Mida kruiisilaeval tehakse?
line

Estravelleri kruiisiasjatundja Timo Kauppinen jätkab oma artiklisarja, vaadeldes käesolevas numbris lähemalt elu kruiisilaeval. Kauppise nõuanded on üldise iseloomuga ja neid tuleks rakendada vastavalt konkreetsel laeval valitsevatele tingimustele.

Esimene või teine kate?
Mulle kui kruiisiajakirjanikule on see sagedasti esitatav küsimus. Kruiisi broneerimisel soovitakse teada ka reisija eelistusi söögivahetuste osas laeval. Reeglina pakutakse õhtusöögiks valikut kahe vahetuse vahel: põhivahetus (main seating - tavaliselt kell 18.15) või hiline vahetus (late seating - kell 20.30). Hommikusöögi ja lõuna osas rakendatakse tavaliselt vabu vahetusi (open seating), s.t. vahetused pole kindlaks määratud. Kui laeval pakutakse õhtusööki kahes vahetuses, esitatakse ka laeva ööklubi programm kahel kellaajal.

Esimene õhtusöögivahetus on tavaliselt populaarne lastega perede ja vanemate reisijate hulgas. Teise katte valivad taas noored ja abielupaarid. Kariibi merel, kus laevad väljuvad sadamatest kella viie või kuue paiku õhtul, on eelistatud hilisem kate - nii jääb maal veedetud päeva järel rohkem aega õhtusöögile valmistumiseks, samuti laeva päikesetekilt või oma terrassilt sadamast väljasõidu imetlemiseks. Kui reisiprogrammis on aga mitmeid merepäevi, on ka põhivahetus üsna populaarne.

Kruiisilaevakompaniid jälgivad tähelepanelikult oma reisijate eelistusi laeval jagatavate ankeetide kaudu. Kaasaegseks trendiks on valikuvabadus. Tarbijate eelistusi järgides on laevafirmad turule toonud toitlustamise osas täiesti uued kontseptsioonid. Erinevad firmad on oma tootele andnud erinevad nimed: Carnival Cruise Line’il on selleks "Total Choice Dinner", Princess Cruises’il "Personal Choice Cruising" ja Norwegian Cruise Line’il "Freestyle Cruising". Uued tootekontseptsioonid annavad reisijale varasemast rohkem vabadust nii söögiaegade kui restoranide valikul.

Päevaprogramm ja lisamaksud
Kruiisilaevadel kasutatakse nn. "cash-free" ehk sularahavaba arveldust. Näiteks jooke tellides toimub tasumine reisija laevakaardiga, mis on samal ajal ka isikutunnistuseks sadamates maale minemisel. Kruiisi lõpul võib kaardile kogunenud arve tasuda sularahas või krediitkaardiga. Laevale asudes võib retseptsiooni jätta ka oma krediitkaardi andmed, siis tuuakse viimasel hommikul kajutisse kviitung kaardilt mahaarvestatud summa kohta ning pole vaja kassaletis järjekorras seista. Lisaks krediitkaardile tasub reisile siiski varuda ka sularaha, kuna seda vajatakse sadamates ning laeval kasiino ja jootrahade jaoks. Levinuimaks valuutaks rahvusvahelistel kruiisidel on USA dollar ja krediitkaartidest aktsepteeritakse laevadel tuntuimaid nagu Visa ja Master Card.

Eelmisel õhtul kajutitesse jagatavast järgmise päeva programmist ("Carnival Capers", Princess Patter", "Crystal Reflections" jne) leiab reisija kogu vajaliku info laeval oma päeva planeerimiseks. Selles on kirjas nii söögiajad kui laeva vabaajaveetmise võimalused, samuti sadamate saabumis- ja väljumisajad.

Kellele ja palju anda jootraha?
Rahvusvahelise tava kohaselt jäetakse kruiisi lõppedes laevapersonalile jootraha. Tavaliselt antakse seda kolmele teenindajale, kes konkreetset reisija eest vahetult hoolt kandsid. Nendeks on kajutiteenija, restorani kelner/ettekandja ja viimase abiline. Reeglina on jootraha suuruseks kajutiteenijale ja kelnerile umbes 3,50 USD reisija kohta päevas ja abilisele 2,50 USD. Jootrahade suurus võib eri kruiisifirmade puhul erineda.

Mitmed rahvusvahelised laevafirmad pakuvad tänapäeval võimalust maksta jootrahad ette juba kruiisi alguses. Asja tasub kruiisi broneerimisel uurida reisibüroost. Luksusklassi kruiisidel on jootrahad tavaliselt arvestatud juba kruiisi hinna sisse. Jookide ning tervisekeskuse ja juuksuriteenuste eest lisatakse laeval automaatselt 15% jootraha arve lõppsummasse.

Sadamates näeb palju huvitavat
Kruiisielamuse üheks pooleks on võimalus näha uusi huvitavaid paiku - paradiisisaari, eksootilisi maid ja maailma suurlinnu. Laevafirmad korraldavad sadamates lisatasu eest ekskursioone, kus reisijad võivad lähemalt tutvuda kohaliku ajaloo, kultuuri ja vaatamisväärsustega.

