|
|
Margus Schults: reis neljakesi Amazonasel
![line](images/hrule.GIF)
Möödunud
aasta novembris tegi neli Estraveli kauaaegset püsiklienti Margus ja Elina
Schults ning Ülo ja Ene Suurkask pika ja eksootilise reisi avastamaks
Lõuna Ameerikat. Ligi kuupikkune reis viis Brasiiliasse, Peruusse, Argentiinasse,
Boliiviasse. Külastatud paikade hulgas oli inkade linn Machu Picchu ja
Colca Canyon Peruus, Amazonase vihmamets Brasiilias, Iguazu juga Brasiilia-Argentiina
piiril ning paljud muud põnevad kohad. Reisiseltskond nõustus lahkelt
jagama oma eksootilisemaid muljeid ka Estravelleri lugejatega ning allpool
toomegi ära nende reisikirja Brasiilia-osa Amazonaselt, kus paikneb maailma
üks suurimaid vihmametsi. 2,5 miljoni ruutmiili ulatuses laiub Amazonase
ala Lõuna Ameerikas, Ecuadori, Kolumbia, Peruu, Boliivia, Brasiilia ja
Venetsueela territooriumil.
Ekvaatoril
on suvi aasta ringi
Amazonas on maailma suurim jõgi - 6275 kilomeetrisse mahub tervelt 20%
kogu maailma mageveest. On selge, et sellise jõe äärde auto ega rongiga
ei pääse. Kuid uskuge, Manausesse, Amazonase südames asuvasse osariigi
pealinna, on isegi Tallinnast jõukohane lennata ühe hingetõmbe ning nelja
ümberistumisega.
Manaus asub ekvaatorist vaid kolme laiuskraadi võrra lõuna pool (loe:
päikesekreemiga faktor 15 pole seal midagi teha). Linna hiigelajad jäävad
19. sajandi lõppu ning 20. sajandi algusesse, mil maailmas oli kautshuk
kullahinnas. Alates 1914. aastast hakkas linn alla käima, sest kautshukitootmine
siirdus odavamatesse kohtadesse, kuid pärast vabamajandustsooni kehtestamist
1960. aastal sai linn jälle jalule. Sajanditagustest hiigelaegadest on
linnas säilinud ka suurepärane kunstiteos - ooperiteater Teatro Amazonas,
Euroopa parimatest ehitusmaterjalidest valminud itaalia renessanssi stiilis
hoone. Albert Einsteinil oli õigus öeldes, et kõik on suhteline: teatrihoone
on ilmselt üks kaunimaid mandril, kuid Viini, Pariisi ja Londoni arhitektuuriga
harjunud eurooplast on sellega raskem üllatada.
Siiski on Manaus koht, kust on suurepärane võimalus alustada seiklust
Amazonase vihmametsades. Üks kuulsamaid hotelle selleks on Ariau Amazon
Towers. Vast piisab, kui mainida mõningaid hotellis peatunud külalisi:
Helmut Kohl, Mauno Koivisto, Kent´i Hertsog, Jimmy Carter, Bill Gates,
Jacques Villeneuve…
Hotell 10-meetriste vaiade otsas
Hotelli pääseb, kui lubada end lennujaamas hotelli personalil üles korjata
(kuulub paketi hinna sisse), jõe äärde sõidutada ning siis laevaga 3 tundi
Amazonase vastuvoolu sõita. Esimene mulje on rabav: kogu hotellikompleks
asub 10-meetriste vaiade otsas, erinevad hooned on ühendatud käigusildade
abil. Kõik see on roheliselt peitsitud ning sulandunud vihmametsa sisse:
meenuvad kaadrid filmist "Waterworld". Hiljem selgub kahtluse paikapidavus:
suveperioodil (november-detsember) on jõgi madalseisus, sügis-talvel (märts-juuni)
tõuseb veetase aga oma 15 meetrit, uputades nii hotelli alumised korrused
kui ka madalamad käigusillad. Muide, hotell töötab üleujutuse perioodil
endiselt.
On öeldud, et reisilt tuleb otsida kas luksust või eksootikat. Ariau
Amazon Towers pakub viimast. Elektrit toodab kohalik generaator - seega
lampide hulgaga ei priisata. Dušivesi pumbatakse veepaaki otse jõest ning
on loomulikult vaid päikese poolt soojendatud (vee värvuse peale vaadates
tekib soov kasutada hambapesuks ja kontaktläätsede jaoks ainult pudelivett).
