Royal Caribbean Cruise Line’i uusim laev Voyager of the Seas on kaks korda suurema tonnaazhiga (142 000) kui Queen Elisabeth 2, ta on kaks korda laiem kui New Yorgi Broadway ja liiga lai, et sõita läbi Panama kanali. Tema pikkus võrdub 17-vagunilise kaubarongi pikkusega. Ta on hetkel maailma kõige suurem kruiisilaev.

Helsingi matkamessil tutvustasid publikule uut laeva RCCL esindajad David Malmberg ja Anna-Maija Isachsen.

Tõeline ujuv linn
"Voyager of the Seas on midagi enamat kui tehnoloogiline ime, ta on midagi enamat kui maailma suurim laev. Ta on revolutsioon puhkuse veetmise mõistet silmas pidades," iseloomustab laeva David Malmberg, kes on Royal Caribbean Cruises Ltd. müügiesindaja Stockholmis ja kelle kureerida on ka Eesti. "Voyager of the Seas on 30% suurem kui teised kruiisilaevad ja parimaks näiteks sellest, kuidas reisijate huvides tehtud uuendusi on maksimaalselt kasutatud. Sõnadega ei ole võimalik kirjeldada, mida kõike sellelt laevalt leida võib. Kõige õigem on kohale tulla ja kõike ise kogeda ..."
Laev ei ole lihtsalt suur, see on tõeline ujuv linn, kus kõik vajalikud teenused käeulatuses. Soovi korral võib siin ka terve nädala seilata, laevast kordagi väljumata. Laeva astudes märkate esimese asjana kuninglikku promenaadi, mis kulgeb laeva keskel 120 meetri pikkuselt ning mille mõlemas otsas on 10 tekki läbiv aatrium.. See on nagu suurlinna väljak, mida ääristavad arvukad kauplused ning söögi- ja joogikohad ning kuhu elanikud õhtul kokku voolavad. Tegevust jätkub siin alati, õhtuti esinevad tänavakunstnikud ning kohata võib tervet esinejate paraadi. Promenaad kõrgub läbi 4 teki ja siia avanevad 138 sisekajuti aknad. Kajutis mugaval aknaalusel diivanil istudes saab promenaadil toimuvast hea ülevaate. Ligi pooltel Voyageri kajutitest on oma rõdu.

Kuninglik söök ja meelelahutus
Reisijate käsutuses on ligi 20 erinevat restorani, pubi, baari, kiirsöögikohta, kohvikut. Kujunduselt vapustav, klassikalist stiili jäljendav suurim restoran kerkib läbi kolme tasandi, ühendades osavalt laeva suursugususe ja inimlikud mastaabid. Põhirestoran mahutab 2100 reisijat. Esindatud on väga erinevad köögid. Muude söögipaikade hulgast leiate elegantse itaalia restorani Portofino, rootsi lauaga Island Grilli, hommikutundideni snäkke ja pizzat pakkuva Promenade Café ja palju teisi. Laeval on kahekorruseline diskoteek, La Scala teater, ööklubi, täisvarustusega kasiino, konverentsikeskus, raamatukogu, eraldi ruumid sigarisuitsetajatele ja kaardimänguhuvilistele.

Tervisesportlaste paradiis
Laeval on tervisekeskus koos jõusaali, massaazhi, ilusalongi ja juuksuriga. On eraldi ruumid lastele ja noortele. Viimastega tegelevad erikoolituse saanud töötajad. Ülemise teki keskosa haarab enda alla solaarium mitme basseiniga. Spordihuvilistele on rajatud liuväli (mõelda vaid, uisutada Kariibi mere päikese all!), jooksurajad, arvutiga juhitav golfisimulaator, korvpalli- ja võrkpalliväljak. Laeva korstna külge on nutikalt ehitatud kogunisti terve mägironimissein.

