Jooksmine – see on imelihtne!

Juhani Seilenthal

Neid, kes jooksevad oma tervise huvides mõtetes sagedamini kui reaalsuses, on kindlasti palju. Kindlasti on neidki, kes on oma mõtteis jõudnud veendumusele, et neil on selge takistus, mistõttu nad ei käi jooksmas-sörkimas (äkki külmetan end ära, polegi nagu õieti kuskil joosta, äkki saan mõne krantsi käest hammustada, jooksmine on ju igav ja tuim tegevus). Kas aga sellesse on võimalik tuua muutus?

Jooksmine on sinu enda huvides
Jooksmine on iseenesest oma keha eest hoolitsemisena lihtsaim tegevus, kui hommikvõimlemist mitte arvestada. Pole vaja oodata klimaatilisi tingimusi (nagu peab suusatamiseks ootama, kuni lumi maha sajab), pole vaja keerulisi oskusi (nagu nõuab näiteks purje- või lumelauaga sõitmine), rääkimata tema võrreldamatust odavusest (võrreldes näiteks skuutri- või saanisõiduga), ja palju suurema vabaduse sportimise kellaaja suhtes, (kui näiteks tennises, kus tuleb pikalt-pikalt plats ette kinni panna).
Jooksmine annab aga täiendavaid võimalusi, mille peale seda mitteharrastanu ei oskagi ehk tulla. Esiteks saab kindlasti nii oma kodukandist palju parema ettekujutuse – aeglasemalt kui autoga liikudes saab paremini vaadata, millised majad on naabertänavas, selle naabertänavas. Samuti jõuab sinna, kuhu autoga ei saagi minna ja ega rattagagi ei satu – metsatukka või künka või mäekese otsa. Võib avastada, millised rajad looklevad pargis või jõeluhal. Samas saab liikuda kiiremini kui jalgsi kõndides.

Mõnusaid jooksupaiku leidub kõikjal
Jooksuvarustuse saab hõlpsasti kaasa võtta ka näiteks komandeeringusse minnes ja mõne hetke jooksuks leiab iga konverentsi või seminari kõrvalt, aga oma iganädalasi korvpallikaaslasi naljalt kaasa ei võta ja uusi kohe ka ei leia…
See oleks nagu suisa jooksuturism. Enda jaoks olen sellisel moel avastanud mitmeid linnu Pärnust Chicagoni. Varssavisse suhtusin eelarvamusega – kui puhas sealne õhk ikka olla saab – aga tegelikult nägin linna rohkem kui ühegi ekskursiooni abil, samuti sai väga selgeks tema struktuur. Samas saab sörkides läbida 2-3 korda pikema maa kui lihtsalt jalutades. Mind valdab jalutades tihti kannatamatus – (“okei, selle asja suhtes on mul juba pilt selge, läheks edasi, miks ma ikka veel selle suure maja kõrval kõnnin?”)

Mis on Nordea Tervisejooks?
Tegemist ei ole võistlusega, seega keegi ei saa auhinnatud ega pärjatud raja läbimise kiiruse järgi. Peaasi, et oled läbinud raja tempos, mille tunned olevat kasulikuim sinu tervisele. Aeg fikseeritakse aga küll. Sellest on kasu kahel põhjusel: esiteks saab võrrelda oma füüsilist vormi erinevatel ajahetkedel, ja teiseks on loomulikult vaid tore, kui tekib väike ja sõbralik “ärategemine”, väljakutse esitamine erinevate tiimide või, kasvõi naabrimeeste vahel.
Kellele on see ürituste sari mõeldud? Igale aktiivsele inimesele, kellal on huvi ja võimalust käia Tallinnas sportimas ja kes tahab hoolitseda oma keha eest. Ei ole vahet, kas osaleja on jooksnud viimati aastaid tagasi keskkoolis, või treenib väga innukalt ja stabiilselt. Kõigi võimalused on täpselt võrdsed!

Pane kokku oma tiim
Registreerumiseks vaata lähemalt infot aadressil www.nordea.ee/jooks. Tiimil on vaid kaks tingimust. Esimene on olulisem: tiimis peab olema viis liiget. Kas need on kolleegid töölt või on need naabrid, sugulased, lapsepõlvesõbrad, õpingukaaslased, või ollakse kokku juhtutud selle ettevõtmise raames, vahet pole. Selleks, et olla valmis reisile pääsema, peab tiim olema komplekteeritud selliselt, et oleks võimalik edukalt ületada riigipiire ja kasutada rahvusvahelistel liinidel opereerivaid transpordivahendeid, s.t. tiimis peab olema nõuetekohaselt vähemalt üks täisealine isik, kes on võimeline ja valmis vastutama alaealiste tiimiliikmete eest. Tiim tekitab sellise mõnusa mikrokollektiivi – on nagu vastutus mitte leida endale vabandust, et mõnikord vahele jätta – sest teised ju on usaldanud ja loodavad sinu peale. Ehk nagu tennises – kui teisel pool võrku seisab su sparringupartner, siis on väga paha lugu, kui sind ei ole platsil hetkel, mil ta tahaks esimese servi lüüa. Samuti on võimalik näidata oma keskkonnasõbralikkust ja tulles töölt või kust iganes, sõita ühes autos ja säästa sellega keskkonda. Samas on siis hea ajada ka natuke mõnusat juttu.

