|
|
Egiptus: tuhanded aastad ajalugu
![line](/estraveller/jan_mar2003/images/hrule.GIF)
Anne
Toomesso
Estraveli infokonsultant Anne Toomesso sai Aurinkomatkade ringreisilt
Egiptusse niipalju põnevaid elamusi ja muljeid, et need ei tahtnud
kuidagi ühe reisijutu piiridesse ära mahtuda. Seetõttu
avaldame allpool tema reisimuljed lühendatult.
Ilm muutub kolmkümmend kraadi soojemaks
Hiilgav Luxor-Assuani reis algab Helsingist kargel pühapäeva
keskhommikul. Tallinnast tuleb selleks eelmisel õhtul Soome valmis
sõita, kuna sama päeva reisilennud õigeks ajaks kohale
ei jõua.
Finnairi charter-lend stardib Helsingist peaaegu õigeaegselt. Kolm
nappi plusskraadi asendub paljutõotavale päikesepaistele vastu
lennates peagi viiekümne ühe miinusega lennukiparda taga. Lennukilõunaks
pakutud kana riisi ja vürtsika kastmega maitseb hästi. Salat
ja kreemikook kohviga täiendavad söögielamust. Põhja-Aafrika
saabub koos pilvitu taevaga kindlas lootuses suvesoojaks puhkuseks. Kinnituseks
kõlab kapteni info Kairos ootavast kolmekümne kahe kraadisest
soojast sombusest ilmast.
Ingliskeelsed Egiptuse viisablanketid oleme juba enne Hurghadas maandumist
täitnud. Meid võtab vastu punetav päikeseloojang sooja
suvetuule ja palmidega kõrbeavaruses. Kuidagi võõras
tundub järgnev veerandtunnine päikeseloojang, mis jõuab
lennujaama formaalsuste läbimise ajal asenduda sünkmusta ööpimedusega,
vähendamata põrmugi soojakraade õues.
Passikontrollis kleebitakse Aurinkomatkadelt etteostetud viisamargid passi
ja kinnitatakse templiga. Viisa võib ka piiril osta, kuid nii on
riskantsem ja aegaviitvam. Passikontrollist suunatakse reisijad hoolitseva
esindaja pilgu all bussi, et siis juba pimedas teekonda Luxorisse jätkata.
Saatjaks relvastatud politseivahtkond jeebil.
Kuldlõvid on rivistatud auvahtkonnaks
Esimesed viis majesteetlikult rivistatud hiilgavat kuldlõvi jäävad
bussiakna taha Hurghadasse viivast teeotsast möödudes. Tervituseks
sobiks neile ehk öelda - salam aleikum - soovides sellega valgust
nende maale. Ausammas on püstitatud Egiptuse kuningate mälestuseks,
andes märku saabumisest iidsesse heaolu ja rikkuse riiki.
Kõrbeteel kihutades ja relvastatud kontrollpunkte läbides
tutvustab giid meid võimalike ekskursioonide, hindade ja kohalike
tavadega, millega on soovitav islamimaal arvestada. Bussis lastakse näidistena
ringi kaante vahele köidetud kohalikud rahatähed. Selgub veel,
et 24 tunni jooksul saabumisest on keelatud linnast väljuda või
isegi alkoholi ja tubakat tarbida. Päikest soovitatakse esialgu vaid
tunni kaupa nautida. Luxorisse
jõuame öösel veerand kaksteist.
Hotelli Pyramisa Isis fuajee purskkaevu ääres ootab meid värskendav
hibiskuse tervitusjook. Peale põgusat puhkust ja nimekirjaga tutvumist
loivame tubadesse, kuhu selleks ajaks meie pagas on jõudnud. Maksan
kandjale tipid ja harutan hubases hotellitoas reisivarustuse lahti.
Hommikul äratab imaami kutse
Ei oska kohe otsustada, kas piirduda kiirdushiga või kümmelda
viietärnihotellile kohaselt shampooni- ja geelivahuses vannis. Konditsioneer
taltsutab jahedas toas tänavakuumust, mida jagub ikka kolme-neljakümne
soojapügala kaupa. Kalish-kalish ja jalla-jalla hüüded
kõlavad elavalt öötänavalt. Tagatipuks keeratakse
vastaspoes diskomuusikal punn põhja. Astun suvesoojale rõduterrassile,
kus tänavakärast üle lärmitsedes naabertoa reisikaaslastega
esimese tutvuse sõlmime. Paari tunni pärast vaibub ootamatult
tänavamelu, kadunud on hobukalessid ja taksobussid ning äkitselt
saabub sume öörahu.
Varahommikul virgun hotelli vastas kõrguvast mosheest kõlavate,
tegudele ergutavate imaami hüüete peale. Luxoris on neid regulaarseid
manitsusi hõikavaid maagiliselt valgustatud torne kokku seitseteist.
