Teie küsite, Estravel vastab

Milline on Estraveli vastutus, kui ta müüb kliendile lennupileti?
Rahvusvahelise Õhutranspordi Assotsiatsiooni (IATA - International Air Transport Association) poolt akrediteeritud agendina tegutsedes on Estravel regulaarlennule piletit müües sisuliselt lennufirma kassa staatuses. IATA reeglid sätestavad akrediteeritud agendi vastutuse liikmeslennukompaniide ees. Lühidalt kokkuvõttes tähendab see nõudeid broneeringute korrektseks vormistamiseks, piletite broneeringule vastavaks väljastamiseks, erinevatest hinnareeglitest kinnipidamiseks ning müüdud piletite eest raha õigeaegselt lennufirmadele edasimaksmiseks. Vastutust kliendi eest kannab juba otseselt lennufirma, millega lennatakse. Lennufirma vastutus algab hetkest, mil pilet väljastatakse (st näiteks veel väljaostmata broneeringu võib lennufirma igal ajal tühistada), ja see hõlmab kohustust toimetada reisija ja tema registreeritud pagas sihtpunkti ning teatud juhtudel maksta reisijale rahalist kompensatsiooni (lennule mittelubamine ülemüügi tõttu, lennufirma valduses oleva pagasi kadumine või kahjustamine, kõrgema teenindusklassi pileteid omava reisija ümberpaigutamine madalamasse teenindusklassi ning ka äärmusliku juhtumi - lennuõnnetuse puhul). Lennufirma vastutus on enamikul juhtudel piiratud (näiteks pagasi kadumisel on vastutuse ülempiir 20 USD kilogrammi kohta) ja teatud tingimustel on õigus klienti teenindamast keelduda (nõutavate reisidokumentide puudumine või näiteks alkoholijoobes olek ja agressiivne käitumine). Reisijale müüdud lennupilet tähendab lepingut reisija ja lennukompanii vahel ning isegi kui Estravel on pileti vormistamisel vea teinud, siis reisija heauskse ostjana ei pea sellepärast kannatama. Reaalsest elust võib tuua näite, et kui Estravel ei pea soodushinnaga pileteid müües kinni vastava hinna reeglitest (nt ettemaksunõue või sihtpunktis minimaalse kohaloleku nõue), siis klient saab selle piletiga küll rahulikult lennata, ent Estravel võib lennufirmalt tagantjärele saada trahviarve mitu korda suuremale summale kui kliendile müüdud lennupileti maksumus.

Miks mind piirilt tagasi saadeti?
Nn. piirilt tagasi saatmine ehk inimese riiki mittelubamine on iga riigi suveräänne õigus. Ka viisavabaduslepingu puhul või vastava riigi viisa olemasolul jääb viimane sõna alati ametnikule passikontrollis. Riiki mittelubamine fikseeritakse tavalisel A4 paberil, kuhu on kohalikus keeles kirjutatud paragrahv, mille alusel riiki sisenemine keelati ja piiriametniku allkiri. Mingeid täpsemaid põhjendusi reeglina kirjalikult ei anta. Eraldi tuleks rõhutada, et nii tavalise viisa olemasolu kui ka viisavabadusleping tähendab alati vaid võimalust viibida välisriigis külalisena piiratud aja vältel. Palgaline töö või riigis pikaajalisem viibimine eeldab töö- ja või elamisloa olemasolu, viimase puudumisel on tegemist tõsise seaduserikkumisega. Ei ole siiski saladus, et nii mitmedki meie kaasmaalased teevad heal arengujärjel välisriikides illegaalselt tööd või on lausa seotud organiseeritud kuritegevusega. "Tänu" sellistele inimestele saavad ka ausate kavatsustega reisijad mõnikord piiriametnike kõrgendatud tähelepanu osaliseks.

Edukaks piiriületuseks on kindlasti soovitatav majutuse broneeringu, piisavate rahaliste vahendite, tagasisõidupileti ja reisikindlustuse olemasolu. Samuti võime sujuvalt piiriametnikule seletada oma reisi eesmärki. Tuttavate-sugulaste külastamisel võiks kaasas olla kiri vastuvõtjatelt ja nende kontaktandmed. Kindlasti on piiriametnike erilise tähelepanu objektiks ühe suuna piletiga reisivad noored inimesed. Kui neil ka raha kuigipalju kaasas ei ole ja reisi eesmärgi seletamisel hätta jäädakse, võidakse neid pidada potentsiaalseks mustaks tööjõuks (naisterahvaste puhul ka prostituutideks) ja riiki mitte lubada. Tagasisaadetud reisijal puudub õigus kompensatsioonile kindlustusfirmadelt, kuna riigi(ametniku) tegevuse tulemusel tekkinud olukorras kindlustustingimused hüvitise maksmist ette ei näe.

