Itaalia mäed võidavad südame

Indrek Aare

Õnne 13 sõitis Itaalia mägedesse
“Ma teadsin juba, mida tahta. Dolomiitides ja ühtlasi ka Corvara suusakeskuses polnud ma käinud, küll aga kolanud Mont Blanc´i kandis ja Monte Rosa mäestikus.
Väga raske on kirjeldada teistele tundeid, mida mäed sinus tekitavad. Tegelikult on see seisund ja arvata võib, et „toimeaine“ mõjub erinevatele inimestele erinevalt, enamus jääb siiski sõltuvusse - nii ka mina.
Veel bussis istudes on meil kõigil reaktsioon sarnane, vägev, ilus, võimas, võrratu, võimatu... Võimatu jah, et nii ilus saab olla. Kui esmakordselt nö. “päris mägesid“ nägin, surusin nina vastu bussiakent ja kordasin omaette: „See ei ole võimalik; uskumatu.” Ja hetk hiljem sisistasin mürgiseid märkusi kodumaa aadressil, kus kohe mitte midagi ei ole ja Eestisse sündimine tundus selge ülekohus. Mõne aja möödudes selgub ammutuntud tõde - selleks käiaksegi reisimas, et oleks hea koju tulla.” Nii kirjeldab oma elamusi “Õnne 13” seltskonnaga Itaalia suusamägedes käinud Eva Vilt Malleus.
“Esmakohtumine Alpidega lummab sind täielikult,” tõdeb sarjas Ülo naist mängiv Eva. “Sa lootsid, et nad on kaunid, kuid sa ei uskunud näha midagi nii lummavat ja suursugust. Sind ümbritsevad päikesesäras sillerdavad lumekristallid ning pilvitu kirgassinise taeva taustal laiuvad mäepanoraamid valgete lumekübaratega.”

Iga mägi on kunstiteos
Maailma suurimas suusaregioonis Itaalia Dolomiitides asub suusakuurort Corvara, Itaalia ja Prantsusmaa piiril, Euroopa kõrgeima mäetipu Mont Blanc’i jalami orus Courmayeur. Siinsamas on Itaalia kuulsaim, seitsmendate taliolümpiamängude kuurort Cortina d’Ampezzo ja Austria Tiroolis St. Johann/Kitzbühel.
Suusapuhkust valides on tavaliselt probleeme küllaga: kuhu sõita, kellega, millise varustusega, mida kaasa võtta, mis mind seal ees ootab, kas ma saan hakkama? Nüüd on see lihtsamaist lihtsam, istud Tallinnast lennukisse ning kahe ja poole tunni pärast oledki juba Alpides! Kaksteist erinevat suusaregiooni annab puhkajatele võimaluse saada laskumisrõõme kokku 1220 kilomeetril suurepäraselt ettevalmistatud radadel! Enamik suusakuurorte on suusaradupidi üle mäekurude ka omavahel ühendatud.
“Domina suusainstruktori juttu Dolomiitidest kui täiesti erilistest mägedest ma väga tõsiselt ei võtnud. Kuid rõõmuga tunnistan järjekordset eksimust - tegelikult ongi nii! Iga mägi on täiesti kordumatu kunstiteos - erinev veel ka hommikul, päeval ja õhtupäikeses. Millised värvid!
Gondliga üles sõites tekib selline tihe vaikus - keegi ei lobise, kõik oleks nagu “ära tehtud”, infot vahetatakse sosinal. Kõrgust võttes mõtlen, et kui see gondel nüüd alla kukub, siis tõmmelda ja kisada pole küll mõtet, niikuinii pole midagi teha... Tekib seletamatu rahu,” jutustab Eva Vilt Malleus.