Pardal inimesi Eesti väikelinna jagu
Kokku mahutab laev viie tuhande inimese ringis, 3838 kruiisireisijat ja 1176 meeskonnaliiget. Erinevatesse kategooriatesse kuuluvad kajutid paiknevad 14 tekil. Klientide käsutuses on 14 lifti. Kruiis on täiesti omalaadne võimalus puhkuse veetmiseks. Ei ole vaja kohvreid kokku-lahti pakkida, et 7 päevaga läbi 4 riigi sadamalinnade sõita. Ja seda täisteenindusega luksushotellis. Sellise luksuskruiisi kõrget hinda ei tasu karta. Estravelis on pidevalt saadaval ka nn. viimase hetke hinnaga kruiise.

Lisainfot Royal Caribbean Cruises Ltd. ja tema poolt pakutava kohta leiate Internetist: www.royalcaribbean.com

Töölähetuste määrus: Déjà Vu minevikust?

Uuele ja tänuväärsele tulumaksuseadusele kaaslaseks ootasid reisieriala spetsialistid pikisilmi ka uut ametilähetuste määrust. Jaanuaris pidime aga pettuma, sest avaldatud määruse tekst oli sama ärivaenulik kui eelmised ning sisaldas muuhulgas selliseid nõutukstegevaid mõisteid nagu "kupeevagun" ja "turistiklass".Viimasega seoses on meie korporatiivklientidel tekkinud lausa suluseis, kuna hirmunud raamatupidajad nõuavad ametireisijatelt lähtumist hinnast, mida pole olemaski. Mida peaks riigiametnik endale lennupiletite teooria kohta selgeks tegema, enne kui seonduvaid tarbimispiiranguid kehtestada, selgitab meile Estraveli asepresident Mauri Saarend.

Teenindus-, hinna- ja broneeringuklass: kolm erinevat mõistet
Lõppenud on ajad, kus tööreis viis parimal juhul Moskvasse ja Aerofloti piletitariifid jäid esimese lugemisega meelde. Laias maailmas, kuhu viimased kümme aastat kuulume, on pealtnäha lihtne asi osatud teha väga keeruliseks. Keerukus algab juba üldmõistete defineerimisest. Nii ei ole lennupileti jaoks olemas ühte kindlat "klassi", vaid lausa kolm. Kui lihtsamast alustada, siis kõigepealt on "teenindusklass", mis jaguneb ülemerelendudel kuni kolmeks, kuid Euroopa lendudel vaid kaheks (kui sedagi). Teiseks on "broneeringuklass", mida väljendatakse mingi kokkuleppelise tähega (näiteks V), ja mida võib samale lennule eksisteerida kuni paarkümmend erinevat. Ja kolmas on "hinnaklass", mis jämedalt jaotub avaldatud täishindadeks, avaldatud soodushindadeks ja lepingulisteks hindadeks. Peenemas jaotuses aga on kahe punkti vahelise lennuühenduse jaoks olemas kümneid või isegi sadu erinevaid hinnaklasse. Nende side teenindus- ja broneeringuklassidega võib, aga ei pea loogikale rajanema. Samas teenindusklassis kõrvuti istuvate inimeste piletite hind võib erineda isegi mitukümmend korda. Mida kaugemal on sihtpunkt, seda rohkem variante on sinna lendamiseks ja seda suurem on pakutavate hindade vahemik.

Hind sõltub pileti kasutusvabadusest
Nagu kõik kogenud reisijad teavad, sõltub lennupileti hind mitte istme pehmusest, vaid hoopis sellest, kui ranged tingimused on vedaja kehtestanud pileti (veoõiguse) kasutamisele. Erinevate marsruutide jaoks on tingimusi tegelikult mitme paksu raamatu jagu. Kui väga kokkuvõtlikult rääkida, siis võib välja tuua sellised kategooriad:

Marsruut ja lennukompaniid
Ühest linnast teise lendamiseks on tavaliselt palju võimalusi. Lisaks otselendudele (mida Tallinnast on väga vähe), saab sihtpunkti ka ühe või mitme ümberistumisega lennates. Sealjuures on võimalik kasutada erinevaid lennukompaniisid. Mida kallim hind, seda vabamalt saab marsruuti valida ja erinevaid lennukompaniisid omavahel kombineerida. Mida odavam hind, seda konkreetsemalt on marsruut paika pandud ja reeglina tohib kasutada ainult mõnda konkreetset lennukompaniid.

