Golf: ebanormaalsete inimeste mäng?

Nii arvavad golfist need, kes seda mängu ise kunagi mänginud pole. Samuti arvas ka Avis Autorent & Liising juhatuse esimees Urmas Isok 5 aastat tagasi ehk enne kui ta ise golfimänguga alustas.

Alustatud sai juhuslikult
Näpp sai antud suhteliselt juhuslikult Toyota perepäeval Niitvälja golfikeskuses aastal 1997, kus toimus külalistele puttamisvõistlus. Seal sai teha lööke harjutusväljakul treeneri ehk pro juhendamisel ning ühtlasi registreeriti ka golfikursustele, mis olid rahaliselt võrdlemisi odavad ja kestsid vaid 2 päeva. Kursuste tulemusena sain green card’i, mis annab õiguse golfiväljakul golfi mängida. Edasi kulges asi juba poolautomaatselt ja asjassepühendunult. Kuna olin rahvaspordiga juba aastaid regulaarselt tegelenud, siis ei olnud algus eriti keeruline. Tähtis on vastu pidada esimesed 2-3 kuud ning harjutada selle perioodi jooksul 3-4 korda nädalas. Sealjuures on oluline kasutada pro abi, kuna valesti omandatu ümberõppimine on keeruline.

Miks mulle golf meeldib?
Olen tüüpiline kontorirotist eraettevõtja, kes on 90ndate algusest ennastunustavalt tööd rabanud ning seda intensiivse (pulss 150-160) ja lühiajalise (30-40 min) treeninguga üritanud kompenseerida, mis tagantjärele vaadates ja konsulteerides spordiarstidega polnud üldse õige, sest kurnas organismi täiendavalt. Golfi eeliseks on pikaajaline viibimine värskes õhus (üks mäng võtab ca 4 tundi), madal pikaajaline ja ühtlane koormus, mis lõppkokkuvõttes polegi nii väike, kuna maha käiakse selle aja jooksul ca 8 kilomeetrit ja seda koos golfikäru või golfikotiga. Spordiarstide väitel põletab inimorganism just madalal pikaajalisel koormusel peamiselt rasvasid ning lühiajalisel ja kõrgel koormusel süsivesikuid. Pärast golfile pühendumist on minu enesetunne ja treenitus tunduvalt paranenud, kuid loomulikult olen teinud edasi ka teisi spordialasid.

Golf pole kallim kui muud alad
Eestis on levinud arvamus, et golf on vaid "rikaste ja ilusate" mäng, kuid tegelikult ei ole golf kallim kui mitmed teised spordialad nagu tennis, mäesuusatamine jne. Põhjamaades ja paljudes välisriikides on golf täielikult rahvaspordi staatuses. Kuid arvamus golfist muutub ka Eestis ja järjest rohkem tuleb peale uusi mängijaid, mistõttu võib lähiaastatel golfi mänguõigus muutuda sama defitsiitseks ja kalliks kui ta on paljudes välisriikides.

Kui kallis on golf? Golfiga alustamiseks tuleb käia ära kursustel, mis maksavad ca 3000 krooni, osta golfikepid ja bägi (kott), mis maksavad alates 6000 kroonist, osta golfikingad hinnaga alates 1000 kroonist, palle jms veel ca 1000 krooni eest. Sellega on põhivarustus olemas. Golfietikett nõuab lühikeste või pikkade pükste (mitte dressipükste, sortside jmt) ja kraega polosärgi kandmist golfiväljakul. Suuremaks kuluartikliks on nn green fee ca 400 krooni, mis on ühekordne kulu väljakul mängimise eest ning mille jooksul läbitakse näiteks 18 auku. Harjutusväljakutel viibimine ei maksa midagi enamat kui vaid pallimasina zhetoonid umbes 15 krooni tükk, mille eest saab reeglina 20 palli.

