Ateena kuumad kivid
![line](/estraveller/apr_jun2002/images/hrule.GIF)
Oma
ajutist kodulinna Ateenat esitleb allpool Estraveli endine töötaja Kristi
Toon, kes praegu elab Kreeka pealinnas koos oma diplomaadist abikaasaga.
Kivid on nii linnas kui selle ümber
Minu esimene kokkupuude Ateenaga oli pea kaks aastat tagasi, kui maandusime
perega vanale Hellinikoni lennuväljale. Tuleku põhjuseks oli abikaasa
diplomaatilisele tööle lähetamine Kreekasse.
Mäletan selgelt seda jaanuarikuu päeva, mil algas reis lumiselt Eestimaalt
ja lõppes päikesest lõkendaval Kreekamaal. Eneselegi märkamatult olime
tiirlemas linna kohal, mis näis nii valge ja nii puutumatu, mille servas
sillerdas helesinine merevesi ja hetkeks tundus kõik mütoloogiliselt muinasjutuline:
Akropol turritamas linna kohal ja mäed vallina kaitsmas võidujumalanna
Athena Nike linna, aga reaalsus koputas õlale kohe, kui lennukist maale
astusime. Algamas oli uus avastusretk lõunamaa elu soppidesse.
Järgnevalt mõned isiklikud kogemused Ateenast, linnast, kus elab viimase
rahvaloenduse andmete järgi 3 344 483 elanikku ehk umbes samapalju kui
Berliinis. Linnast, mis on olnud Kreeka pealinnaks alates aastast 1834
ja mis on muutmas oma nägu seoses lähenevate Olümpiamängudega. Linnast,
mis on kivist ja linnast, mille ümber on kivid, kuid milles elavad inimesed
hingestavad oma temperamendiga igapäevast meeleolu selles megapolis.
Kivist maja on väga praktiline
Elame Ateenas ühes kesklinnale lähematest piirkondadest, Imittose
(Hymettose) mäe jalamil. Meie maja on küllalt tüüpiline ehitis selles
linnas - maavärinateohtu silmas pidades valatud betoonkarkass, suured
aken-uksed maast laeni, avarad rõdud ja põrandad, mis ehitatud Evia saare
valgest marmorist.
Esialgu tundus vaatepilt küll pigem luksuslik, kuid pärast esimeste tõeliste
kuumade saabumist leidsime, et kivist ehitis on sellises kliimas vägagi
praktiline. Lisaks on puit siinsetes ehitustes vähe rakendust leidnud
oma suhtelise nappuse ja kalliduse tõttu. Meie väikesel ja vaiksel tänaval
mändide, paplite ja tsitruspuude vahel on peale maja, kus elame, mitmeid
teisi samasuguseid, ja sama näeme kõrvaltänaval. Sama paralleeltänaval
ja nii edasi vaadates ongi Ateena linna arhitektuurilises pildis vaid
betoonist mitmekorruselised elumajad, mille vahel kitsad tänavad ja ahtad,
et mitte öelda olematud, kõnniteed. Olematud eelkõige sellepoolest, et
enamusele neist pole jalakäijatel asja - keskele istutatud tsitruspuude
vahele asutavad end parkima autod ja mootorrattad, seal on ka koht prügikastidele,
oksahunnikutele, supermarketi kärudele ja koduloomadele enda kergendamiseks.
Kreeklane
on harjunud suhtlema
Saabudes põhjamaa rahulikust elurütmist tegi siinne autoderohkus,
liiklusmüra, pidevad ummikud ja saastunud õhk meele nukraks ja ringiliikumise
veidi närviliseks, kuid mõne aja möödudes leiad end samast elurütmist
ja planeerid tegemisi vastavalt kohalikule tavale. Õpid selgeks päeval
puhkamise, õpid autoga liiklema nii, et lisaks suunatuledele on abilisteks
veel vehkivad käed, häälepaelad ja signaal. Harjud kaupluste avamis- ja
sulgemiskellaaegadega, mida pea kunagi ukse kõrvale ei kirjutata, harjud
kauplema hinna üle ja lepid sellega, et sinu heledajuukselist last paljud
kõnetavad, paitavad ja talle maiustusi pakuvad. Õpid mitte solvuma, kui
võhivõõras kodanik peatub ja pärib nime ja päritolu või millega tegelevad
sinu vanemad. Kreeklane on harjunud suhtlema, mis ongi tema peamine päeva
tegevus ja huvi.