Peatused transiitlinnades
Peatuste all mõistetakse lennuhindade puhul üle 24-tunnilist viibimist transiitlinnas. Sageli osutub sama reisi ajal vajalikuks paaripäevane kohalolek erinevates linnades. Kallimad hinnad seda ka võimaldavad, seevastu odavamad hinnad nõuavad reeglina transiitlinnast kohest edasisõitu, lubades vaid tehnilist ümberistumist.

Kohalolek sihtpunktis
See on vast kõige olulisem punkt. Mida odavam hind, seda rangemalt on määratud sihtpunktis viibimise aeg. Hinnatingimustes võib olla sätestatud nii minimaalne nõutav kui ka maksimaalne lubatav kohalolek. Kallimate hindadega saab osta nii ühe suuna pileteid kui ka terve aasta kehtivaid edasi-tagasi pileteid. Odavamad hinnad kehtivad reeglina ainult edasi-tagasi lennuks ja kohalolek sihtpunktis ei tohi olla tundigi lühem ega pikem lubatust.

Ettemaksu nõue
Kallimate piletite puhul võib pileti osta suvalisel ajal enne lendu. Odavamate puhul on sageli nõutav pileti väljaost kindel arv päevi enne esimest lendu või peale broneerimist. Peale väljaostmist aga ei saa enam piletit muuta ega tagasi anda ilma suurte, kuni 100% ulatuvate trahvideta.

Tagastamis- ja muutmisõigus
Väga oluline punkt. Mida kallim pilet, seda suuremad õigused. Kasutamata täishinnaga (full fare) piletit saab soovi korral täies ulatuses tagasi müüa nii enne lennu toimumist kui kuni aasta jooksul peale seda. Samuti saab vabalt muuta piletil olevaid kuupäevi ja marsruuti. Odav sooduspakkumise pilet võib aga väiksemagi plaanide muutuse korral osutuda kasutuks vanapaberiks, sest mingid muutused ega tagasimaks ei pruugi olla lubatud. Sinna vahele jääb sadu erinevaid variante, kus pileti muutmine on lubatud teatud tingimustel, suurema või väiksema trahvi eest.

Muud tingimused
Lennukompaniid on nende väljamõtlemisel päris leidlikud. Näiteks võivad odavamad hinnad kehtida ainult kahekesi koos lendajatele, teatud nädalapäeval või koguni teatud kellaajal lendajatele jne. Ka siis, kui leppida kõige kitsendavamate tingimustega, ei ole alati võimalik odavat piletit osta sel lihtsal põhjusel, et kohad on juba otsas. Nimelt jagavad lennukompaniid oma reaalselt olemasolevad kohad ära niimoodi, et odavalt müügisolevate kohtade arv on piiratud võrreldes lennukis üldse olevate kohtade arvuga. Teatud kõrgendatud nõudlusega perioodidel (olümpiamängud, messid) võidakse odavate hindade müük sootuks blokeerida ja osta tuleb ikkagi kallim pilet.

Avaldatud täishinnad šokeerivalt kallid
Ainsad hinnad, mida ametireiside määruse täitmisel saaks kuidagi aluseks võtta, on nn. avaldatud täishinnad (published full fares). Tegemist on ilma igasuguste kitsendusteta täishindadega, mis kehtivad sõltumata lennukompaniist. Näiteks Tallinna ja New Yorki vahel kehtivad praegu järgmised täishinnad edasi-tagasi pileti eest: esimene klass (first) 102 835 kr, äriklass (business) 64 280 kr ja säästuklass (full economy) 53 240 kr. Kuid samas algavad lepingulised soodushinnad äriklassi jaoks sama teekonna jaoks juba 26 000-st kroonist. Nii et säästuklassi (ehk "turistiklassi") täishind on antud juhul kaks korda kallim (!) äriklassi soodushinnast. Sellise soodus-äriklassipileti erinevuseks võrreldes täishinnaga on kehtimine ainult konkreetsel lennukompaniil, kindlalt paika pandud marsruut ja lubatud peatuste väiksem arv.