Mõttekas on kuuluda klubisse
Kuna kõige suuremaks kuluks on green fee, siis on otstarbekas asendada see ühekordse investeeringuga 60 000 krooni ja osta endale sellega alaline mänguõigus. Tegemist on investeeringuga, mille väärtus suure tõenäosusega vaid kasvab. Soomes maksavad sarnased mänguõigused tippväljakutel kuni miljon krooni. Alalisele mänguõigusele tuleb lisaks tasuda iga-aastast golfiväljaku hooldustasu, mis on ca 4500 krooni. Otstarbekas on kuuluda ka golfiklubisse, kus toimub aktiivne seltsielu ning kus on meeldiv arendada nii isiklikke kui ka ärisidemeid. Golfiklubi aastamaks on 1000 krooni. Seega oleks ühekordne investeering mänguõigusesse 60 000 krooni ning varustusse ja muuse sellisesse umbes 20 000 krooni. Viimast kulu võib enda rahustuseks periodiseerida veidi pikema aja peale kui 1-2 aastat.

Kust võtta aega, mida pühendada golfile. See tundub esialgu täiesti võimatuna. Siiski kujuneb golfist välja elustiil ja enamus golfimängijaid aja puuduse üle küll ei kurda. Muidugi sõltub asi ka sellest, mis on inimese elu eesmärk. Kas lõpmatu rabelemine rikastumise või eneseteostamise nimel annab meile lõpuks soovitud eesmärgi - vaevalt küll - ning tähtis on sellest õigel ajal aru saada.

Golf nõuab osavust ja praktikat
Asi see "muna" siis auku pole saada? Tegelikult on tegemist üpris keeruka ja tehnilise ülesandega, mis pakub piisavat füüsilist koormust. Avalöök on üks keerulisemaid ning see tehakse tavaliselt "driveri" ehk puuga (vanasti oli see kepp puust) ning selle löögi puhul omab enam tähtsust löögi pikkus kui täpsus. Loomulikult on suurepärane saavutada mõlemat. Järgmine löök tehakse reeglina rauaga (samuti vanast ajast tulnud nimetus) ning viimased löögid või löök tehakse greenil putteriga (spetsiaalne lühilöögi kepp). Sarnaselt läbitakse kogu väljak, millel on tavaliselt 18 rada ehk auku. Rajad on erineva pikkuse ja raskusastmega.

Golfi handicapi süsteem on unikaalne ja võimaldab juba algajal edukaid tulemusi näidata, kuna võistelda tuleb eelkõige iseendaga. Nn iseendaga võistlemise tulemusi võrreldakse erinevate mängijate vahel ja nii selgitatakse ka võistluste ajal võitjaid. Sellist mänguvormi nimetatakse punktimänguks ehk Stablefordiks. Samas on ka mitmeid teisi mänguvorme.

Sobib hästi nii noortele kui vanadele
Golfiga pole kunagi hilja alustada, milles võib veenduda ka Eestis, kuna Niitvälja avati alles aastal 1994 ning mitmed üle keskea inimesed (nii mehed kui naised) on Eestis endiselt tõsised tegijad. Golfi saab harrastada väga kõrge vanuseni. Samas hoolitsevad golfiklubid hoogsalt järelkasvu eest ning kuni 18 aastastele lastele tehakse väga olulisi soodustusi ning kohati on mitmed kulukad teenused lausa tasuta ja seda ka Eestis. Golfiga on mõistlik alustada 6-7 aastaselt. Niitvälja golfikeskuses toimuvad iga-aastased laste golfilaagrid, mis on väga populaarsed. Noored arenevad väga kiirelt kogemustega pro (treeneri) käe all. Golfi põhimõtted ja distsipliin aitavad noorukitel kergemini üle saada kasvuea probleemidest, noored püsivad kauem perekonna juures tänu ühisele hobile, mistõttu golfiväljakul võib sageli isasid ja poegi koos mängimas näha. Golfi mängivad noored ei arva sugugi, et golf on "vanakeste" mäng, nagu kohati on võhikute poolt kuulda.