Kas joostes saab juttu ajada?
Aga ega ju joostes ei saa rääkida, seal ju kogu aja ainult hingeldad? Selline võib olla kujunenud mulje, kui vaadata võistlussituatsiooni, kus püütakse anda endast maksimumi. See aga on eksitav. Jooksutrenne on mitut laadi – südame tugevust ja vastupidavust arendav ning kehakaalu alandamiseks hea mõõdukas jooksutempo on aga igati paslik mõõdukaks jutuajamiseks. Tegelikult, kui aus olla, saab isegi mitmed väga olulised jutud selgeks rääkida, kui vaid tahta.
Et jooksukordasid on palju, ei saa eeldada, et kohal suudavad olla igal nädalal kõik tiimi liikmed. Seetõttu läheb tiimi osalemine arvesse, kui osalenud on kolm tiimi liiget. Samas jooksma tasub tulla kogu tiimil – ennekõike oma tervise huvides, aga lisaks sellele ka selleks, et juhul, kui mõned tiimid on saanud võrdse tulemuse, siis selgitatakse lõplikult parim tiim läbi mingite lisakriteeriumite. Et asi oleks põnevam, saavad need kriteeriumid olema saladus, mis on vaid kahe inimese peas ja varjul ühes seifis.

Silmapiiril sirendavad auhinnad
Parim, rõhutades veelkord sõna parim, mitte kiireim tiim saab väga toreda ühise reisi, mis pannakse välja koos AS Estraveliga. Reisi orienteeruvaks väärtuseks saab olema viiskümmend tuhat krooni, seega võib kindlalt väita, et motivatsiooni peaks jaguma. Ka teised partnerid panevad välja erinevaid auhindu tublimatele sarjaga hiljem liitujatele, aktiivsuse tõstjatele, jne.
Lisaks kambavaimule ja auhindadele peaks tulema nii mõndagi muud põnevat, mis väärib kaasa löömisele mõtlema. Tähtsad on nii tervise, spordiharjumustega kui varustusega seotud küsimused. On ilmselge, et hea jooksujalats on üks oluline tegur jooksmisel. Eriti raske on valikut teha, kui alles hakata tõsiselt treenima. Samas ei ole korralik jalats väga odav. Milline on see õige? Mida võtta, mida jätta? Oleme püüdnud seda vastuolu lahendada. Meie partner, Sportlandi sprorditarvete kauplustekett on alati kohal ja pakub võimalust valida endale tõeliselt sobiv jooksujalats – enne rajale minekut võid valida endale just sellist mudelit jalatsi, nagu tunned end vajavat või sulle soovitab sporditarvete konsultant! Selline võimalus on kindlasti Eestis esmakordne. Kui tahad võrrelda – jookse rada läbi teist korda mõne teise jalatsiga või proovi järgmisel nädalal uuesti! Usume, et selles valikus, mille sa nii põhjalikult otsustades teed, ei pea sa kunagi pettuma! Kui sinule sobivat jalatsit pole sel korral võtta, ära kurvasta ja broneeri see järgmiseks korraks! Lisaks sellele pakub Sportland erinevaid võimalusi tervise ja füüsiliste võimete kontrolliks.

Igaühe võimed on individuaalsed
Kindlasti on oluline ka see, et hea treener annaks nõu, kuidas treenida end nii, et efekt oleks maksimaalne, ja samas välditaks vigastusi. Katsume kaasata häid ja ainult häid spetsialiste, Eesti koondise treenereid, jne. Igaks juhuks on käepärast ka meedik. Samuti pakutakse võimalust joosta nn. tempotegijaga koos, kus kogenud jooksjatele järgnedes on võimalik harjutada ja saada tunnetus, kuidas on tundub läbida rada ühe või teise konkreetse kiirusega. Siis ei innustuta liiga hoogsalt alustama, mis loomulikult ei ole soovitav.
Jooksud toimuvad mitmel pool Tallinna piires ja lähiümbruses. Kindlasti Pirital, Nõmmel, aga ka mitmes teises toredas metsas ja pargis. Tekib võimalus harjutada erinevaid maastikke ära kasutades, teha erinevaid treeningülesandeid. Kui aga seda ei soovi, saab sealsamas lihtsalt sörkida. Iga jooks toimub samas kohas kolm korda – ka see võimaldab võrrelda oma isiklikku tulemust.
Rajad märgitakse loodusesse umbes kolme-nelja kilomeetri pikkustena. Kindlasti ei tasu karta, et rada oleks liiga pikk. Kui viimasest jooksukorrast peaks möödas olema aastaid, siis ehk tõepoolest esimesel paaril korral tuleb ka raja peal hinge tõmmata. Aga on peaaegu kindel, et sattudes samale rajale mõne kuu pärast, on juba hea ja kerge tunne samas kohas tempot tõsta, selle asemel, et puhata. Seda ohtu ka ei tohiks olla, et rada liiga lühikeseks jääb – alati võib ju kaks või enamgi ringi joosta.

Millal siis jooksuks läheb?
Sari hakkab toimuma aprilli keskpaigast alates, kui lumi on sulanud ja väljas juba soojeneb. Igal kolmapäeval. Stardi- ja finishipaik avatakse kella viiest ja on avatud vähemalt kella kaheksani. Seega saab tulla otse töölt, aga võib tulla ka natuke hiljem. Start on kogu aeg avatud, seega ei pea liiklusummikusse takerdudes muretsema, et nüüd jäädakse hiljaks. Korraldajateks on Nordea Pank ja OÜ Stamina, endise nimega OÜ Spordiüritused., kellel on ohtralt kogemusi nii jooksu- kui ka triatlonivõistluste korraldamisel.
Kohtumiseni jooksurajal!