Euroopas täishind vaid äriklassile
Euroopasiseste lendude korral on asi tunduvalt lihtsustatud. Esimest klassi pole olemas ning säästuklassi ja äriklassi täishinnad on ühendatud (Full Economy=Full business). See tähendab, et kui inimene otsib ametlikult kehtivat "turistiklassi normaalhinda" Tallinna ja Pariisi vahel, siis seda ta reeglina ei leia. Seda lihtsalt pole olemas. On olemas ainult äriklassi normaalhind, mis laieneb ka piirangutevabale säästuklassile, kui keegi peaks justnimelt seda klassi nõudma. Estraveli 1999a müüdud lennupiletitest 90% oli sihtkoht Euroopas. Arvestades ainult töölähetusteks müüdud pileteid, on Euroopa osakaal veelgi suurem, hinnanguliselt kusagil 95% lähedal.

Pühapäevareegel ahistamas?
Euroopas levinud kombe kohaselt eeldavad kõik säästuklassi soodushinnad (v.a. eelmainitud täishind) nn. pühapäevareegli ehk "Sunday Rule'i" järgimist Pühapäevareegli kohaselt ei tohi tagasilend sihtpunktist alata varem kui saabumisele järgneval pühapäeval kell 00:01). Lennukompaniide seisukohalt vaadates on see kõige efektiivsem viis, kuidas eristada maksujõulisemaid ärikliente oma raha eest reisivatest eraklientidest. Näiteks soovides lennata naaberriiki kolmapäeva lõunal toimuvale tööalasele kohtumisele, tuleks säästuklassi hinna saamiseks ära lennata juba eelmisel laupäeval või siis tagasi tulla järgmisel pühapäeval. Kummalgi juhul oleks ajakadu (koos hotellikuluga) 4 lisapäeva, mida ärireisijad endale lubada ei või.
Igast reeglist on muidugi erandeid. Alla 25-aastastele kehtivad näiteks noorsoohinnad, mis ei nõua pühapäevast kohalolekut. Mõnikord pakuvad Ida-Euroopa lennufirmad soodushindu, mis ei nõua pühapäevareegli täitmist. Sealjuures võivad ühendused olla väga ebamugavad, nõudes pikka ooteaega lendude vahel või koguni ööbimist transiitlinnas.

"Kupeevaguni" rongipiletid vaid Venemaal
Kui vaadelda piletite teemat laiemalt, siis leiab määrusest ka muid vapustavaid viiteid. Näiteks kupeevaguni koht. Teatavasti omistatakse reisirongide vagunitele ja piletitele kas esimene või teine klass. "Kupeed" võivad olla või mitte olla nii esimese kui teise klassi vagunites. Ainult Venemaal ja SRÜ riikides kasutatakse siiani vagunite puhul jaotust "üld", "platskaart", "kupee" ja "SV".

"I klassi laevakajut" kuulub Titanicu aega
Ka laevadega pole määruse tegijatel vedanud. Kasutatakse nõukogude reisilaeval kogetud või Titanicu raamatust loetud kajutite jaotust esimene (teine, kolmas?). Kuid tegelikult on maailma reisilaevandus juba ammu loobunud sellistest "diskrimineerivast" jaotustest. Tänapäeval liigitab iga laevafirma oma kajutid oma äranägemise järgi, lähtudes vaid turunduslikest eesmärkidest. Ameerika kruiisilaevadel aga polegi enam kajuteid (cabin), vaid hoopis toad (stateroom). Erinevaid kategooriaid on suurtel laevadel kümneid ning iga nimetus sôltub asukohast, aknast, suurusest, mugavustest jne jne.

Ootame uut määrust?
Rahandusministeerium on ajakirjanduse vahendusel teavitanud plaanidest töölähetuse määrust "täpsustada". Kuna riigiametnikud ka ise teenistuslähetustel käivad, saab neile loodetavasti selgeks mitte ainult täpsustamise, vaid lausa põhjaliku ringitegemise vajadus. Seniks tuleks lähtuda tervest mõistusest ja osta lennupileteid vastavalt konkreetse reisi tingimustele. Kui plaanid lubavad kitsendustega pileti kasutamist, võib riskida ja osta säästuklass sooduspilet. Kui ei, tasub osta kitsendusteta (või väiksemate kitsendustega) äriklassi pilet ja põhjendada seda maksuametile võrreldava säästuklassi (turistiklassi) kehtiva hinna puudumisega.