Siinkohal tuleb veel märkida, et riiki mitte lubatud reisija tagasitoimetamise kohustus lasub transpordifirmal (nt lennukompaniil), kes ta maale tõi. Selge see, et lennufirmad ei ole sellisest tülikast ja kulukast lisakohustusest huvitatud. Seepärast kontrollitakse üha sagedamini reisidokumente juba enne lennule lubamist ning kahtluste korral võidakse keelduda konkreetse isiku transportimisest. Näitena võib siin tuua Finnairi, kes on ametlikult teatatud, et ühe suuna noorsoopiletitega Eesti kodanikke Iirimaale suunduvatele lendudele ei lubata. Piirilt suure tagasisaatmise tõenäosuse tõttu peab reisijal olema edasi-tagasi pilet.

Kokkuvõtteks - reisija riiki mittelubamine ei ole reisibüroo poolt ennetatav ega ka kontrollitav. Reisibüroo saab lähtuda ainult rahvusvahelises broneerimissüsteemis olevast viisainfost (viimast kasutavad ka lennufirmad). Abiks on kindlasti Eesti Välisministeeriumi interneti koduleheküljel (http://www.vm.ee) oleva konsulaarinfoga tutvumine.

Miks Estravel mulle viisat ei vormista?
Estravel reisibüroona ei vormista viisasid. Kuna Estravelis ei ole enam koosseisulist viisaosakonda, siis aitame viisataotlusi vormistada ainult kaasteenusena, s.t. kui reisija on Estravelist ostnud antud reisiga seotud muid teenuseid (lennupiletid, majutus, kindlustus jne).  Estraveli viisavahendusteenuses sisaldub sellisel puhul:

- mittesiduva informatsiooni andmine vastava riigi saatkonnas kehtivate viisataotlemise tingimuste ja vajaminevate dokumentide kohta;

- vajaliku viisataotlusankeedi andmine kliendile;

- kliendi poolt täidetud ankeedi ja muude vajalike dokumentide vormiline kontroll;

- vajalike koopiate tegemine dokumentidest;

- täidetud ankeedi ja kliendi hangitud vajalike saatedokumentide toimetamine Estraveli büroost välisriigi saatkonda ja tagasi.

Ükskõik millise riigi viisa taotlemine on protsess, kus juriidilisest seisukohast osaleb ainult 2 poolt: vastav riik (institutsioonina) ja reisija (üksikisikuna). Estraveli võimalik osalus selles protsessis on ainult kaudne ja piirneb eelpool loetletud toimingutega . Viisa andmine või mitteandmine on iga riigi ühepoolne õigus ning viisataotluse töötlemise protsessis puudub Estravelil igasugune roll. Saatkond võib vajadusel kutsuda reisija isiklikult vestlusele ja/või viisa väljastamisest keelduda kui reisi eesmärk või esitatud andmete õigsus tekitavad kahtlusi. Samuti kui reisija on eelnevalt toime pannud õigusrikkumisi. Saatkond ei ole kohustatud võimalikku viisa väljastamata jätmist kuidagi põhjendama. Viisa mitteväljastamisel teenustasu ja riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

Ka kaasteenusena ei ole viisateenuse osutamine võimalik järgmistel juhtudel:

- vastava riigi saatkond asub väljaspool Eestit, riigis kus Estravelil puuduvad esindajad või muud võimalused dokumentide edastamiseks (nt Uus-Meremaa saatkond Haagis);

- vastava riigi saatkond ei aktsepteeri reisibüroode poolt esitatud viisataotlusi (nt Mehhiko saatkond Helsingis);

- viisat soovitakse saada kiiremini kui konsulaadi kehtestatud minimaalne tähtaeg millele on lisatud Estraveli poolt kehtestatud minimaalne aeg dokumentide transpordiks saatkonda ja tagasi;

- klient ei anna Estraveli valdusesse kõiki konsulaadi nõutavaid dokumente.