Joostes mööda Malaisia tornitreppe

Vahur Luhtsalu

Malaisiat on eestimaalane nüüd kohati Robinsoni-sarjas näinud, kuid sellegipoolest on see meile suhteliselt tundmatu maa. Käesoleva reisiloo autor Vahur Luhtsalu, tshellist, muusikakriitik ja sihtasutuse Tallinna Teletorni Arengufond juhataja, käis Malaisias aga üpris omapärasel üritusel - trepijooksu maailmameistrivõistlustel.

Malaisiasse treppe mööda
Eelmise aasta oktoobri lõpus õnnestus siinkirjutajal koos Eesti trepijooksja Ants Uustaluga teha reis sellesse kaugesse riiki. Sõit sai teoks Menara KL Toweri (kõrguselt neljas telekommunikatsioonitorn maailmas, mis asub Malaisia pealinnas Kuala Lumpuris) kutsel, kus toimus esimene trepijooksu maailmameistrivõistlus nimetuse all Towerthon 2002. Towerthoni korraldajad soovisid näha osalemas Antsu, kes töötab kokana Radisson SAS hotellis, sest tema saavutas eelmise aasta oktoobri alguses tiitlivõidu Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti poolt korraldatud võistlusel “Kõrghoone Kuningas 2002”. Allakirjutanu esindas Tallinna Teletorni, mis kuulub sarnaselt Menara KL Toweriga rahvusvahelisse tornide organisatsiooni World Federation of Great Towers.

Valmistusin sõiduks põhjalikult
Hinnavahemik Malaisiasse edasi-tagasi lennuks on 15-70 tuhat krooni. Soodsaima pakkumise saime Lauda Air`ilt ning Estraveli vahendusel ostsime pileti Tallinnast Kuala Lumpurisse ümberistumisega Viinis, hinnaga ca 15 000 krooni.
Kogudes eelinfot Malaisia kohta avastasin, et tegemist on ühe väga huvitava ja multikultuurse maaga. Riigi ligi 23 miljonist elanikust on 58% malaisid, 24% hiinlasi, 8% india päritoluga ja veel 10% muid erinevaid rahvusi. Levinum religioon on islam, ent suurte usugruppidena on esindatud ka budistid, hindud, taoistid, kristlased, sikhid, Ida-Malaisias ka šamanism. Malaisia ajaloo võib jaotada jämedalt võetuna viide perioodi: 35 000 - 100 a. e. Kr. eelajalooline periood; 100 a. e. Kr. - 1400 a. varased Hindu kuningriigid, 1400 - 1511 islami usu, kaubandusliku õitsengu periood, 1511 - 1957 koloniaalaeg ja 1957-st aastast iseseisvunud Malaisia ja tema tõus Aasia majandustiigrite sekka alates 80-ndatest aastatest. Malaisia lipp on väga sarnane USA lipule ning kui vaadata riigi elanikkonna statistikat ja elu kohapeal, siis võib öelda, et tegemist on sarnaselt Ameerikaga nö. Aasia ühendriikidega, kus on põimunud erinevad rahvused, nende minevikupärandid ja religioonid.

Uimastite maaletoomine karistatav surmanuhtlusega
Lennusõit Viinist Kuala Lumpurisse kestab rohkem kui kümme tundi. Selle aja jooksul jõuab vähemalt kaks korda sama filmi ja raadiokanalit kuulata ning veidi tukastada.
Viimasel tunnil enne maandumist jaotatakse reisijatele välja ingliskeelsed deklaratsioonid, mis enne maale sisenemist ära tuleb täita ja piiriametnikule esitada. Pilku köidab üks punases kirjas märge, milles seisab selgelt:”Uimastite maaletoomine on karistatav surmanuhtlusega!”. Omamata sellist kavatsust jõuab allakirjutanu siiski korraks mõelda arreteerimisest, Malaisia vanglatest jne.
Vanasõna “õige hõlma ei hakka keegi” meenutades sammun lennujaamas piiripunkti juurde, ulatades südamerahuga oma sinise Eesti passi. Eesti kodanik võib selles riigis ilma viisata viibida korraga kuni 30 päeva.

