Erki Urva: 100 päeva Estonian Airis

Üle kolme kuu on Estonian Airi asepresidendina töötanud Erki Urva, endine Optiva Panga juhatuse liige ning jae- ja personaalpanganduse direktor. Estraveli marketingijuht Jüri Toomel käis varem turismi alal tegutsenud endiselt kolleegilt uurimas, kuidas uues ametis läheb.

Erialaks klienditeenindus

JT: Alles suvel intervjueerisin sind Estravelleri jaoks pankurina, nüüd sul täis 100 päeva uues ametis - Estonian Airi asepresidendina. Miks taas uuel alal ja miks just lennunduses?

EU: Ei ole õige öelda, et uuel alal - uues ametis küll. On ju lennundus väga tihedalt seotud muu turismimajandusega ning arvan end selles valdkonnas päris koduselt tundvat. Lisaks on valdkonda, milles olen viimased 10 aastat töötanud, võimalik kokku võtta ühise nimetajaga "klienditeenindus". Minu jaoks pole juba ammu küsimust tekkinud, kes mulle palka maksab - seda teeb meie klient. Ning just kõrge klienditeeninduse tase on ka Estonian Airi tegevuse üks nurgakividest. Aga miks just nüüd ja just lennunduses? Sest just nüüd osutus võimalikuks teostada oma ammune unistus - asuda väga huvitavale ametikohale valdkonda, mida olen aastaid üheks oma suurimaks hobiks pidanud. Lisaks veel tagasipöördumine oma vana kiindumuse turismi juurde.

JT: 100 päeva olevat see kriitiline piir, mil päritakse aru: kuidas oled kohanenud ja mida korda saatnud? Ja kas igatsed panka tagasi?

EU: Kohanenud olen kenasti ja eks sellele aitas ka kaasa paljude tuttavate eestleidmine. Samal ajal on ees veel väga palju erinevate valdkondade tundmaõppimist. Kuid see teebki elu huvitavaks ja põnevaks. Mis puudutab kordasaatmisi, siis siin on raske midagi kohe esile tuua või välja öelda. Kuna tegemist oli siiski sulandumisega hästi töötavasse organisatsiooni, on seni tegemist olnud ehk operatiivsemat laadi saavutustega (kui neid nii üldse nimetada saab). Küll on aga seatud mõningaid põhjalikumaid plaane tulevikuks. Panka ma tagasi ei igatse. Nüüd on tegemist valdkonnaga, milles töötamisest olen unistanud pikka aega ning kavatsen ennast sellega siduda pikkadeks aastateks.

Lennuohutus ja kvaliteet on OV prioriteediks

JT: Kuidas Estonian Airil möödunud aastal läks, kas sihid ja eesmärgid saavutatud?

EU: Eelmine aasta oli väga keeruline kogu maailma lennundusele ja seda eelkõige kütusehinna ja dollarikursi kontrollimatu tõusu tõttu. Kahtlemata sai selle läbi kannatada ka Estonian Air. Samas viidi meie firmas läbi mitmeid olulisi sisemisi ümberkorraldusi ning optimeeriti ka märkimisväärselt lennuplaani. Jätkus Eesti majanduse elavnemine ja sisenõudluse kasv. See kõik tõi kaasa positiivseid arenguid. Käesoleval hetkel pole küll veel koos majandusaasta aruanne, kuid kindlalt võib öelda, et Estonian Airi majandustulemused olid aastal 2000 oluliselt paremad eelmistest aastatest.
Eriti uhked oleme aga selle üle, et oleme leidnud täit tunnustust Euroopa Ühinenud Lennuametite (JAA) poolt kehtestatud kvaliteedistandardite - Ühtsete Lennunduseeskirjade (JAR) järgimisel. Estonian Air on üks esimesi Ida-Euroopa lennufirmasid, mille tegevus vastab Euroopa Liidu nõuetele. Lennuohutus on iga lennufirma tegevuse põhiline prioriteet ning selle tagamiseks on korralik kvaliteedisüsteem möödapääsmatu.

Optimeerimisprogramm annab tulemusi

JT: Kevadel loobusite Helsingi-liinist ja kolmandast Boeingust - kas nüüd tagantjärele vaadates olid need õiged sammud?