Värskena ja väljapuhanuna jõuan tõeliselt rikkalikule
hommikusöögile. Silma rõõmustab akna taga lopsakalt
õitsev aed, südant soe sõbralik teenindamine. Tunnen
end ammuoodatud külalisena, kui pakutud kohvi kõrvale lauale
libiseb erkroheline aromaatne mündioks. Lilleilu kingitakse ja hinnatakse
sel reisil meeldivalt tihti.
Kõigepealt läheme basaarile
Vaba hommikupooliku võib veeta karastavates hotellibasseinides
sulistades ja päevituslinal tahenedes. Mina lähen hoopis purjekale,
et külastada naabruses "banaanisaarel" elavat peret. Külalistele
pakutakse jahutatud jooke, eriliselt mahlaseid rohelisi küpseid banaane,
tervistavat hibiskuse teed. Peremehe eksootiliseks lemmikuks näib
olevat mee-õuna-tubakaseguga vesipiip. Leiva küpsetamise juures
saab jäädvustatud pereema ja tema elav rohesilmne tütretirts,
kes keksib meid saates paadini.
Aurinkomatkade tihe nädalane programm tõotab seikluslusti
ja kustumatuid elamusi. Kui ainult piisab jaksu iga retk kaasa teha.
Esmalt võetakse sihile kohalik turg - basaar. Vilunud giidilt saame
manitsussõnad kohalikust kauplemisrituaalist: pikalt tingida, söögipoolist
mitte osta, küll aga maitse- ja aroomiaineid nende maagilise tervistava
toime tõttu. Mida soovitada? Kaameli- ja gasellivillast tikitud
katteid, haute couture'i eelistatud egiptuse puuvillakangast tikandkostüüme,
ehedaid papüüruspilte hieroglüüfidega. Kuld- või
hõbekartushe - omalaadseid nimeplaadikesi ripatsiteks kaelaketile,
pool- ja vääriskive amuletina, maonahka, aroomiõlisid
Cleopatra moodi… Kõike seda ja palju muud huvitavat leiate
müügilettidelt või ülalt pea kohalt rippumast.
Lapsi on alati kombeks sõbralikult kostitada - kasvõi uue
pastapliiatsiga. Tüdrukukesed Jasmin ja Shamira kingivad tõmmude
kiharatega pärjatud päikeselistelt palgetelt vastu lahkeid lapsenaeratusi.
Egiptuse peres kasvab keskmiselt viis last ja vähemalt vanimale neist
püütakse ka vaesemates peredes koolitarkust jagada. Meenub
Araabia Ühendemiraatides kuuldu, et naisõppejõud tulid
kõrgkooli teadmisi jagama just Egiptusest. Kas siinne elu pole
mitte sotsiaalselt avatum? Naerusuised rõõmsaloomulised
naised katavad siiski oma juuksed üleni kombekalt sinihalli õhukese
pearätikuga. Puudub Araabias nähtud silmini mustaga katmise
traditsioon. Ometigi tänaval sihitult jalutavate meeste hulgas aega
surnuks löövaid ja omavahel juttu puhuvaid naisi lihtsalt pole.
Ainult Tutanhamoni hauakamber jäi rüüstamata
Reisi teisel päeval on programmis Kuningate org, naisvaarao Hatshepshuti
terrassitempel, Medinet Hapu ning Tutanhamoni haud.
Vanad egiptlased olid veendunud, et inimese hing saab igavesti elada vaid
siis, kui keha säilitada ka pärast surma. Seetõttu surnud
mumifitseeriti. Vaaraode mumifitseeritud kehad asetati puhkama püramiididesse,
kuid kuna püramiididest kiputi vaaraodele hauataguseks eluks kaasapandud
varandust ärastama, rajati hauakambrid kavalalt kõrbekaljude
vahele vanast Teebast ja Niilusest eemale, tulikuuma Kuningate orgu. Peale
paari suveniirikaupmehe valitseb siin tühjus. Aga ka siinsed hauakambrid
rüüstati ja teadlased on leidnud puutumatuna vaid ühe -
Tutanhamoni hauakambri.
Hiiglasuur
hauakamber on raiutud kaljusse. Pikk koridor viib ruumi, kus asub massiivne
graniitsarkofaag. Edasi tuleb aaretekamber. Mõlemate seintel müstilised
maalingud ja arusaamatud tekstid. Kuningate orust Niilusele lähemal
paiknev hiiglaslik Hatshepsuti terrassitempel on samuti raiutud välja
kaljust. Judin käib üle selja, kui tajun, et see kõik
on valminud tuhandeid aastaid tagasi.