Pooleteist tunniga lennuväljalt kesklinna
Kuala Lumpuri lennuväli üllatab oma kaasaegsusega. Sadade meetrite viisi marmorit, helkivat metalli ja klaasi. 70 km kaugusel kesklinnast asuvalt lennuväljalt lahkume bussiga. Bussisõit maksab 20 ringgitit ehk ca 84 krooni (1 RM = 4,2 EEK). Suures 50-kohalises reisibussis olime sel varasel hommikutunnil Antsuga ainsad reisijad. Linna piiril istusime ümebr mikrobussi, mis viis meid otse hotelli treppi. Kogu reis lennuväljalt hotelli kestis umbes poolteist tundi. Kiirrongiga on võimalik kesklinna jõuda ka poole tunniga (maksab ~ 150 EEK), ent rongijaamast tuleb sihtpunkti jõudmiseks siis veel mõnda transpordivahendit kasutada. Taksohinnad on suurlinna kohta suhteliselt odavad - sõidukilomeetri hind on 1 ringgit.

Kuala Lumpur on täis hiigelmaju
Oma ööbimispaigas hotell Pacific Regencys naudime hommikusööki hotelli katusel, kus asub ka bassein ja millelt avaneb suurepärane vaade Kuala Lumpurile. Meie numbrituba on igati korralik, lääne standarditele vastav elupaik. Meeldiva üllatusena sisaldab tuba ka täisvarustusega kööginurka ja söögituba.
Esimesel ringkäigul linnas torkab silma ehitiste metsik kõrgus ja mastaapsus. Tundub, et alla 30-korruselisi ehitisi selles linnas vist üldse ei tunnistata. Kui Eestis on Ühispanga hoone ja Radisson SAS meie majandusbuumi sümbolid, siis 1,5 miljonilise elanikkonnaga Kuala Lumpur kubiseb sellistest ja veel kõrgematest pilvelõhkujatest. Jalutame Petronas Twin Towersi juurde ja viskame pilgu maailma kõrgeimale hoonele ka seespoolt. Ehitise sees asub hiiglaslik kaubanduskeskus, kus vastupidiselt meie ostuparadiiside mürtsuvale tümpsmuusikale kõlab tol hetkel üks J.S.Bachi flöödikontsertidest. Petronas Twin Towers on koduks ja esinemispaigaks ka Malaisia Filharmoonikutele, mistõttu võib ka olla, et sellisel viisil meelitatakse turiste osa saama malaisia muusikute kunstist.

Niiske ja kuum kliima
Hotelli mõnusast konditsioneeritud jahedusest lahkudes kõrvetab päike kohaliku kliimaga esimest tutvust tegevaid eestlasi armutult.
Enne Malaisiasse sõitu uurisin piirkonna kohta ilmaennustusi, mille kohaselt oleks pidanud sellel perioodil, mil Kuala Lumpuris viibime, sadama vaid äikeselist hoovihma. Tegelikkuses paistab päike kogu aeg, kuid justkui läbi vine (ilmselt sellele aastaajale iseloomulikult). Samuti on tohutult niiske, mistõttu võib linnas juba esimese kümne minutiga T-särgist vett välja väänata. Malaisias viibides saab allakirjutanule harjumuseks käia vähemalt 3 korda päevas duši all ja vahetada 2 särki päeva jooksul.

Motomehed kui Tagurpidi-Antsud
Turistile torkavad kindlasti silma noorsandid mopeedidel, keda tiirutab linnas ringi märkimisväärne hulk. Midagi tundub aga nende puhul valesti olevat. Varsti taipad, et ainus erinevus siinsete ja Kuala Lumpuri motomeeste vahel on see, et kohalikel on tuulejope tagurpidi seljas. Ilmselt on põhjus selles, et kui motikaga sõidad, pole mõtet selga jope all mõttetult praadida, kuid kõhuesine vajab sõidu ajal kaitset.
Tänaval kannavad paljud malaisia naised islami tava kohaselt peas rätikut. Rätik sobib neile nagu valatult ja tundub, et seda ei võeta öösel magadeski peast. Samas näeb ka teist sama suurt osa naisi käimas ilma rätikuta, kellest valdav enamus naisi on hindu või hiina päritoluga. Kohalikega lähemalt kokku puutudes tunduvad nad olevat väga rahumeelsed ja kohati lausa üliviisakad. Terrorismiohu tõttu hakkab läänemaailm islamiusulistesse võõristusega suhtuma. Samas on see vähemalt Malaisia puhul asjatu kartus, sest siin on islamiusulised sajandeid paljude teiste religioonide esindajatega rahumeelselt külg-külje kõrval elanud. Malaislastel on omavahelises ja välismaailmaga suhtlemises ilmselt esikohal ärihuvid ning usulised, kultuurilised või poliitilised erinevused ei mängi nende puhul mingit rolli.