EU: Kahtlemata olid need sammud õiged. Lennukipark ja sihtkohtade arv ning lendude sagedus on omavahel lahutamatult seotud. Samal ajal määrab selle kogumi suuruse ja koosseisu ära eelkõige turu suurus ja maht. Eesti on oma vähem kui pooleteise miljoni elanikuga äärmiselt väike turg. Isegi kui siseturule juurde liita välisturg ehk lennukiga Eestisse lendavad välismaalased, on see ebapiisav otselendude alustamiseks Tallinnast väga paljudesse sihtkohtadesse. Tahes-tahtmata tuleb toetuda transiidile läbi meid ümbritsevate suurte lennujaamade ("hub'ide") ning koostööle suurte lennundusallianssidega. Teatavasti alustas Estonian Air 1999. aastal koostööd SAS ning Star Alliance'iga. Seetõttu võime pakkuda laia valikut sihtkohti ning lennuaegu läbi suurimate Skandinaavia hub'ide Stockholmi ja Kopenhaageni.
Helsingisse lendamine muutus aga Estonian Airile majanduslikus plaanis mõttetuks pideva konkurentsi suurenemise tõttu kiirlaevaliikluse ja ka kopteriühenduse poolt. Kuivõrd lennureisijate arv, kelle sihtpunktiks jäigi Helsingi, vähenes miinimumini, polnud SAS-iga koostööd alustanud Estonian Airile enam majanduslikult mõeldav seniste lendude jätkamine Helsingisse. Samas võimaldas lendude katkestamine HEL suunal suurendada lendude arvu meie peamistesse Skandinaavia hub'idesse.
Lisaks Helsingile lõpetasime lendamise ka Minski, mis ei omanud eriti suurt populaarsust meie reisijate hulgas. Nagu juba mainitud, oli tegemist ühe osaga lennutegevuse optimeerimisprogrammist, mis kokkuvõttes andis olulise positiivse panuse firma majandusnäitajatele.

Plaane on rohkesti

JT: Milliste uudistega rõõmustab Estonian Air oma klienti 2001. aastal?

EU: Põhiliselt tahame oma kliente rõõmustada oma lendude kõrge ohutustaseme, sõiduplaanidest kinnipidamise täpsuse ning parema teeninduskvaliteediga. 2000. aasta hilissügisel suurendasime oluliselt pardatoitlustuse erinevate menüüde arvu ning koostöös oma toitlustuspartneriga Airo Catering Services Eesti loodame parandada ka toidu kvaliteeti. 2001. aasta alguses on plaanis käivitada spetsiaalne püsikliendiprogramm meie parimatele klientidele. Tegemist pole EuroBonuse kaardi asendajaga, vaid sellele lisanduva täiendavaid soodustusi pakkuva tootega. Kindlasti jätkame ka paljude sooduskampaaniatega.
Mis puutub lennuplaani ning lennukiparki, siis on hetkel veel vara midagi konkreetset välja lubada. Enam-vähem kindel on see, et suvises sõiduplaanis olulisi muudatusi ei tohiks tulla. Samuti oleme põhimõtteliselt otsustanud praegused kaks Fokker 50 lennukit lähiaastatel välja vahetada kiiremate reaktiivlennukite, täpsemalt nn. regional-jet'ide vastu. Loomulikult toob see vahetus kaasa põhjalikud muutused ka meie lennuplaanis ning avab võimaluse vaadata uute sihtkohtade poole. Oleme kaalunud mitmeid sihtkohti (näiteks Brüssel, Pariis, Milaano, Amsterdam, München), kuid mingeid kindlaid otsuseid pole veel tehtud. Praegu tegeleme tõsise analüüsiga ning pärast otsuse tegemist ja heakskiitmist teavitame kindlasti varakult kõiki kliente ja koostööpartnereid.

OV konkurentsi ei karda

JT: Eesti-sisese turu olete konkurentidele vabaks jätnud?

EU: Kui Eesti-sisese turu all mõeldakse Eesti siselende, siis jah. Meil puuduvad siselendudeks sobivad väikelennukid ning ei plaani neid ka lähiajal soetada. Me oleme huvitatud lennunduse laiemast arengust Eestis ning just väiksemad lennundusettevõtted võivad olla selleks kasvulavaks, kus võivad alustada oma karjääri ka tulevased suurte reaktiivlennukite piloodid.

JT: Kui ohtlikuks konkurendiks pead Finnairi loodavat Aero Airlinesi?

EU: Põhjalikumaks hinnanguks omame veel liialt vähe informatsiooni. Kui jutt käib Eesti ja Soome vahelisest lennuliiklusest, siis siin me oma huvidele otsest ohtu ei näe. Küll võib uue lennufirma loomine pingestada olukorda meie lennundusspetsialistidest ahtal tööjõuturul. Aga elame-näeme, Estonian Air jälgib igatahes kõiki konkurente suure tähelepanuga.

Eestis jäävad lendama väiksemad lennukid

JT: Milline on Eesti lennunduse tulevik?

EU: Eelkõige sõltub see meie majanduse arengust ning elatustaseme tõusust. Näiteks kasvab tulevikus pidevalt nõudlus puhkuse-charterlendude järele Tallinnast otse puhkusesihtkohtadesse. Olulised muutused toob kaasa Eesti kavandatav ühinemine Euroopa ühise lennuruumi ehk nn. "avatud taeva" lepetega. See tooks kaasa olulise lennundusturu avanemise, mis looks võimaluse nii uute lennufirmade sisenemisele Eesti turule kui ka Eesti lennundusettevõtjate suurema tegutsemisvõimaluse välisturgudel. Igatahes ühes olen ma kindel - lähima aastakümne jooksul ei ole liinilendudeks Tallinnasse asja maailma suurimatel reisilennukitel Boeing 747-l ja loomisjärgus oleval Airbus 380-l. Eestis jäävad peamiselt lendama siiski väiksemad lennukid ning enamikesse sihtkohtadesse saab lennata siiski vaid ümberistumisega.