“Piletihinnad on vaid pool probleemist”

Estraveller küsis antud päevakohase teema kohta kommentaari ka Estraveli tegevjuhi Aivo Takise käest.

"Liiga kallis" büroorent sotsmaksu alla?
Eesti kodanikuna on minul piinlik lugeda, et veel aastal 2000 reguleerib riigiaparaat ettevõtluse tootlikkust Eestis kulude piirnorme kasutades. Kuna ärireisid pole ei rohkemal ega vähemal määral ärikulu kui näiteks ruumide rent, siis võiks ju oodata ka rendi maksustamist üle mingi häguse piirnormi ulatuvas osas? Paralleel on käegakatsutavalt ilmne. Töötaja jaoks on paremad töötingimused (ruumid) täpselt samuti kaudseks motivatsiooniks paremini töötada kui ka mugavam hotellituba ja kiirem lennuühendus töökohustuste hulka kuuluva ametireisi ajal. Kui me neid piirame, siis miks mitte muid ärikulusid?

Hüvitis: kellelt ja kellele?
Kõige intrigeerivam osa ametilähetuste määruses ja ka tulumaksuseaduses ei ole siiski mitte suurte kulude eest karistamise kontseptsioon. Ning ammugi mitte äpardunud terminoloogia. Kõige huvitavam küsimus on hoopis see, miks peaks "töötajale tekitatud kulude hüvitamist" käsitleva seadusandlusega üldse piirama ettevõtluskulude maksustamist, kui tegemist ei ole ei töötajale tekkinud kuluga ega talle nende kulude hüvitamisega. Vaevalt on kedagi, kes veel ei tea, et enamuse ärireisikuludest teostavad Eesti organisatsioonid juba enne reisi, kusjuures reisiteenuste ostutehing toimub ainult juriidiliste isikute vahel. Kui firma A ostab reisibüroo B käest lennupileti ja hotellikoha, siis ei tekita see ju kuidagi kulutusi reisija C rahakotis. Järelikult, miks peaks firma A raamatupidaja reisibüroo B ostuarve konteerimisel üldse huvituma eelmainitud piirnormidest piletite ja hotellide jne. kulude jaoks? Minu loogika ütleb, et ei peakski. Ja et piirnorme tuleb vaatlema hakata alles siis, kui töötajale C on vaja raha välja maksta millegi eest, mida tal seaduslik õigus nõuda on.

Seisukoha võtjaid raske leida
Kuna eeltoodud paradoks on diskussiooni väärt, siis olen püüdnud saada ka kommentaare. Kaubandus-tööstuskoja juristi hinnang oli pikk ja ettevaatlik. Lühidalt võiks selle kokku võtta nii: "Juriidiliste isikute vahelist tehingut antud määrus tõesti ei reguleeri, kuid vaadelda tuleks kõiki kehtivaid seadusi komplektselt, millest järeldub muuhulgas, et teenuste eest maksmise viis ei oma tähtsust maksustamise otsustamise juures".
Audiitorkogu direktori hinnang oli kokkuvõtlikult selline: "Audiitorid ei saa ise luua seaduste tõlgenduspraktikat, vaid ainult hinnata kehtivate ja tunnustatud normide ja tõlgenduste kohast täitmist kolmandate isikute poolt". Kuid sellegipoolest oldi lahkelt nõus antud teemat päevakorda võtma juba lähemal ajal. Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja pidas paremaks üldse mitte elektronpostile reageerida, mida ma täiesti mõistan ja ei kritiseeri.

Loodan, et antud teema kajastamine Estravelleri veergudel annab ehk mõnele meie lugejatest jõudu juurde, pidamaks oma väikest võitlust meie ümber vohava ebaratsionaalsuse vastu. Sest kui meie ise seda iga päev ei tee, siis ei tee seda keegi.

