatavad kalakesed, kes söövad surnud naharakke inimese jalataldade alt. Needsamad kalad on reisijale tuttavad paljudest Aasia riikidest, kalapediküüri pakutakse isegi Tallinnas. Looduses toimib see kõik samamoodi – seisad jalgupidi vees ja kui oled veidi aega rahulikult, siis on kalaparv õige pea kohal. Jalataldu näksivad kalad teevad kõdi ja esimesed ampsud panevad turisti ehmatusest karjatama. Julgemad proovivad ka vette istuda, kalake teeb proovi iga kehaosaga.

Vihmametsa kohal

Kui pediküür tehtud ja edasi aerutatud, ootab järgmine eriline sihtkoht. Keset vihmametsa on rajatud vaateplatvorm – lahtine metallist ehitis, mille trepid ja sillad viivad puude latvadest kõrgemale, džunglihelide kohale, pealepoole pilvi. Üles ronib vaid pool seltskonnast, kõrguse kartjad jäävad maha. Torn kõigub tuule ja ronijate meelevallas, aga vaated on hingematvad. Hingan suure sõõmu vihmajärgselt värsket õhku ja adun, kuidas mul vedanud on, et siia sattusin.

Ulu Ulu Resort

Retki rahvusparki korraldab Brunei valitsusega koostöös toimiv asutus Ulu Ulu Resort. Rahvusparki võib minna päevaretkele või veeta kohapeal kuni 3 ööd ökopuhates. Jõeoru nõlvale ehitatud resort pakub toitlustust ja majutust. Ka giidid, kanuud ja transport on korraldatud. Terrassidele üles riputatud võrkkiikedes lesides arutame reisikaaslastega, et siia tuleks pikemalt küll, mõni hea raamat ja joogamatt kaasas. Siin on kõik nii lihtne, et rohkemat poleks vaja. Ja ega siia saakski suurema pagasiga tulla – kõik vajalik peab ju kanuusse mahtuma.

Väsinuna bussiga tagasi Brunei pealinna Bandar Seri Begawani sõites räägime vihmametsa asukatest. Nägime mõnda erksavärvilist lindu, ohjeldamatult putukaid ja paari ahvi. Üks meile giidiks olnud noormeestest kougib taskust päevinäinud Nokia ja näitab möödunud nädalal tehtud pilti lopsakast püütonist, kes pärast kana nahka pistmist leiba (ptüi, kana) luusse laseb. Kõik Ulu Ulu Resorti majad on ehitatud puidust postidele, nii ka kanala, mille all madu lesib.

Olen poisile tänulik, et ta meile oma pildigaleriid enne retke ei näidanud. Jämedad džunglipuud tundusid mulle kogu aeg kahtlased, ilmselt oleks tekkinud ka tugev tõrge paljajalu mudases vees pladistada. Tegelikkuses põrkuvad loodus ja turistid Ulu Temburongis harva, selleks on kõik liiga hästi korraldatud.

Kuidas Bruneisse saab?

Tavaliselt ei ole Brunei Aasia reisi ainuke sihtkoht. Mõistlik on seda ühendada mõne naaberriigi, enamasti Malaisia külastusega. Rahaliselt soodsaim on kombineerida eraldi pileteid – üks Tallinnast Malaisiasse ja teine Malaisiast Bruneisse.

Viimasest alustades:
Malaisia pealinnast Kuala Lumpurist võib pika etteplaneerimisega saada edasi-tagasi lennu Bandar Seri Begawani alla 100 €, lennates odavlennufirmaga Air Asia. Royal Brunei lennud on umbes 2x kallimad, aga teenindust sisaldub rohem. Lühem lend on võimalik samuti Borneo saarel asuvast Kota Kinabalust. Siis Air Asia variant puudub ja Royal Brunei pileti eest tuleb maksta veidi üle 100 €. Alternatiivina võib Kota Kinabalust liikuda maismaad/merd mööda.

Malaisiasse reisimiseks on variante rohkem. Ühe lennukivahetusega viivad Kuala Lumpurisse Turkish Airlines läbi Istanbuli või KLM läbi Amsterdami. Muudel juhtudel tuleb arvestada kahe või enama ümberistumisega. Samuti on Kota Kinabalusse lennates 2 ümberistumist miinimum. Enamate ümberistumiste puhul suureneb oluliselt lennufirmade valik (Finnair, Lufthansa, Etihad jt).
Kampaaniate käigus jääb soodsam hinnatase alla 700 €, eriti heal juhul (ja kui lendamist näiteks Helsingist alustada) ka alla 600.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe laupäevalisas LP Reis.

Teemad