Golfiturism on suur tööstusharu
Golf välismaal. Oma nelja-aastase "golfikarjääri" jooksul olen mänginud erinevatel väljakutel Lätis, Soomes, Rootsis, Tshehhis, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Iirimaal, Hispaanias, Egiptuses ja Floridas. Golfiturism on maailmas väga suur tööstusharu ning golfibägiga reisijaid võib kohata kõikjal. 

Senise parima golfikogemuse sain Floridast Palm Beachis asuvatelt PGA National Resort väljakutelt, kus viibisin käesoleva aasta jaanuaris 8 päeva. See oli põgenemine Eestimaa talvest subtroopikasse. Ilmad olid suurepärased, 25-27 kraadi sooja, särav päike jne. Elasime golfiväljaku luksulikus hotellis, mille ümber oli 4 täismõõtmelist 18 auguga väljakut, mis olid väga heas korras. Golf oli loodusega väga hästi liidetud - radade servades asusid kinnisvaraprojektidena golfimajad, mis pidi isegi suurem äri olema kui golf; samas võis kohata erinevaid troopilisi linnuliike, alligaatoreid ja isegi roomajaid. Negatiivse küljena ei saa märkimata jätta asjaolu, et PGA väljakutel ei tohtinud liikuda ilma golfiautota, st jalgsi, mis tagas küll kiirema mängutempo suurema businessi huvides, kuid jättis ilma olulisest füüsilisest koormusest. Seda oli pärastlõunal võimalik kompenseerida tenniseväljakutel, basseinides jm. Hinnaklass oli suhteliselt sobiv, kuna USA lennupiletid olid soodsad ja just sellel nädalal oli Palm Beach’i PGA Nationali keskuses oluline allahindlus, mille põhjust meil teada saada ei õnnestunudki. Kui Euroopas kestab golfihooaeg tavaliselt aprillist kuni oktoobri lõpuni (on ka aastaringselt avatud väljakuid), siis Floridas on suvi madalperioodiks suure kuumuse tõttu. Hea temperatuur golfimänguks on 20-27 kraadi Celsiust. Soojemas kliimas on mäng üpris kurnav ja seda eriti mägistes piirkondades, kus mõni green võib asuda ka mäe otsas, mistõttu võib kohati aina üles ja alla liikudes tekkida nn mägiveise tunne.

Tulge proovige ise!
Ega neid võimalusi Eestimaa talvest soojemasse kliimasse pääsemiseks nii palju polegi. Ühe alternatiivina võib märkida Kanaari saari (Tenerife ja Gran Canaria), kuhu on üpris lihtne lennata. Viibisin Tenerifel sügisesel koolivaheajal koos perega. Tenerife ja Hispaania tervikuna on golfimängijate tõeline paradiis, mis on avatud aastaringselt. Ka Soomes on väga huvitavad ja heas korras olevad väljakud. Olen mänginud Sarfikis, Nordcenteris, Hyvinkääs, Messiläs, Ruukis ja mujal.

Talveperioodil saab golfi mängida ka sisehallides. Hiljuti külastasin Helsingis asuvat Greengolfi talvelöögikeskust. See oli tehtud kilehalli ning körvuti golfisimulaatoriga oli seal ca 10 kauglöögikohta, lähilöögi- ja puttamiskohad ning kohvik. Lähiajal on plaanis talvelöögikoht avada ka Tallinnas.

Golfireisile minek on pea igas golfiperekonnas mõjuv põhjus väikeseks puhkuseks igapäevarutiinist. Kuigi alati ei pruugi paari sõbraga tavalisele turismireisile minek abikaasale sugugi arusaadav olla.

Lõpetuseks soovin ilusat algavat golfihooaega kõikidele golfimängijatele ning soovitan kõigil kahtlejatel selle alaga tegelema hakata - pole kohanud kedagi, kes seda kahetseks. Samuti ärge unustage tellida endale rendiauto juba aegsasti ette, sest golfiga seonduv mahukas pagas ei pruugi lennujaamades pakutavatesse väikestesse autodesse ära mahtuda