Internet ja reisiteenused on lahutamatud

Data Telecom AS ehk KPNQwest Estonia on sideoperaator, kes toob Interneti tuppa muuhulgas ka kõigile suurtele reisibüroodele Eestis. Kui oluline üldse on Internet ühe reisibüroo jaoks, selgitab meile Data Telecomi juhatuse esimees Neeme Takis.

Kas reisibüroo saaks hakkama ilma Internetita?
See oleks raske. Esiteks toimub tänapäeval igasugune piletimüük rahvusvaheliste broneerimissüsteemide kaudu. Suurim selline on Amadeus, millele ligipääs on Eesti reisibüroode jaoks võimalik vaid Amadeus Estonia poolt vahendatavate internetiühenduste kaudu. Juba aastaid tagasi osutus meie pakutud Interneti-protokolli kasutamisele tuginev universaalne lahendus varasemast, eraldi sideliine kasutavast lahendusest odavamaks, kiiremaks ja töökindlamaks. Sama sidelahendus sobis ideaalselt ka laeva- ja kindlustusfirmadele, kelle pileteid ja reisikindlustuspoliise reisibürood müüvad.
Teiseks soovib üha enam kliente suhelda oma reisikonsultandiga elektronposti teel. Kindlasti kasutavad sellised kliendid ka reisibüroo webilehekülgedel toodud infot, hoides kokku nii enda kui teenindaja aega.
Kolmandaks võimaldab internetiühendus tagada tööks vajaliku elektroonilise side nii firmasiseselt, erinevates büroodes asuvate töötajate vahel, kui ka suhetes partnerfirmadega, nii samas linnas kui välismaal. Ka ligipääs mitmesugustele firmasisestele andmebaasidele kuulub siia kategooriasse.
Ehkki teoreetiliselt oleks võimalik igaks vajaduseks oma sidesüsteemid luua, hoiab samade sideliinide ühiskasutus summaarsed kulud nii madalal, et arvestatavat alternatiivi universaalsele internetiühendusele ei näe ma juba majanduslikel põhjustel.

Kas alati on vaja kallist püsiühendust? Enamus firmasid saab oma webi- ja mailivaja-dused korda aetud tavalise telefoniliini ja modemi kaudu? Nii püsiühendus kui ajutisi sideseansse tekitav dial-up modemside on sidekanali realiseerimise erinevad vormid. Kumba eelistada, sõltub firma vajadustest. Peamiselt määrab nõuded sidekanalile töökohtade arv, aga arvestama peab ka erinevusi kasutusmugavuses ja lisavõimalustes. Kui paari töökoha varustamiseks on telefoniliine kasutav modemside täiesti piisav, siis vähegi suurem büroo vajab korralikku püsiühendust. Muide, webi- ja mailivajadused on vaid väike osa reisibüroode vajadustest. Proffidele mõeldud infosüsteemid pole reeglina kasutatavad ei webi ega maili teel ning tavatarbija neile ligi ei pääse. Siin toimub internetiühenduste ärakasutamine keeruka firmasisese tööprotsessi huvides, mis on avalikkuse eest varjatud, kuid lisab internetiühendusele veel ühe otstarbe.

Kuidas Eesti reisibüroode tehnoloogiline areng muu maailmaga võrreldes paistab?
Eesti reisibürood on tublid infotehnoloogia kasutajad. Selles osas edestame koguni tehnoloogiasõbralikkke soomlasi. Firmasisesed virtuaal-laivõrgud, tsentraliseeritud serverites paiknevad infosüsteemid, Interneti vahendusel toimuv suhtlus kliendiga ja toodete müük - need kõik on kaasaegsed tehnoloogilised lahendused, kuhu maailm hoogsalt liigub. Eesti suuremates reisibüroodes on see juba reaalsus.

EUneti logo Data Telecomi nime juures on asendunud keerulise nimega KPNQwest. Kas see on seotud omanikevahetusega firmas?