Ateenat ümbritseb kolm mäge
Ateena linna Atika poolsaarel ümbritsevad kolmest küljest mäed ja
ühest meri. Seda on oluline teada, kuna uidates kitsastel tänavatel saab
madalamate tippude - Akropolise ja Likavittose kõrval orientiiriks alati
võtta linna ümbritsevad suuremad mäed või siit-sealt paistva sillerdava
mere. Mägesid nimetatakse Pendeli, Imittos ja Parnitha.
Pendeli on "kolmest vennast" idapoolseim, mille tipust avaneb vaade
ühelt poolt Ateena idaosa eeslinnadele ning teiselt poolt Evia lahele
ja Marathonasele. Mäge on viimastel aastatel kahjustanud mitmed suured
tulekahjud, mis enamasti kahjuks tahtlikult süüdatud ning muutnud tema
väljanägemise laastatuks ja nukraks. Sel kevadel hakati küll mäenõlvadele
istutama uut metsa, kuid tänu uue lennujaama lähedusele on see kant muutumas
üha atraktiivsemaks elu- ja ärirajooniks ning rohelusele ei jätku just
palju ruumi vihase kinnistute-kruntide tekitamise kõrval. Muide, metsa
mahapõletamine on moodus maa hinna allalöömiseks ja linnaplaneerimisametiga
protsessimiseks. Ajalooürikutest aga saame teada, et Pendeli mäes sisalduv
marmor on olnud ehitusmaterjaliks kuulsale Ateena Marmorstaadionile ja
materjaliks klassikalise ajastu skulptuuridele.
Elame Imittose jalamil
Ulatuvuselt järgmine Imittos laiub uhkena piirates linna lõunast.
Mägi, mida on lihtne ära tunda antennidemetsa järgi tipus. Imittos on
mulle eriti koduseks saanud, kuna elan ta jalamil ja elutoa akendest avaneb
vaade osale sellest. Tulles Eesti tasaselt maapinnalt mägisele on minus
alati tekkinud vastupandamatu soov turnida nii kõrgele kui vähegi võimalik
ja tunda end väiksemast väiksemana selle vägeva moodustise harjal.
Imittosest on ka saanud mind külastatavate sõprade üks vaatamisväärsus.
Sinna otsa pääsemiseks on kaks võimalust - jala või mõne mootorsõidukiga.
Jala võtab turnimine hea mitu tundi, kuna ülesviiv tee on küll korraliku
asfaltkattega, kuid käänuline ja kokku umbes 9 km tõusu. Teed kaunistab
pilkupüüdev ja vaheldusrikas taimestik. Allpool ulatuvad teistest puudest
üle uhked ja tikksirged küpressid ning mida kõrgemale, seda kiduramaks
ja okkalisemaks taimestik muutub. Üsna teekonna alguses on võimalus jalga
puhata ja vaimu kosutada kahes väikeses kloostris. Soovi korral saab hiljem
mõnes lihtsakoelises katusealuses piknikku pidada. Kõige fantastilisema,
ülevaatlikuma ja tõsi ka - tasuta - linnavaate saab just sellest paigast.
Hea suurendusega fotoaparaadiga on võimalik ühele fotole saada mitmeid
Ateena vaatamisväärsusi.
Vahelduseks koopasse
Võib ju arvata, et tervisliku rännakuvõimaluse, värske õhu, kauni
looduse ja hea vaate kõrval on see ka kõik, mida üks kivimass pakkuda
suudab, kuid võta näpust - on veel üllatuski varuks. Nimelt on mäe teisel
küljel sissepääs küllaltki muljetavaldavatesse koobastesse ja see ime
- stalaktiitide ja stalagmiitide suurepärased kogumid - avaneb praktiliselt
Suur-Ateenas endas.
Väidetakse, et sambad kasvavad vaid sentimeetri võrra saja aasta jooksul,
mis teeb koopas nähtava veelgi müstilisemaks. Toreda lõppakordina on eksponeerijad
lisanud muusika ja valgusemängu, pannes koopa omamoodi "elama".
Imittose koopad on Ateena südalinnast vaid 25 km kaugusel, kuid üllatavalt
vähe teatud kohalike ateenlaste hulgas. Samuti ei vii turismibusside teekond
just sageli sealt mööda. Turistid suunatakse koobastesse, mis asuvad peamiselt
Peloponnesose poolsaare erinevates paikades (Diros, Frachthi, Lake jt)
ja kuhu sõitmiseks tuleb varuda päevi.
Koopaesisel terrassil saab imetleda ka Atika poolsaare panoraami ning
päris kenasti on peopesal ka Ateena uus ja moodne lennujaam Spatas. Koopa
sissepääsu kanti jääb ka päris huvitav kohalik pool-vabaõhumuuseum nimega
Vorres Museum, kus eksponeeritakse Kreeka tänapäeva kunsti ja rahvakunsti
läbi aegade.