Ekskursioonidevalik rahvusvahelistel kruiisidel on lai ja mitmekülgne, püütakse pakkuda huvitavat igale maitsele. Näiteks nädalasel Kariibi mere kruiisil võib olla võimalik valida isegi 50 erineva ekskursiooni vahel.

Traditsioonilistele linnaekskursioonidele on vahelduseks mitmepäevased retked sadamast kaugemale sisemaale. Ööbimisega ekskursioonide populaarsus ongi reisijate hulgas aasta-aastalt kasvanud. Mitmepäevane retk võimaldab piirkonnaga põhjalikumalt ja laiemalt tutvuda. Kruiisidel pakutakse näiteks selliseid pikemaid ekskursioone nagu Callaost Machu Picchusse, Ho Chi Minh Cityst Hanoisse ja Mumbayst (Bombayst) Agrasse Taj Mahaliga tutvuma.

Ekskursioonide hinnad erinevad suurelt sõltuvalt laevafirmast ja sihkohast. Poolepäevased ekskursioonid maksavad tavaliselt 25 ja 50 USD vahel ning tervepäevaretked 80 USD ülespoole. Mitmepäevase ekskursiooni hinda mõjutab märgatavalt ööbimiste arv ja majutuse tase (luksus- või turismiklassi hotell).

Kas minna ekskursioonile või seigelda omapead?
Kumb on siis parem - kas osaleda laevafirma korraldatud ekskursioonil või minna sadamas seiklema omapead? Kui soovite võimalikult palju näha minimaalse vaevaga, soovitan kruiisi ametlikku ekskursiooni. Samuti on see parimaks alternatiiviks sihtkoha esmakordsel külastusel. On ka vaatamisväärsusi, kuhu ametliku ekskursiooniga pääseb märksa hõlpsamani juba asukoha tõttu - näiteks maailma tähtsaim budausuliste tempel Borobudur Jaava saarel.

Omapead ringiliikumine võib rohkem huvi pakkuda, kui reisija tunneb sihtkohta juba varasemast ajast. Samuti võib vaatamisväärsustega tutvuda jalgsi, kui sadam paikneb linnakeskuse lähedal. Tasub meeles pidada, et paaritunnine ekskursioon annab sihtkohast vaid pealiskaudse ülevaate. Reisija, kes soovib sadamalinnaga lähemalt tuttavaks saada, peaks osalema pikemal ja seetõttu põhjalikumal ekskursioonil või tutvuma sihtkohaga omal käel.

Kui õnnestub moodustada minirühmake, on takso kasutamine enamasti soodsam kui laevafirma pakutud ekskursioon. Näiteks St. Thomasis asuvad kauplused sadamast kiviviskekaugusel, kuid liivarannale tuleb sõita taksoga.

Sadamas omaette seigeldes tasub siiski meeles pidada, et laevale hilinemise korral kannab süüdlane ise kõik laevale järelesõitmise kulud. Seetõttu on otstarbekas kruiisi päevaprogrammis hoolikalt tutvuda laeva saabumis- ja väljumisaegadega.

Kui otsustada laevakompanii korraldatavate ekskursioonide kasuks, tasub need ära tellida juba laevale asudes, kuna populaarseimad ekskursioonid müüakse tihti välja juba esimesel kruiisiõhtul. Tavaliselt saadavad firmad ekskursioonide nimekirja ja hinnad reisijale tutvumiseks ette juba koos piletitega. Reisijuhtide lugemine enne sihtkohta jõudmist annab hea tausta ja kasulikke ideid, mida sihtkohas teha ja vaadata.

Viimane õhtu on täis askeldusi
Iga asi saab kunagi otsa, nii ka laevakruiis. Kruiisi viimasel õhtul ripub õhus teatud kurbus. Et kõik läheks plaanide kohaselt ja kruiisist jääks hea mälestus, tasub meeles pidada paar praktilist seika.

Rahvusvahelise tava kohaselt asetavad reisijad viimasel õhtul enne keskööd oma kohvrid kajuti ukse taha koridori, siis pole reisijatel vaja hommikul laevast väljudes rasket pagasit kanda. Seetõttu peaks väiksemasse kotti pakkima need asjad, mida viimasel hommikul vaja võib minna. Kindlasti pass ja piletid, vajalikud arstimid ja hügieenivahendid.

Enne kohvri väljatõstmist saab reisija kajutiteenijalt kohvrite jaoks värvikoodidega lipikud, mis hõlbustavad nende leidmist sadamaterminaalis. Vastavalt värvikoodidele toimub ka laevalt mahaminek. Kui kojulend tellitakse eraldi, mitte kruiisifirma kaudu, tuleb laeva sadamasse saabumise ja lennu väljumise vahele jätta piisavalt aega.

Kruiisi viimasel õhtul vahetatakse aadresse uute sõpradega ja jäetakse laevapersonalile jootrahad. Jootraha üleandmisel on sobivaimaks viisiks panna see ümbrikusse ja anda teenindajale isiklikult. Kui reisija on jootrahad laevafirmale koos kruiisitasuga ette tasunud, saab ta firmalt tavaliselt sellekohase kviitungi enne reisi algust.