Kuhu reisis eestlane aastal 2000?

Küsimus "kuhu kaasmaalased reisivad" on aastaid vaevanud faktihuvilisi, ajakirjanikke ja muidu uudishimulikke inimesi. Küsimus ise tundub esmapilgul lihtne. Kuid vähegi adekvaatse vastuse andmine sellele küsimusele on kui mitte võimatu, siis vähemalt palju raskem, kui me arvata oskame. Allpool püüan analüüsida teemat ning luua Estraveli andmekogude baasil subjektiivse pildi, mis siiski paljudest muudest versioonidest objektiivsemaks osutuda võib.

Neutraalset statistikat ei ole ega tule
Miks ei ole siis võimalik korjata kokku andmed kõikide eestlaste reiside sihtriikide kohta? Sellel on palju põhjusi. Esiteks ei ole huvitatud isikut, kes seda teeks. Piirivalve, st passikontrolli ülesannete hulka see ei käi, mis on ka loomulik. Kujutage ette, kui teilt Eestist lahkudes iga kord pinnitaks teie reisi eesmärki närvilise passijärjekorra pilkude all? Eesti riik on niigi pannud vaesele piirivalvurile kohustuse tippida arvutisüsteemi iga kaasmaalase passiandmed iga piiriületuse korral. See on toiming, mida mujal Euroopas tavaliselt tarbetuks ressursikuluks peetakse.

Teiseks, pole kokkulepet objektiivsete andmete kogumise kohta. On olemas küll riiklik statistikavorm, mida Statistikaamet postitab "turismifirmadele", kuid seal küsitud infot pole võimalik töödelda isegi juhul, kui vastajad väga püüaksid õigesti vastatata. Muuhulgas ei tee see vorm vahet hulgi- ja jaemüügil, mistõttu laialt levinud allagendimüügi puhul lähevad reisijate arvud topelt. Pealegi reisib suur osa eestlasi ilma reisibüroode ja reisioperaatorite abita ja ei satugi neisse küsitava väärtusega sundaruannetesse.

Kolmandaks, puudub üheselt mõistetav sihtriigi definitsioon. Näiteks Euroopas haarab reis tihti mitut riiki, mis kõik võrdselt olulised reisija jaoks. Kas lugeda need külastused statistikasse tingreisija murdosana? Või valida mingi tunnuse põhjal välja üks sihtriik ja ignoreerida teisi? Estravel on oma andmete töötlemises toiminud viimase metoodika järgi, sest nii on eksimisvõimalusi vähem.

Neljandaks, puudub üheselt mõistetav reisija definitsioon. Tavaline on olukord, kus klient ostab lennupileti ühest reisibüroost, viisa teistest ja hotelli kolmandast. Kõik kolm firmat vormistavad müügiarve, kuhu fikseeritakse inimeste arv ja sihtriik. Kuidas nüüd suhtuda kõigilt kolmelt kogutud andmete summeerimisse? Kas kokku oli kolm reisijat või ainult üks? "Õige" vastus on praegu hoopis kaks, sest kolmandik väikeettevõtjaist statistikat ei esita või esitab sisutult.

Vedajatelt saab vaid liinistatistikat
Mõnikord võib tunduda, et õige statistika saamiseks piisab, kui korjata kokku kõikide transpordifirmade (vedajate) andmed, kes inimesi üle Eesti piiri toimetavad. Kuid ka see ei aita nn sihtriigi statistikat luua. Liiga tihti on sihtpunkti jõudmiseks vaja kasutada rohkem kui ühte vedajat, ning see, mis vedaja jaoks oli sihtpunkt, oli reisijale vaid tähtsusetu transiitpunkt. Pealegi liiguvad inimesed ka ilma vedajate abita, näiteks autodega maismaapiiri ületades. Või kogunisti jalgsi, näiteks Narvas või Valgas.