Edasi tuleb romantikapäev: hommikul kell neli üles - vastupidiselt
templikülastaja tavalisele telefoniäratusele kell kuus - ja
seejärel terve päev purjepaadis, sihtpunktiks Dendera tempel.
Varajastel ekskursioonidel on tegelikult sügav mõte: pole
nii palav ja ülejäänud päeva võid kasutada
sisseostude tegemiseks, süüvides kohalikku linnamelusse ja otsides
talismane, mis aitaksid reisist kõige eksootilisemaid ja ehedamaid
muljeid kaasa viia.
Luxor-Assuan: kuus tundi bussis
Neljandal päeval lahkume Luxorist - meid ootab Assuan. Kuus tundi
bussisõitu piki Niilust, kus erkroheline suhkruroog ja lopsakad
palmid vahelduvad kord laugjate, kord kihiliste, justkui lademetesse laotud
liivakarva mäekülgede ja kõrbeliivaga. Kõige selle
kohal särab jätkuvalt türkiisselge taevalaotus. Tundub
nagu ei raatsiks kohalikud elanikud majadele selle nägemiseks katustki
majale peale ehitada. Vaja vaid kodu siredate seinte ja taradega piirata
ning tekk või palmioksad vihmakaitseks peale visata.
Pikk bussireis möödub lennult tänu giidi pajatustele ja
teadmistepagasile egiptuse elulaadist ning tuhandete aastate taha ulatuvatest
müütidest, mis templites uskumatult hästi tegelikkusega
põimuvad.
Teel peatume mitmes templis. Oma soome ja kohaliku giidi nõul-jõul
imetleme avaral plaaditud liivaväljal päikeselist Edfu Templit.
Jooniskirjadega seinte vahelt edasi sammaste vahele voorime koos katkematu
mitmekeelse turistide väega. Astmelisel põrandal allapoole
liikudes avanevad pilgule maast taevani ulatuvad müstilised kivikirjad-kartushid
ja mütoloogilised kirjapildid jumalustest, auväärt iidsetest
Egiptuse asukatest ja nende tegemistest.
Kuningas Horose auks ehitatud hämar graniitaltariga sammassaal lummab
kivijooniste liikumisega, mida tekitavad õhuvoolus võbelevad
küünlaleegid. Siin tarkuse sammaste vahel kuuleme Cleopatra
nutikast veekogumisest ja -mõõtmisest templis, et elu ka
põuaaegadel edasi kestaks, samuti päikesevalgusest ja selle
võimust. Cleopatra käsul on ehitatud ka Komombo tempel. Selle
kirjatud seinad jutustavad mumifitseerimisest ja arstimise algetest kuni
hambaplommideni välja. Astmelisest kiviammest, kus valitsejanna roosiõlis
kümbles, vaid mõni samm eemal haigutab sügav kaev, kus
Niiluse vees krokodille ujutatud. Meeleldi oleksin Komombot imetledes
kingitud roosist proovinud kohe aromaatset õli valmistada, et muinasajast
veelgi elavamalt osa saada.
Siin kirjutas Agatha Christie
Bussiteekond jätkub Assuani saarehotelli Pyramisa Isis Island poole,
kus ootamas paradiislik saar hotellikompleksi ja sellesse kuuluvate riigipeade
villadega. Igati turvaline ja kaunilt kujundatud hotellisaareke Niilusel.
Saarele sõidutavad soovijaid mootorlaevad, mis mõeldud umbes
kolmekümnele reisijale. Esimene ehmatus laevaakna purunemisest naabri
vööri sõites möödub pikemata, kuna keegi viga
ei saanud ja laeval suhtutakse asjasse rahulikult.
Lühike laevareis möödub ranniku huviväärsuste
kirjeldamisega. Muuhulgas näidatakse villat, kus omal ajal suvitas
ja kirjutas kriminaalromaane tuntud Agatha Christie.
Randume loojangul, aeg on taas tasuda kohvrite eest hoolitsenud pakikandjatele
ja avaras hotelliaula lobbybaaris hibiskusejooki nautida. Kuni võtmete
jaotamiseni täiendab giid varjudemängu ja Nuubia külla
retkedele soovijate nimekirja. Old Cataract hotellis ootab meid ees kuulus
Elephantine Terrace suurepärase vaatega Niilusele ja Elephantine’i
saarele. Saareloodus siin kuumas suves on samuti lopsakas ja viljakas. Looduse-
ja linnuhuvilised leiavad vaatamist ja imetlemist igas põõsas,
puus ja hekis. Kartmatud haruldased paradiisilinnud häälitsevad
läbilõikavalt nagu tuhande ühe öö muinasjuttudes.
Erkpunased lopsakad õied potsatavad maha kui õunad. Väike
valge lind laseb idamaist kurguvilet - paradiisimuusika apelsinipuu all
puhkaja kõrvadele.