Konditsioneeri asendab ventilaator - suvises 33-kraadises soojuses pole
sellest suurt abi. Talvel, mil väljas vaid +25 valitseb, ehk küll… Tegelikult
on hotellis ka paar rikkalikumalt varustatud sviiti, neist eksklusiivseim
36-meetrise puu otsas asuv Tarzani sviit, aga mugavus sellises kohas kajastub
korralikult ka hinnas. Kuid moodne maailm pole lõplikult kadunud: hotellis
on satelliidi kaudu ühendatud Internetipunkt. Kel emotsioonid üle pea
kasvama hakkavad, võib minna jahedasse vaikse muusikaga täidetud klaasist
energiapüramiidi tukastama.
Dzhungel kubiseb loomadest![Parrot](images/amazonas_schults_linnuga.jpg)
Kaks asja teevad kogu seikluse vastupandamatuks: loomad ning seiklusretked.
Loomad on metsikud ja elavad dzhunglis, kuigi on veidike turistide poolt
ära hellitatud. Püüdke ette kujutada siniseid, punaseid ja rohelisi aarasid
otse nina all teri nokkimas, silla all roomavat kahemeetrist kaimani,
piraajadest kubisevat jõge (ütlen ausalt: isu kätt paadist vette panna
oli kiiresti kadunud). Ning ahvid: nahaalsed - valmis kasvõi käest klaasi
õllega ära virutama, naljakad - sabapidi laes rippudes, armsad - kui nad
oma pehme lapsekäega sinu käest kinni võtavad.
Seiklusretki
on iga päev mitu, kindlasti on igaüks neist väärt osalemist. Dzhungli-jalutuskäigul
saab õppida vihmametsas ellujäämist, sealhulgas sedagi, kuidas ööbida
nii, et sind kohe ära ei söödaks, ning seda, millised vaglad on proteiinirohkemad
(tegelikult olid nad ka maitselt päris head). Piraajade õngitsemine veriste
lihatükkidega ning nende õhtune söömine andis usku enda kalamehevõimetesse.
Päikesetõus Amazonase ühel laiemal osal, 24 kilomeetrit, on tõeliselt
kaunis. Öine alligaatorite ning kaimanite otsimine akulambi valgel on
päris põnev. Ning kohalikud elanikud ja nende elutingimused annavad hea
eneseusu: Eestis on hea elada.
Sööki-jooki ja lõõgastust
Suurest eksootikast väsinuna võib peatuda paar päeva Tropical Manaus Resort
hotellis, mis asub Manausest 18 km. eemal. Nagu tüüpilisele resortile
kohane, on seal kõik lõõgastumiseks vajalik: basseinid, restoranid, sportimise
võimalused. Kindlasti tasub võtta hotellist poole-päeva-retk, et vaadata
Encontro das Aguas - vete kohtumist - kus must Rio Negro ja kollane Rio
Solimoes (Amazonase peamine kanal) kokku saavad. Sügavalt kollane ja süsimust
vesi ei segune 3 kilomeetri jooksul, vaid moodustavad fantastilise vonkleva
"seina". Lisaks saab retke vältel oma käes hoida eksootilisi loomi: kaimanit,
papagoid, anakondat ning laisklooma.
Hotelli tuleb kindlasti kasutada ka selleks, et proovida ära toidud-joogid,
mida ilmselt väljaspool Brasiiliat niisama ei leia: palmisüda (asi, mis
kasvab kuni 15 aastat palmivõrse ladvas), caiprichissimo - segu rummist
või cachacast, laimist ja purustatud jääst suhkruga ning kola-tee.
Brasiilia on suur riik: ühest otsast teise on vähemalt 5 lennutundi ning
seega on erinevused erinevate regioonide vahel tohutud: näiteks pole mõtet
Rios otsida suveniire, mis on nii "igapäevased" Amazonase kandis. Seega:
kõik ostud ning degusteerimised tuleb kohe ära teha. Petta saab aga kohviga
- kohviriigi kohv on väga vastik ja kuigi kelner võib sõna "espresso"
peale noogutada, saate ikka sama laket. Väidetavalt pidi Brasiilia kohvitoodangust
pool minema ekspordiks, aga ilmselt see kvaliteetsem osa.
Mõned nõuanded
Brasiiliasse tuleb minna kindlasti kahe asjaga: krediitkaardi ning sõnastikuga.
Kaarte - nii Visat kui Mastercardi aksepteeritakse väga laialdaselt. Siiski,
ühe erandiga: kuna lennujaamamaks ei sisaldu pileti hinnas ning tuleb
igal pool eraldi tasuda, on hädavajalik teatud sularahakogus. Maksu suurus
oleneb lennust ning sihtpuntist ja varieerub 0,75 kuni 36 USD.
Inglise keele oskus on aga minimaalne, arusaadavas keeles menüüd saab
ehk ühel juhul viiest ning arusaadavas keeles kelnerit ühel juhul kümnest.
Nii et, kui vähegi soovite aimata tellitava toidu sisu, pange portugali
vestmik kotti.
|