Hiidsõnajalad ja koaalad

Estraveli äriklientuuri müügidirektor Evelyn Karming ja kliendihaldur Kairi Kullo osalesid American Express Networki konverentsil Sydneys ning veetsid mõned päevad linna ja selle ümbrusega tutvudes. Pärast kojunaasmist olid rändurid lahkelt nõus nähtust jutustama ka Estravelleri lugejatele.

Austraallased on väga sõbralikud
G’day mate - nii kõlab tüüpiline austraallase tervitus koos avala naeratuse ja siira silmavaatega.

Peale nädalast viibimist New South Walesis, Kagu-Austraalia maakonnas, julgeme austraallased liigitada maailma siiramate ja sõbralikemate inimeste hulka. Avatus ja siirus õhkub igast nende ettevõtmisest ning külalisi võetakse vastu ülima soojusega. Lisaks on igaüks neist oma kodukoha patrioot, nii et järgmisel reisil maakera kuklapoolele peab kindlasti külastama ka Melbourne’i, Adelaide’i, Brisbane’i, Perthi, Alice Springsi ja sealseid verivärskeid sõpru-tuttavaid.

Eurooplase vaatenurgast tundub Austraalia ühe suure saareriigina, kus mõnepäevase visiidiga võiks ära näha nii olümpialinna Sydney, aborigeenide pärusmaa Ayers’ Rocki kui ka kuulsa Great Barrier Reefi Queenslandis. Tegelikkuses lahutavad neid sihtkohti mitmetunnised lennureisid. Kogu Austraalia pindala võib võrrelda nii Euroopa kui ka Ameerika Ühendriikidega. Järelikult tuleks kõigi nende põnevate paikadega tutvumiseks varuda nädalaid, kui mitte kuid.

Sydneyga tutvumiseks kulub vähemalt neli päeva
Kuigi Sydney elanikkond ulatub 4 miljonini ja linn ise on rohkete eramupiirkondade tõttu järjest kasvanud, on kesklinnas orienteerumine üsna lihtne - alustuseks võiks teha ringreisi südalinnas tänavate kohal liikuva üherööpalise rongi - Monorailiga või selge ilma korral tõusta liftiga ATM Toweri tipus asuvale vaateplatvormile. Rohkete pilvelõhkujate tõttu ei saa ringiliikumisel jääda lootma maamärkidele, lihtsam ja ka mugavam on lähtuda linnakaardist.

Sydney peamiste vaatamisväärsustega tutvumiseks tuleks varuda vähemalt 4-5 päeva. Selle ajaga jõuab muuhulgas teha jalutuskäigu kesklinnas asuvasse Rocks' sadamapiirkonda, kust väljuvad laevad päevastele sadamakruiisidele ja Taronga loomaaeda. Rocks'is maabusid 1770. aastal esimesed uusasunikud Inglismaalt (kohalike eestlaste arvates võis esimesena maale astunud paadimadrus vabalt ka meie hõimuvend olla). Tänapäeval on see piirkond tuntud eelkõige nädalavahetusel peetavate laatade ja sadamas seisvate kruiisilaevade poolest.

Otse üle lahe, kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel, asub kuulus Sydney ooperiteater, mida peetakse üheks maailma tähtsamaks kaasaegseks ehitiseks. Kohalikud on teatrihoonele andnud mitmeid hüüdnimesid, millest ilmekamaks on ehk "nunnatanu".

Soovi korral võib ronida sillakaare tippu

Rocks’ist avaneb vaade ka Sydney teisele suurimale sümbolile - sadamasillale Harbour Bridge’ile (rahvasuus tuntud küll Riidepuu nime all). Kindlasti võiks selge ilmaga ette võtta kolmetunnise Bridge Climb’i - huvilised riietatakse spetsiaalsetesse turvakostüümidesse ja väikeste rühmadena turnitakse mööda silla piirdeid sillakaare kõrgeimasse tippu. Hea ilma korral avaneb sillalt oivaline vaade Sydney sadamale ja linnale. Fotoaparaate ega muid lahtisi esemeid retkele kaasa võtta ei lubata, kuid iga osaleja saab lisaks ronimist tõendavale tunnistusele mälestuseks kaasa ka sillapiirdel tehtud foto.

Maalilises Darling Harbouri linnaosas asuva Akvaariumiga tutvumiseks peaks varuma vähemalt 1,5-2 tundi. Akvaariumi suurimaks tõmbenumbriks on eksootiline nokkloom, aga ka hiigelkilpkonnad ning arvukad haid, raid ja teised põnevad vee-elanikud. Tunnelikujuline klaasplastist koridor võimaldab külastajail kujutleda end ookeanipõhja ja imetleda kõrgelt üle pea hõljuvaid graatsilisi hiigelkalu. Darling Harbour (täpsemalt Cockle Bay Wharf) on ise tuntum vilka ööelu poolest. Sadamakaid ääristavad kümned restoranid ja baarid, mis tihti on õhtutunni saabudes külastajatest pilgeni täis - ja seda mitte ainult nädalavahetustel.