Corvara on piirkonna süda
Kaunis ja vaikne alpikuurort, mis oma arhitektuurilt pigem sarnaneb Austria kuurortidele, paikneb Sassongheri mäe jalamil 1568 meetri kõrgusel üle merepinna. Corvarat loetakse õigustatult Alta Badia turismiregiooni südameks. Corvaras on 1250 põliselanikku ja turistide tarbeks 6600 voodikohta. Mis teeb pea viis turisti iga kohaliku elaniku kohta.
Paljud on imetlenud Dolomiitide kaunist arhitektuuri ja köitvaid panoraame. Seda kõike saab nautida, kui võtta ette Dolomiitide kuulsaim suusaretk Sella Ronda. Rada kulgeb ümber Sella Ronda mäestiku. Päevaga suusatatakse mäest alla 23 kilomeetrit ja sõidetakse erinevate tõstukitega 16 kilomeetrit, kokku siis 39.
Sella Ronda ring on rajatud metroo ringtee põhimõttel. See annab võimaluse liikuda edasi mööda laskumisradasid teiste kuurortide nõlvadele. Suuskadel üle mäekurude liikudes võib jõuda nii kuulsasse 1956. aasta taliolümpiakuurorti Cortina d’Ampezzosse, Colfoscosesse ja S.Cassianosesse, kus leidub radasid nii algajatele ja lastele kui ka päris ässadele.
“3125 meetri kõrgusel Boa tipus oli tõesti puust kemmerg, kus ühes seinas oli kolmandiku jagu kandiline aken, klaas ees ja puha. Mind hämmastas lihtsalt asi iseenesest, et kempsu aknast on selline vaade! Mitmemiljoniline! Miks sinna mindud sai, läkski mõneks ajaks meelest...” Just sellised emotsioonid tekivad Dolomiitide kuurorte külastaval turistil.
Juba 15 aastat peetakse Alta Badias traditsiooniline maailma karikavõistluste osaetapp. Alta Badia kuulub koos Val Gardena, Kitzbüheli, Wengeni, Val d’Isere’i ja Garmisch Partenkircheni kuurortidega Euroopa kõige prestiizhsemate suusapiirkondade Top 5 klubisse. Mägede läheduses asuvad kenad hotellid. Ja hotellides on kõiksugu võimalusi ennast mõnusalt tunda, on mõeldud nii puhkajate kui suusatajate peale.

Ühe mäepiletiga mitmesse suusakeskusesse
Courmayeur on väike ja kaunis Itaalia Alpide kuurort, mis paikneb Alpide kõrgeima mäetipu Mont Blanc’i vahetus läheduses. Kuurort asub 1224 meetri kõrgusel ja on väga vanade traditsioonidega turismikeskus. Kaunilt restaureeritud pilkupüüdev sümpaatne vanalinn, sõbralik atmosfäär, mõnusad baarid ja pubid, after-skid ja diskod ning suur hulk mõnusaid laskumisnõlvu, kõik see teeb Courmayeurist talipuhkajate lemmikpaiga.
Suurem osa laskumisnõlvasid on siin punase märgistusega, mis tähendab, et sobib algajatest edasijõdnuteni. Ässadel on võimalus oma oskused proovile panna mustadel radadel, adrenaliini lisab sõit off-piste’il s.o. laskumine väljaspool ettevalmistatud radasid. Courmayeur on eriti kuulus ja hinnatud oma off-piste ja nn puuderlume (powder snow) radade poolest. Pikim laskumisrada algab 2700 meetri kõrguselt ja lõpeb üheksa kilomeetrit allpool, 1200 meetri kõrgusel asuvas Courmayeuri aedlinnaks kutsutavaks Dolonne külakeses. Seega on ühel laskumisel kõrguste vahe 1500 meetrit!
“Mägedes viibimine justkui puhastab sind. Annab juurde selle, mis on puudu, võtab ära, mis üle, ja kui on hea - läheb veel paremaks. Ilmselt tänu mägedele, olen armunud ka Itaaliasse. Nii ka sellel reisil - kohe kõik meeldis. Loodus, inimesed, külad, linnad, kirikud. See kliima on kui palsam,” õhkab Anne Vilt Malleus.
Legendaarne on suusatamine Vallee Blanche’i jääliustikul. Tõustakse 3500 meetri kõrgusele ja koos kohalike suusainstruktoritega võetakse ette laskumisretk, mis on 23 kilomeetrit pikk.
La Thuile suusakeskuse nõlvad, mida ümbritsevad imekaunid mäeahelikud ja orud, on kogu Alpi regiooni ühed kaunimatest. 150 kilomeetrit perfektselt ettevalmistatud laskumisradu, seltsiliseks kaunis vaade maagilisele Mont Blanc’ile ja majesteetlikule Mount Rutorile - see on iga suusataja unistus!
Alates 1986. aastast ühendati Itaalia La Thuile ja Prantsuse La Rosiere’i suusakeskused ühtseks rahvusvaheliseks suusakeskuseks. Ühine suusapilet annab võimaluse avardada suusaregiooni ning tutvuda lisaks ka Prantsusmaa suusakeskusega. Suur hulk kunstlumemasinaid garanteerib kvaliteetsed laskumisrajad. Kõikidel suusanõlvadel on hulgaliselt söögikohti, kus pakutakse itaalia rahvustoite ja turgutavaid jooke. Õhtul on mõnus lõõgastuda, jalutades Courmayeuri rahvarohkel peatänaval Via Romal ning astuda sisse arvukatesse baaridesse ja pubidesse, kus elu pulbitseb hommikutundideni.