Jah, meie põhiomanik on tõesti vahetunud, EUnet Internationali asemel on selleks nüüd Hollandi firma KPNQwest NV. Tegu on Hollandi sideettevõtte KPN ja USA sidekorporatsiooni Qwest poolt moodustatud ühisfirmaga. Erinevusena peamiselt Euroopa turule orienteerunud EUnetist võib öelda, et tegu on palju suurema, laiahaardelisema ja ambitsioonikama sideoperaatoriga, kelle kasutada on ülisuure läbilaskevõimega ja omavahel tihedalt seotud sidevõrgud nii USAs kui Euroopas. KPNQwest Estonia on meie uus “brandname”, mis selle aasta algusest asendas senise EUnet Estonia. Firmanime Data Telecom AS vahetus on aga veel ees. Kes on Data Telecomi põhiline klientuur?
Ülekaalus on firmad, keda iseloomustab vajadus kvaliteetse ja töökindla side järele. Seejuures on meie klientuurile oluline rahvusvahelise side kiirus, mis ei tohiks jääda alla Eesti piires toimuva side kiirusele. Meie kaudu on see võimalik, sest meie rahvusvahelised sidekanalid on suurimad, mis Eestit täna rahvusvahelise Internetiga seovad. Varustame nende kaudu ka mitmeid teisi Eesti sideoperaatoreid, nagu Delfi, TELE2 ja riigiasutuste andmesidevõrk Peatee.
Reisibüroode teenindamine annab täna umbes kümnendiku meie kogukäibest. Aastate jooksul on muude klientide kiirem lisandumine reisibüroode osakaalu varasemaga võrreldes langetanud. Samas just reisibüroode kui väga nõudlike klientide vajadused on sundinud meid rakendama otsustavaid meetmeid töökindlaima side tagamiseks. Kui reisibüroos katkeb side, halvatakse ju kogu tema töö. Nii tuli meil näiteks rahvusvaheliste sidekanalite dubleerimine võtta kasutusele ligi kolm aastat varem kui esimestel konkurentidel.

Gloria Kelder: parim veiniallikas Tallinnas

Tallinna ühe vanima restorani Gloria veinikelder pakub juba kolmandat aastat Estraveli Kuldkaardiomanikele eriti soodsat võimalust tutvumiseks veinimaailmaga. Siin on üle tuhande erineva veini kogu maailmast, samuti kõike muud veiniga seonduvat - kirjandust, klaase, veiniaksessuaare. Palusime veinikeldrit esitleda Gloria restorani tegevjuhil Marek Demjanovil.

Asutatud juba 1937
"Gloria on Tallinna üks vanemaid samade seinte vahel tegutsenud restorane", jutustab Marek Demjanov. Sissepääski nii restorani kui veinikeldrisse on läbi keskaegse linnamüüri, viimane ehitatud enam kui sada aastat enne Ameerika avastamist. Restoran pole küll nii eakas, kuid siiski juba soliidsed 63 aastat - 1937.aastal avati siin lokaal nimega "Dancing Paris".
Olenemata nimest on restoran alati olnud üheks hea maitsega publiku meelispaigaks. Praegune Gloria kuulub 1991.aastast Demjanovitele ja on kujundatud 1930ndate aastate stiilis. Restorani köök on vilunud kokkade kätes ning võitnud külastajate tunnustuse. Gloria roogi, sisustust ja väljapeetud õhkkonda on nautinud paljud riigipead, ministrid, diplomaadid, tuntud teadlased ja vaimuinimesed, teiste hulgas ka paavst Johannes Paulus. Alates 1997-ndast aastast oleme Chain des Rotisseurs liikmed, mida Demjanov peab suureks tunnustuseks ka väljaspool Eesti piire.

Veinikelder Kuldkaardiomanike meelispaik
Gloria Veinikelder pakub juba kolmandat aastat Kuldkaardiomanikele eriti soodsat võimalust tutvumiseks veinimaailmaga. Siin on Tallinna parim veinivalik, siin korraldatakse firma- või peretähtpäevaüritusi, veinidegustatsioone ja õhtusööke. Kuldkaardiga võib seda Gloria Veinikeldris teha mõnusamalt ja soodsamalt. Kuldkaardiomanikule tuuakse vein ka koju.
Kuldkaardipartnerlust peab Demjanov tähtsaks. "Soodustuste pakkumine on ühtaegu ilus traditsioon, lugupidamise avaldus soliidse partneri vastu ning soov varustada oma püsikliente parima kaubaga", on Demjanov veendunud. “Nii areneb mõlemapoolselt kasulik suhe.”