Igas linnas oma Chinatown
Tänapäeval on vist raske leida linna maailmas, kus ei oleks olemas oma Chinatowni. Seda enam Kuala Lumpuris ja Malaisias, kus hiinlased on malaide järel arvukuselt teisel kohal. Chinatowni Petaling Streeti enamasti hiina päritolu kaubitsejalt saab turist võileivahinna eest osta hästituntud firmade brändikaupu. Rolex, Tag Heuer, Seiko kellad, Nike, Adidas, Reebok spordivarustus jne. Hiinalinnas edasi-tagasi sebivaid Euroopa ja Ameerika turiste ei näikse häirivat, et suur osa müüdavatest kaupadest on võltstoodang. Hinnad on aga tõepoolest väga odavad, olles kohati neli korda madalamal tasemest, mida maksaks sama kaup Euroopas. Malaisias nagu enamikus lõunamaa riikides saab kauba tingimisel kätte ka müüja poolt esimesena öeldud suhteliselt odavast hinnast kohati veel poole odavamalt. Et antud operatsioon õnnestuks, tuleb alguses ilmutada kauba vastu suurt huvi (küsida hinda, proovida, uurida erinevaid mudeleid) ning seejärel teeselda minemakõndimist. Sellisel puhul müüja tavaliselt sõna otseses mõttes klammerdub potentsiaalse ostja külge ning ostja saab nö. jõupositsioonil olles teha tunduvalt odavama hinnapakkumise. Järgneb müüja pakkumine, seejärel ostja pakkumine ja nõnda edasi, kuni leitakse kuldne kesktee, millega jääb rahule nii ostja kui müüja. Tingimine on tugevalt juurdunud ka teistes kaubandusasutustes nagu tänavapoed, suured kaubanduskeskused ja muud. Erandiks on eksklusiivkauba poed ja supermarketid, kus hinna üle tingimist ei toimu.

Kuala Lumpuri vaatamiväärsused
Kuna Kuala Lumpur on suhteliselt uus linn, arenedes välja tinakaubanduskeskusest 19. sajandi lõpul, siis puuduvad seal iidsed vana- või keskaja ehitised. Tänapäeva ehitiste puhul on valdav islamistlik arhitektuur oma pitsiliste ornamentide ja kaunistustega. Selle ilmekaks näiteks on ka Menara KL teletorn, mille sissepääsu kaunistavad islami pitskujundid. Maailmakuulus Petronas Twin Towers aga imiteerib pagoodide ehitusstiili. See ehitis on saanud linna tõeliseks sümboliks, figureerides paljudel postkaartidel ja suveniiridel. Kuala Lumpurit külastades maksab kindlasti käia Rahvusmuuseumis (Muzium Negara), mis annab hea ülevaate Malaisia erinevate rahvusgruppide ajaloost. Samuti on muuseumis võimalik tutvuda laiaulatusliku Malaisia floora ja fauna väljapanekuga, mille muudavad põnevaks lindude ja loomade elusuuruses topised. Turistile võiks huvi pakkuda ka Rahvusmoshee (Masjid Negara) külastamine, et veidigi tundma õppida islamit, mis on enamuse malaislaste elulaadi lahutamatu osa. Inglaste kohalolekut siinkandis meenutab Kuala Lumpuri vana, kolonialistlikus stiilis ehitatud raudteehoone.

Towerthon 2002: trepijooksu MM
Meie saabumisele järgneval päeval toimub trepijooksu kajastavatele kohalikele ajakirjanikele pressikonverents Menara KL Toweris, millest võtavad osa ka võistlejad. Õhtul aga on kõik võistlusega seotud isikud oodatud õhtusöögile ja kultuuriprogrammile Menara KL Toweri banketisaalis. Öine vaade Kuala Lumpurile ja Petronas Towerile on lummav, viiekäiguline õhtusöök ja rahvatantsuprogramm suurepärased.
Ülejärgmisel päeval aga ootab meid katsumus, mille pärast nii pika reisi oleme ette võtnud. Towerthon Challenge’it peetakse üheks raskeimaks trepijooksuvõistluseks maailmas. Võistlejail tuleb joosta mäe jalamilt, mille tipus asub KL Tower, 800 meetrit üles 10-kraadise kalde all. Jõudes torni tuleb astuda võitlusse 2052 trepiastmega. Kui lisame siia veel 30-kraadise kuumuse ja ligi 90-protsendise õhuniiskuse, kujuneb sellest üsna vaevarikas katsumus. Seekordse esimese trepijooksu maailmameistrivõistluse võidab uusmeremaalane Jonathan Wyatt, kes on ka kolmel varasemal korral distantsi võitjaks tulnud. Ants Uustalu lõpetab 51. kohal ja allakirjutanu platseerub eelviimasele 53. kohale. See ebaõnnestumine aga kodukootud trepijooksjaid ei heiduta ja vähemalt Ants jätkab trepijooksuvõistlustel osalemist ka edaspidi.
Trepijooksuvõistlused nimetuse all Towerthon toimuvad iga-aastaselt erinevates kategooriates. Kui vähegi võimalik, soovitan oma reisi Malaisiasse planeerida nii, et õnnestuks osa võtta mõnest Towerthonist. Kaif, mille võistleja saab, sööstes jooksuga mööda treppe hapnikuvaeses ja palavas trepikojas, on lihtsalt kirjeldamatu. Harva sportivatel kaasmaalastel aga soovitan oma võimeid mitte üle hinnata - kindlasti leidub ka teisi, jõukohasemaid spordiharrastusi.

