Piletivaba lend: varsti ka Eestis?

Kujutage ette olukorda, kus lähete lennujaama, kaasas vaid isikut tõendav dokument. Ütlete check-in'i töötajale oma nime ja saate vastu pardakaardi, millega pääsete lennukisse. Kusagil ei küsita teie käest mingit piletit. Seda ei olegi olemas! Või tegelikult on olemas, aga mitte paberil ja käegakatsutaval kujul. On vaid rida ühtesid ja nulle kuskil kaugel andmekandjal, mis läbi lennufirma broneerimissüsteemi inimkeelde tõlgituna ütlevad, et teile on väljastatud elektrooniline pilet (e-pilet).

Terminid elektrooniline piletiväljastamine (electronic ticketing), e-pilet (e-ticket) ja piletivaba reisimine (ticketless travel) pärinevad traditsiooniliselt Põhja-Ameerikast. USA-s on e-piletid kasutusel juba aastast 1995. Ning praegu moodustavad "piletita reisijad" hinnanguliselt umbes 40% kõigist USA siselendudel sõitjatest. USA-st on piletivaba lendamine levinud mujale maailma ja eeldatavalt käesoleva aasta jooksul peaksid e-piletid ka Eesti reisijatele kättesaadavaks osutuma.

E-pilet säästab aega
Piletivaba lennu eest maksmine ei erine mingil moel pileti eest maksmisest. Võimalik on tasumine krediitkaardiga, pangaülekandega ja sularahas. Kuna e-piletit ostes ei ole vaja reisibüroosse või lennukompanii müügikontorisse kohale minna, siis reaalselt leiavad enim kasutust krediitkaardimaksed ja pangaülekanded (mida on praegusel internetiajastul võimalik teostada laua tagant tõusmata). Piletimüüja teeb peale makse saamist arvutis vajalikud toimingud: "väljastab" e-pileti ja saadab selle kohta kliendile kinnituse e-maili või faksiga. Ning seejärel võibki minna lendama - andmed kliendi ja talle väljastatud e-pileti kohta on olemas lennufirma arvutisüsteemis.

Elektroonilistel piletitel on nii eeliseid kui puudusi. Lennufirma sisukohalt on eeliseks paberpiletite trükkimise, levitamise ja hilisema töötlemise kulude kadumine. Samuti teevad e-piletid kergemaks kõikvõimalike otse kliendile suunatud interneti kaudu toimivate müügikanalite juurutamise. Reisija seisukohalt on eeliseks mugavus ja kokkuhoitud aeg - pileti saab osta kodunt või töökohalt lahkumata. Paberil lennupileti võib ära kaotada (või võidakse see ära varastada), e-piletiga seda ohtu ei ole.

Rida probleeme ootab lahendusi
Esialgu toimivad sellised skeemid reeglina ainult ühe lennukompanii või mõne omavahel koostööd tegeva lennukompanii lendudel. E-piletit ei saa väljastada, kui reisija lendab marsruudi vältel mitme erineva ja omavahel koostööd mittetegeva lennukompaniiga. Samuti on traditsiooniliste piletite omanikel teatud eelis kui lend ära jääb või hilineb. Piletita reisijad saavad oma lennudetaile muuta vaid selle lennufirma esinduses, kes nende broneeringut näeb - ja lennu ärajäämisel tekib sinna tõenäoliselt kiiresti pikk järjekord. Paberpileti omanik saab aga (eeldusel, et pileti hinnatingimused lubavad muutmist) vajalikud formaalsused korda ajada ka mõne teise lennufirma või reisibüroo esinduses. Nimetatud puudustest saadakse tõenäoliselt aja jooksul üle, kuna lennufirmad ühildavad oma broneerimissüsteeme. Üheks lahendamist vajavaks probleemiks eriti Eesti reisijate jaoks on veel see, et mitmed välisriigid võivad nõuda passikontrollis enne inimese maale lubamist tagasisõidupileti olemasolu. Kas ja kuidas aktsepteeritakse elektroonilist piletit, on veel ebaselge.

Lennujaam e-piletiks valmis
E-pilet vajab harjumiseks aega. Esialgu eelistab enamik inimesi käegakatsutava piletiga kaasnevat psühholoogilist kindlustunnet. Piletivaba lendamine on algselt suunatud kogenud ja sagedasti reisivatele äriklientidele, kes oskavad kokkuhoitavat aega hinnata. Kuigi Eestis hetkel veel e-piletit osta ei saa, on Tallinna Lennujaam võimeline teenindama välismaal müüdud elektrooniliste piletite omanikke. Näiteks Soomes see süsteem juba rea Finnairi lendude (sh Helsingi-Tallinn) puhul toimib. Töö käib, et ka Eestis klientidele piletivaba reisimine kättesaadavaks teha. Lähitulevikus on selles osas uudiseid oodata.