Koaala ainult sööb ja magab
Uue Maailma eksootilise maismaaloomastikuga tutvumiseks pakuvad ainulaadse võimaluse kohalikud loomapargid ja Sydneyst veerandtunnise laevasõidu kaugusel asuv Taronga loomaaed. Meile jättis sügava mulje koduselt sõbralik Symbio loomapark Illawarras, kus kaugelt tulnud külaliste (st. meie) rõõmuks ei peetud paljuks korraldada privaatkohtumine näljaste koaalade ja unise vombatiga. Turistide meeleheaks on igas loomapargis lubatud sööta vabalt ringihüppavaid sõbralikke känguruid ja nende väiksemaid sugulasi wallaby’sid ja wallaroo’sid. Samuti pakutakse võimalust pehmekarvalisi koaalasid kõrva tagant sügada ja end koos nendega pildistada lasta - selleks tuuakse puuridest välja paar sügavas unes viibivat karupojalaadset loomakest ja peibutatakse nad ärkvele värskete eukalüptiokstega. Austraalia metsades (mida nad ise nimetavad põhiliselt bushiks) kasvavast enam kui 650 eukalüptiliigist sobib koaaladele toiduks vaid 9-10. See on ka peamine põhjus, miks neid loomakesi teistes maailma loomaaedades ei kohta - neile ei leidu mujal eluks vajalikku toitu. Koaala (aborigeenide keeles loom, kes ei joo vett) kulutab lõviosa ööpäevast mahlaste eukalüptilehtede närimisele ja magab sügavalt kogu ülejäänud aja. Eluks vajaliku vee saab koaala lehtedest ja joogivett tarvitavad peamiselt vanemad loomad, kelle kulunud hambad lehti enam korralikult peenestada ei jaksa.

Kukkurloomi mitut sorti
Lisaks kängurutele ja koaaladele kuulub suuremate kukkurloomade hulka ka vombat - kesikusuurune tumepruun imetaja, kes eelistab päevasel ajal turistide kaamera ees poseerimisele urus magamist. Huvitav on, et nii vombati kui koaala "kõhutaskud" avanevad allapoole (erinevalt kängurutest). Nii ei satu puude otsas turniva koaala kukrusse teravaid oksi ega urgusid kaevava vombati taskusse lahtist mulda.

Austraalia linnuriigi eredaimad esindajad on hiigelsuured jaanalinnud, emud ja "naervalt" häälitsevad kookaburrad.

Taronga loomaaiaga tutvumist on kõige parem alustada mäe tipust, liikudes ringikujuliselt allapoole. Viimasel ajal on populaarsust võitnud ka öised loomaaiaekskursioonid, millel osalejad saabuvad kohale päikeseloojangul, abistavad loomade õhtusel söötmisel ja veedavad öö magamiskotis lageda taeva all. Kella 5 paiku järgneb äratusele loomade hommikune toitmine.

Tasub sõita Sinimägedesse
Sydney ümbruse looduslikest vaatamisväärsustest tuleks tingimata tutvuda subtroopilise vihmametsaga Minnamurras ("plenty of fish") ja Sinimägedega (Blue Mountains), kus värvikirevate kaljude taustal jääb silma kolm kõrvutiseisvat mäetippu (kuulsad Kolme Õe kaljud). Sinimägede piirkond Sydneyst läänes on populaarne rahvuspark, mis meelitab nii turiste kui ka kohalikke. Sellega tutvumiseks on otstarbekas liituda mõne kohaliku reisikorraldaja ühepäevase väljasõidurühmaga. Sellised reisid läbivad bussi või 4WD sõidukiga põnevaid marsruute ning tutvustavad pärismaalaste tavasid ja kombeid. Võib olla kindel, et sealne loodus üllatab mitmeti, nautida saab nii Austraaliale iseloomulikku bushi kui ka dinosauruste aega meenutavaid mitmemeetriseid puittüvelisi hiidsõnajalgu (Cathedral of Ferns).

Austraalia vein maitseb hästi
Austraalia kuulsate veinide hingeelust saab kiirülevaate Sydneyst umbes kahetunnise autosõidu kaugusel asuvas veinipiirkonnas Hunter Valley’s. Samas aga võib veinielamuse saada ka Darling Harbouri laheäärses kalarestoranis, kus ettekandja, vastuseks soovile tellida klaas valget kuiva majaveini, meie ette kümnetest nimetustest koosneva veinikaardi asetab. Nimekirjas pole ühtegi importveini ja pea kõiki marke võib tellida ka klaasikaupa. Olles veiniasjanduses küll täielikud asjaarmastajad, võime ometi kiita kõiki maitstud veine ja usume, et ka meie kaubandusvõrgus pakutavate Austraalia veinide ost on kindla peale minek.

Reisile tagasi vaadates tuleb tõdeda, et tegemist on väga eksootilise ja samas ülimalt meeldiva sihtkohaga - me pole kohanud veel kedagi, keda see manner (ja muidugi austraallased) külmaks oleks jätnud.

Ja veel - vesi voolab Austraalias tõepoolest kraanikausist teistpidi ära ning päike tõuseb paremalt ja loojub vasakule.