Suurim veinivalik linnas?
"Meil on üle tuhande erineva veini kogu maailmast", räägib Demjanov uhkusega. Siit ei puudu ka veinimaailma kalleimad ja unikaalseimad saavutused nagu Chateau Pétrus ja Chateau d`Yguem, haprad ja mõistatuslikud Domaine de la Romanée Conti, müstiline Sassicaia, hurmav Angelo Gaja Barbaresco ning palju teised, mille hulgas võib mõnigi vein osutuda huvitavaks leiuks. Lisaks sellele hakkavad silma ka muud viinamarjasaadused - brändid, konjakid, grappad, erandina ka aastakäigu calvadosed ja mõned tuntumad sigarid.

Alkoholiseadus ahistab
Käesolevast aastast tohib kaubelda vaid riiklikku alkoholiregistrisse kantud markidega. "Uus Alkoholiseadus ja register oli kindlasti väga vajalik ja riigile oluline samm", arvab Demjanov. "Jaanuari alguses jäid letid mõnevõrra tühjemaks, kuna osa kaupa, mis ei olnud veel registrisse jõudnud, tuli müügist eemaldada. Vastavalt registrisse kandmisele oleme saanud suurema osa siiski oma kohtadele tagasi".
Osa maaletoojaid on registrisse kandmise suurte kulude ja keerukuse tõttu kahjuks loobunud paljude väärisveinide maaletoomisest. Uus Alkoholiseadus on välja töötatud silmas pidades eelkõige kanget alkoholi, kuid kitsendab ka tunduvalt veinikauplemist. "Hiljuti kohtasin Prahas ühe soliidse restorani keldris Chateau Mouton Rothschildi peaaegu täielikku aastakäikude rida alates 1924. Selliste rariteetide ja uunikumidega kauplemine Eestis on uue seaduse järgi peaaegu et võimatu. Siiani ei ole me leidnud lahendust juba varem soetatud väärtveinide osas, mida oleme küpsetuskeldris säilitanud - kas tagastada need tootjale, maaletoojatele (kellest paljusid enam pole olemaski) või ise ära juua," on Demjanov probleemi ees.

Vein ja palju muudki
Gloria veinikelder pole ainult veinijoomise koht. "Meie keldrist leiate kõike veiniga seonduvat - Riedeli klaase, Screwpulli avajaid ja veinikirjandust. Meie veinikonsultandid on saanud hea koolituse ning võimelised leidma teile veini igaks elujuhtumiks. Uute veinide tutvustamiseks korraldame püsiklientidele degustatsioone, sageli ka koos roogade erivalikuga."
Gloria Keldris saab osta veini kaasa ja nautida kohapeal. Päevamenüüs on kuulus prantsuse roog pot au feu ja eestlasele armsaks saanud Elsassi choukroute - hapukapsas suitsulihaga. Saadaval on ka oliivid ja erinevad juustud.
"Tähtpäevade tähistamiseks koostame vastavalt Teie maitsele ja soovile veinivaliku ja pakume selle kõrvale ka sobivad suupisteid," annab Demjanov veksli. "Soovi korral võib maitseelamust nautida koos asjatundja kommentaaridega. Degusteerimisi võib läbi viia ka õhtu- või lõunasöögina, 6 kuni 30 osalejale. Oleme välja pakkunud palju erinevaid teemasid, näiteks Uue ja Vana Maailma veinid, Elsassi köök ja Elsassi veinid."
Aprillis avab Gloria veinikelder nn. "Tagatasku". See on veinikeldri pikendus, mis võimaldab veini ja toitu veelgi avaramalt tutvustada. Loomulikult laienevad Kuldkaardisoodustused ka "Tagataskusse".

"Gloria Kelder ootab teid! Terviseks ja head isu!" kutsub tegevjuht.

Tagasi sisukorda