Kaupade puhul on igasugune infohankimine õnneks palju lihtsam, rõõmustavad tollistatistika tegijad. Igal kaubasaadetisel on alati kaasas dokument, kuhu on kodeeritud nii päritolumaa kui ka sihtmaa. Inimestel sellist standardiseeritud infokandjat kaasas pole, on ainult pass, mis ei väljenda tegelikult kumbagi infot. Ega saagi väljendada, sest inimene, erinevalt kaubast, valib endale nii elukohta kui reisisihi ise, ja võib viimast vabalt muuta ka reisi kestel.

Estraveli turuosa annab võimaluse
Estravelil kui ülekaalukalt suurima turuosaga reisibürool on tänases Eestis unikaalne võimalus koguda oma müügi piires andmeid üle kõikide kliendigruppide ja vedajate, sealjuures elimineerides vead, mis muidu tuleneksid eelmainitud kokkulepete ja definitsioonide puudumisest. Nii võimegi oletada, et kui idasuunaline etnilise või kommertsiaalse taustaga süstikreisimine välja arvata, iseloomustab Estraveli statistika üsna täpselt Eesti tarbijate eelistusi sihtkohtade suhtes.

Residentsus postiaadressi järgi
Tasub toonitada, et siintoodud statistika ei tee mingit vahet kodakondsusel. Kas ja mis pass reisijal on, meid kui reisiteenuse müügiagenti ei huvita. Meid huvitab statistika mõttes kliendi residentsus ja reisisiht. Kui kliendile väljastatud arvel on EE-koodiga postiaadress, on tegemist automaatselt residendiga. Näiteks kui Hansapank Eesti ostaks Estravelilt lennupileti Hansabanka lätlasest töötajale Lätis, siis meie statistika näitaks seda reisijat Eesti residendina. Sama ka vastupidi: kui Estraveli tütarfirma Leedus tellib Tallinna emafirma käest pileti Leedus komandeeringus viibinud eestlase tagasisõidu jaoks, siis müügiarve läheb välismaale (LT) ja statistika kajastab seda reisijat mitteresidendina. Õnneks sellised juhtumid kompenseerivad teineteist summaarselt ning ei tekita statistilisi hälbeid.

Soome on suurim sihtriik
Kellelegi pole üllatuseks, et Eesti residentidest reisijate peamine sihtriik on Soome. Sinna suundub 28,6% meie reisijatest. Soome on olnud meie tähtsaim sihtriik juba palju aastaid ning jääb selleks ka tulevikus. Küll aga võib üllatav tunduda, et ka mitteresidentidest reisijate puhul on Soome kohe Eesti (65,2%) järel teisel kohal (12,3%) ning sellega suurim sihtkoht kolmandate riikide residentidele Eesti kaudu. Selle fenomeni põhjuseks ei ole kahjuks siiski mitte Eesti populaarsus "väravana Põhjamaadesse", vaid lihtsalt Estraveli välisfiliaalide ja tütarfirmade kaudu toimuv hulgimüük juhul, kui hankijatega arveldatakse läbi emafirma Tallinnas.

Siseturismi müük eestlastele kasvab
Teine üllatav fakt on see, et ka Eesti residentide jaoks on Eesti ise tähtis sihtriik. Lausa 17,6% Estraveli kodumaistest klientidest suundusid Eestisse teenust tarbima, mis annab Eestile teise koha peale Soomet (ja enne kolmandaks jäänud Rootsit). Siinjuures on huvitav märkida, et meie kaudu siseturismiteenust kasutanud 14 tuhandest kaasmaalasest vaid 9,4% sooritasid oma ostu füüsilise isikuna. Ülejäänute eest tellis ja maksis juriidiline isik. See näitab, et inimeste tarbimisharjumused on visad taanduma. Eraisik pingutab ikka oma käel hakkama saada ega taha kuidagi uskuda, et vahendaja kaudu saab Pärnu või Saaremaa hotelli soodsamalt kätte kui otse. Firmad ja riigiasutused seevastu kasutavad proffide abi meelsasti oma väljasõitude, koolituste ja koosolekute korraldamisel üle kogu Eesti.