Kasiino paikneb mäetipul
Parnitha massiiv on linna piiramas põhjast. Sellel mäel, mis aegade
algusest tuntud kindlusena kaitsmaks Atika poolsaart, valitseb omamoodi
rahulik ja stoiline meeleolu võrreldes eelkirjeldatutega, samas on tema
põuest pärit paljudki "igapäevased" väiksemad maavärinad. Parnitha nõlvad
on looduskaitse all ja sinna rajatud rahvuspark pakub külastajatele avastamiseks
818 erinevat taimeliiki kauni männimetsa varjus. Seal on Imittosega võrreldes
suuremadki võimalused matkajatel turnida ja autosõitjatel looduslikult
kaunis sõit sooritada.
Parnitha mäe jalamil ja lähemas ümbruses paiknevad aga tosinad hea kohaliku
kreeka köögi ja mõistliku hinnatasemega tavernad, kus mäel kogetud meeleolule
saab mõnusa kehakinnituse lisada. Lisaks silmailule hakkab Parnitha tipus
olev hotell-kasiino, mis hetkel on erastamisprotsessis ja renoveerimise
ootel, pakkuma meelelahutus- ja majutusvõimalust. Tänu kiriku suurele
autoriteedile ja aktiivsele poliitikale Kreeka igapäevaelus, mis põhjamaisele
natuurile harjumatugi, on kasiinod olnud pideva moraalse ja religioosse
surve all ning olemasolevategi eksistents on ebakindel - need on peamiselt
koondunud Ateenast välja Korinthose lähedasse rannikulinna Loutrakisse.
Parnitha hotell-kasiinoni saab mäejalamilt sõita (mitte küll alati) ka
Ateena ainsa köisraudteega.
Akropolis
kõrgub vanalinna kohal
Ateena tuntuimaks sümboliks on kahtlemata 156 meetri kõrgusele kaljule
rajatud Akropolis, mis paikneb südalinnas ning millest on raske pilku
heitmata mööda jalutada.
Võimas marmortemplite kompleks on olnud aegade räsida, ent miljonite
külastajate jätkuvaks huviobjektiks. Seda tunnistavad siledaks tallatud
ja pisut ehk ohtlikukski muutunud marmortrepid, mida mööda muistsete templivaremeteni
turnida tuleb. Kui mina esimest korda Akropolist avastamas olin, üllatas
raskendatud ligipääs sellele, kuid tänaseks on valminud täielikult uuendatud
ja vaid jalakäijatele avatud teelõik, mis laseb imetleda Akropolise võimsust
tema jalamilt. Mitmesugust informatsiooni saab muuseumist, mis paikneb
peatempel Parthenoni kõrval või sissepääsul oma teenust pakkuvatelt giididelt.
Akropoliselt alla laskudes jõuame vanalinna ehk Plakale, kus liikumiseks
on hädavajalik kaart, kui puudub aeg ja tahe ekselda selle labürintides.
Akropolise ja Plaka vahelt leiame endisaegse turu Agora säilmed.
Turutavad on endiselt au sees
Turg Vana-Kreekas omas ühiskondlikus elus olulist rolli, kus lisaks
kauplemisele pidas linnarahvas elavat arutelu päevapoliitika, religiooni
ning kultuuri üle. Turupidamistava on säilinud olulisena siiani. Eksisteerib
püsiturg Plaka piirkonnas ja nn. rändturg - laiki - kindlatel nädalapäevadel
kindlas linnajaos. Mõnusa kogemuse saamiseks olen läkitanud mind külastavad
sõbrad esiteks laikile ja seejärel vana turu varemetele.
Tänapäeva kauplemine käib enamasti väikestes poekestes, mis palistavad
kitsaid tänavaid. Ärge arvakegi, et teil lastakse rahulikult siseneda
ja pikalt uurida pakutavat! Lõunamaalased on hingelaadilt ja temperamendilt
kauplejad, mida võib nimetada ka elustiiliks. Tava kohaselt peab vähemalt
üks lastest jätkama vanemate kauplemistraditsiooni. Äri jätkuvusest põlvest
põlve annavad tunnistust nähtavale kohale riputatud isade, vana- ja vaarisade
fotod, kelle tööd mäletatakse, austatakse ning kiidetakse.
Vanalinnast lahkudes jõuame uuemasse kesklinna piirkonda Kolonakisse,
mis samuti tuntud elava kaubanduse ja kohvikute tõttu, kuid oma praeguse
näo kujundanud eelmisel sajandil.