Lindude ja tsikaadide siristamine annab tunnistust äsja saabunud
suvest. Öösel liitub verejanuliste sääskede pirin
- selgub, et massiivsed kardinad pole mitte ainult kuumakaitseks rõdu
klaasukse ette riputatud. Terrassil loojangut jälgides avaneb vaade
vastaskaldal majesteetlikult kõrguvale laugele mäele, mille
paljanduval nõlval troonib Abu Simbel - elusaatust puhastav tempel.
Puhkust Assuanis aitavad sisustada kõikmõeldavad kuumad
ja mõõdukalt soojad saunad ning mitmete raviomadustega hallikas
liivavann päikesepaistel, massaazh, jacuzzi ja jõusaal. Oskuslik
massöör teenindab sauna- ja basseinikompleksi. Valusvalges teeninduskostüümis
nuubialase mustjaspruunid käed seavad päevituslina lamamistoolile,
itaalia päritoluga kelner serveerib basseini ääres nobedalt
suupisteid-jooke. Lahked müüjad hotelli ostukeskuses aitavad
eristada ehedat käsitsi maalitud papüürust võltsist
ning pühendavad oma aega ostjale nii pärimisteks kui pikemaks
teevestluseks.
Ühel
kuumal õhtupoolikul õnnestub purjekal Suahiili saarele nuubialaste
eluoluga tutvuma sõita. Tuulevaikuses tuleb purjekas küll vahepeal
mootorpaadile sleppi köita, et mitte tasastel voogudel hulpides tuulekest
oodata.
Müstikat pakub häälte ja valguse etendus Isise templis Philae
saarel. Ning taas kulgeb tee Luxori poole tagasi. Ajaloomüsteerium
tulede paistel
Luxori Pyramisa Isises võetakse meid vastu kui vanu tuttavaid ja
majutatakse juba omastesse tubadesse. Suurem jagu grupikaaslasi soovib
basseini veerel nahka pruunistades seniseid muljeid ritta seada. Viimsedki
siin imeaias kingitud õied leiavad koha minu herbaariumis tax-free
kataloogi vahel. Purjepaat meelitab ikka jälle Niilusele sooja tuulde
ja päikesepaistesse.
Meie viimane reisiõhtu möödub Teeba templites, kuhu enne
päikeseloojangut rohkesti turiste kokku voorib. Õitsvat suhkruroogu
või puhkevat lootoseõit jäljendavate sammaste ja obeliskide
graniiti tahutud salapärased kivikirjad avavad võbelevas küünlavalguses
lõputut ajaloomüsteeriumi. Hundipäine rühikas jumal
inimlikus salakavaluses reetmist sepitsemas, kaaslaseks hoolimatu laisk
krokodillipäine inimkehaga
jumal. Väärikalt kõrguva vaarao Ramsese nõuandjana
seisab tema jalge ees või paremal käel armastatud ilujumalanna
Nofretete. Autasuks heategude eest saab Ramses egiptlaste legendides veel
korduvalt hauatagust elu nautida.
Pingelise huviga jälgime pompöössete sammaste vahel giidide
mitmekeelseid selgitusi, avastades üha uut Egiptuse ja tema asukate
eluloos. Tulede paistel hõõguvate suursuguste sfinkside
alleel kõndimisega proovitakse valvavate kivikujude aupaistes vabaneda
mineviku halbadest mõjudest ja heas usus tulevikku edasi astuda.
Päeva lõpetuseks pakutakse Sheraton hotelli diskobaaris tassikese
tee või kohvi juurde eksootilist nabatantsu, kuid uudistajate jõuvarud
on selleks ajaks ammendatud.
Hommikul ootab visiit muhameedi-maailma esimesse vanemateta laste kodusse,
kes tänu briti päritoluga leedile hukatusest päästetud.
Lapsele antakse siin heategevuse korras eluks esmavajalik ja kooliharidus.
Taas ongi aeg bussi asuda, et pärast kontrollpunktide läbimist
osa grupist Punase mere äärde Hurghadasse paketireisi teist
nädalat veetma ja kojusõitjad lennuväljale viia. Teel
loeme kokkuvõtteks Egiptuse püramiidide mõistatustest
ja igapäevaeluga põimuvast maagiast. Giid üllatab lahkumiskingitusega
- saame loosina tõmmata papüürus-järjehoidja egiptuse
hieroglüüfide tõlkega. Sellel saatusemäärajaks
joonistatud harfimängijat nähes tekib mul kohe soov ka Egiptuse
muusikat koju tuua. Ja veel tunnen, et olen Niiluse rohelistel veerudel
veetnud üllatavalt värskendava suvenädala. Sügav kummardus
inimestele, kes ajaloolist Egiptust ja tema asukaid meile haaravalt esitlesid,
paljusid sügavalt huvituma pannes.
|