Cortina: Regina delle Dolomiti
Päikesepaistelises, tuulte poolt kaitstud laias Ampezzo orus laiub maailmas kõigile Dolomiitide “kuningannana” tuntud Cortina d´Ampezzo, Itaalia kuulsaim talikuurort. See on ümbritsetud lummavate Dolomiitide mägimassiividega Tofane (3243 m), Cingue Torri (2361 m), Lagazoi (2752 m), Cristallo (3216 m), Faloria (2362 m).
Cortina oli Itaalia esimene talikuurort, kes võõrustas talviseid olümpiamänge 1956. aastal. Cortina ei ole ainult mäesuusatamise koht, kõikides olümpiarajatistes peetakse igal aastal hulganisti rahvusvahelisi võistlusi. Kõikidele Cortina külastajatele on avatud Olümpia Jäästaadionil asuv liuväli ja sisebassein.
Suusatamine Cortina d’Ampezzos, San Vito di Cadores, Auronzos ja Misurinas ei ole ainult sportlik tegevus. See on kohtumine iidse loodusega, kus sind ümbritsevad Dolomiitide purpurpunased mägipanoraamide paljandikud loojuva päikese valguses, sarnanedes tõeliselt suursugusele “kuningannale”.
Cortina suusakuurort asub 1224 meetri kõrgusel üle merepinna. 95 protsenti radadest on varustatud kunstlume masinatega. Õhtul peale suusatamist sumisevad after-ski baarid ja kohvikud erikeelsetest juttudest - on ju Cortina rahvusvaheliselt tunnustatud kuurort.

Otsekui Fellini filmis
“Milline mõnu on tulla lume pealt alla 30-kraadisesse sooja või külmemal ajal kaunisse alpihotelli, kus sa kõiki hüvesid ära tarbida ei jõua, mida itaallased pakkuda jõuavad. Kui sa tajud midagi nii ülevat ja võimast nagu mäed või nii sooja ja armast kui itaallaste suhtumine sinusse, ei saa sa ka ise olla väiklane ja õel,” tõdeb Eva Vilt Malleus. “Sattudes ehedasse mägikülla, oledki nagu Fellini filmis. Mul on olnud kaks juhust, kus itaalia kohalikud vanahärrad püüdsid järjekindlalt midagi selgeks teha. Ei valda ju keelt - lõpuks tuli välja, et nad püüdsid mulle öelda -“Kas pole ilus päev, proua!“”