Eesti Suursaatkond paikneb Likavittose, Ateena enim tähelepanu köitva
kaljukünka jalamil. Tipu vallutamiseks võib valida kas funikulööri või
omaenese suutlikkuse. Likavittoselt, mis oma nime on saanud seal kunagi
elutsenud huntide järgi ning mis Akropolisest pea poole kõrgem (277 m),
näeb linna iga ilmakaare poole. Soovitan sinna üles ronida enne videviku
saabumist - siis saab päikeseloojakut oodata-vaadata kohvikus klaasikest
kreekapärast külma ja jääkuubikutega täidetud kohvijooki frappeed juues
või kuulata kõrvalasuvas vabaõhuteatris mõnda kontserti.
Kas
Ateena saab olümpiamängudega hakkama?
Kolmas külastamist väärt objekt on Ateena marmorstaadion (ehitatud
1869-1870). Sisenedes peaväravast jooksuradadele, jäävad mõlemale poole
marmortahvlid, kus parempoolses reas loetletud toimunud olümpiamängud
läbi aastate, vasakul aga kreeklastest medalivõitjad. Agaavide ja männimetsaga
ümbritsetud staadionil on võimalik veeta hulk aega, ronides sadadel marmorastmetel
või proovides jõudu jooksurajal. Heaks tavaks peetakse seda, kui muistsele
staadionile joostes või jalutades tiir peale tehakse.
Kahe aasta pärast on olümpiamängude sünnimaal taas võimalus mängud korraldada.
Kohalikust ja rahvusvahelisest ajakirjandusest kumavad läbi üsna vastakad
arvamused Kreeka suutlikkuse üle mängud heal tasemel läbi viia. Ateena
kohtud on ummistatud hagidest uute olümpiarajatiste või transpordisõlmede
ehitamise üle ning vaidlused arheoloogide ja muinsuskaitsjatega ei taha
senini lõppeda.
Kõik atraktiivsemad ehitised ning vanaaja templivaremed ja kirikud -
näiteks pisike hurmav Kapnikarea kirik Ermou tänava keskel - paiknevad
valdavalt kesklinna piirkonnas. Olles heitnud pilgu uuele ja vanale parlamendihoonele,
Ateena ülikoolile, riiklikule ajaloomuuseumile, rahvusraamatukogule, Zappeioni
paleele ja Akadeemia hoonele ning jalutanud keskselt Syntagma väljakult
Omonia väljakule, oledki näinud põhiosa Ateena uhkusest. Nimetatud hoonete
valmimine jääb ajajärku, mil Ateenast sai Kreeka pealinn. Hiljem lisandunud
ehitised erilise arhitektuurilise omapäraga ei hiilga, kui just jõukamate
elanike paleemõõtu elumajad kaugemalejäävas eeslinnas Kifissias välja
arvata.
Ateena
lumevangistuses
Lõpetuseks tahan rääkida sündmusest, mis linlasi hämmastas. Ootamatult
maha sadanud paks lumi jaanuari esimestel päevadel valmistas üllatuse
meilegi, kes oleme harjunud pakase ja lumega. Päev-paar ei toimunud tänavatel
eriti autoliiklust ja kreeklaste harjumuspärane elurütm oli paisatud pahupidi
- koolid kinni, ajalehed ei jõudnud soovijateni, lennujaam suletud, puud
ja oksad lume raskuse all murdumas. Sellist lund on Ateenas nähtud viimati
nelikümmend aastat tagasi.
Keskväljakul valitses lustlik meeleolu, mängiti lumesõda ja parlamendihoone
esisel väljakul vahti pidavad rahvariides sõdurid harjutasid lumes marssimist,
mis seelikus ja puukingadega üpris kentsakalt välja kukkus ja lõppes sellega,
et vahtkonnavahetused mõneks ajaks koguni ära jäid. Ateenlastele oli valge
vaiba alla mattumine pigem õnnetus kui õnn, vaatamata valdavale ülemeelikule
meeleolule. Libedaga juhtus õnnetusi nii inimeste kui ka sõidukitega,
paljud rõdutaimed ja põlluviljad said külmavõetud.
Kreeka on maa, mis alati jääb su hinges eripärase soojusega meelde. Selle
uhke ja kirgliku rahva pealinn on alati valmis sind oma melusse haarama.
Siin saab end ühtmoodi hästi tunda nii kultuurihuviline turist kui ka
elavat meelelahutust otsiv külaline. Eriti suvekuumadel kividel nii rannas
kui vanalinnas.
|