Malaisiat külastades käi ka Singapuris
Singapuri teavad eestlased eelkõige kui Aasia tuntuimat majandustiigrit. 1965. aastast alates, mil Singapur eraldus rahumeelselt Malaisia kooseisust, on tema tähtsus regiooni ühe mõjukaima majandusliku hoovana aasta-aastalt kasvanud. Ja nagu kohapeal veendusime, on seal ka turistile palju vaatamisväärset.
Kuala Lumpurist saab Singapuri nii rongi, kui lennukiga. Meie valime sõiduvahendiks rongi. Edasi-tagasi rongipilet elementaarse mugavusega teise klassi vagunis maksab vaid umbes 270 krooni. Lahkume Kuala Lumpurist hilisõhtul, et jõuda sihtpunkti järgneva päeva hommikuks.

Sentosa saar: turisti lemmikpaik
Kuna meie aeg Singapuris piirdub vaid kuue tunniga, jõuame ära käia vaid seda linna külastavate turistide lemmikpaigas Sentosa saarel.
Et saarele jõuda, on kõige otstarbekam kasutada köisraudteed, mille lähtejaamaks on mägi nimega Mount Faber. Köisraudtee kabiinist avaneb maaliline vaade Singapurile ning et seda kõike ka endale jäädvustada, plõksime innukalt fotokaameraga. Sentosal ei ole turistidele erinevate meelelahutusvõimaluste pakkumisega kokku hoitud - rohked aiad purskkaevudega, veealune maailm, vahakujude muuseum ja palju muud on vaid väike osa neatraktsioonidest, mida saarel olles on võimalik kogeda. Kuna Kuala Lumpuris oli oluline osa meie ajast seotud võistluseks valmistumisega, siis otsustame siin tõeliselt aja maha võtta ja nautida päikest. Erk, otse lagipähe paistev päike (Singapur jääb vaid kaks kraadi ekvaatorist põhja poole), sügavsinine taevas ja tohutult soe ookeanivesi tekitavad meis, põhjamaalastes, kirjeldamatu rahulolu tunde. Pikutades rannaliival ja sööstes iga veerandtunni järel ookeanilainetesse unustad täielikult argimured. Samal saarel asub ka Aasia kontinendi lõunapoolseim punkt, kus saab samuti ära käidud. Päikesepõletuse vastane kreem aga olgu kaasas, sest kui lasta sellel pidevalt endale peale paista, võib juhtuda nii nagu allakirjutanuga. Päikesepõletuse tõttu kannatanud nahk rullub selja pealt veel mitu nädalat peale kojujõudmist.

Heidame saarel pilgu ka veealusesse maailma, kus erinevad mereelukad - kilpkonnad, raid, haid ja kes teab veel, ujuvad 6 cm paksuse klaasi taga. Tutvunud kalade eluga akvaariumis, saame sama piletiga külastada ka delfiinide vaatemängu, kus need armsad mereloomad pannakse treenerite piitsa ja prääniku meetodil kõiksugu trikke tegema - palli kandmine uimedel, rõngaste keerutamine koonu peal jpm. Enne kui Kuala Lumpurisse tagasipöörduva rongi peale hakkame kiirustama, jõuame käia ka Singapuri sümboli Merelõvi (Merlion) sees, kus asub piraatide aaretekamber, suveniiripood ja viimasel korrusel ka vaateplatvorm, millelt näeb nagu peo peal kogu Sentosa saart.
Et mitte maha jääda rongist, mis peab meid viima tagasi Kuala Lumpurist väljuvale lennukile, kisume endid lahti paeluvast vaatepildist ning lootusega näha kunagi tulevikus veel rohkem ja viibida veel kauem Malaisias ja Singapuris alustame tagasiteed koju.