Mida kruiisilaeval tehakse?
![line](images/hrule.GIF)
Estravelleri
kruiisiasjatundja Timo Kauppinen jätkab oma artiklisarja, vaadeldes
käesolevas numbris lähemalt elu kruiisilaeval. Kauppise nõuanded
on üldise iseloomuga ja neid tuleks rakendada vastavalt konkreetsel
laeval valitsevatele tingimustele.
Esimene või teine kate?
Mulle kui kruiisiajakirjanikule on see sagedasti esitatav küsimus.
Kruiisi broneerimisel soovitakse teada ka reisija eelistusi söögivahetuste
osas laeval. Reeglina pakutakse õhtusöögiks valikut kahe
vahetuse vahel: põhivahetus (main seating - tavaliselt kell 18.15)
või hiline vahetus (late seating - kell 20.30). Hommikusöögi
ja lõuna osas rakendatakse tavaliselt vabu vahetusi (open seating),
s.t. vahetused pole kindlaks määratud. Kui laeval pakutakse
õhtusööki kahes vahetuses, esitatakse ka laeva ööklubi
programm kahel kellaajal.
Esimene õhtusöögivahetus on tavaliselt populaarne lastega
perede ja vanemate reisijate hulgas. Teise katte valivad taas noored ja
abielupaarid. Kariibi merel, kus laevad väljuvad sadamatest kella
viie või kuue paiku õhtul, on eelistatud hilisem kate -
nii
jääb maal veedetud päeva järel rohkem aega õhtusöögile
valmistumiseks, samuti laeva päikesetekilt või oma terrassilt
sadamast väljasõidu imetlemiseks. Kui reisiprogrammis on aga
mitmeid merepäevi, on ka põhivahetus üsna populaarne.
Kruiisilaevakompaniid jälgivad tähelepanelikult oma reisijate
eelistusi laeval jagatavate ankeetide kaudu. Kaasaegseks trendiks on valikuvabadus.
Tarbijate eelistusi järgides on laevafirmad turule toonud toitlustamise
osas täiesti uued kontseptsioonid. Erinevad firmad on oma tootele
andnud erinevad nimed: Carnival Cruise Line’il on selleks "Total
Choice Dinner", Princess Cruises’il "Personal Choice Cruising"
ja Norwegian Cruise Line’il "Freestyle Cruising". Uued tootekontseptsioonid
annavad reisijale varasemast rohkem vabadust nii söögiaegade
kui restoranide valikul.
Päevaprogramm ja lisamaksud
Kruiisilaevadel kasutatakse nn. "cash-free" ehk sularahavaba
arveldust. Näiteks jooke tellides toimub tasumine reisija laevakaardiga,
mis on samal ajal ka isikutunnistuseks sadamates maale minemisel. Kruiisi
lõpul võib kaardile kogunenud arve tasuda sularahas või
krediitkaardiga. Laevale asudes võib retseptsiooni jätta ka
oma krediitkaardi andmed, siis tuuakse viimasel hommikul kajutisse kviitung
kaardilt mahaarvestatud summa kohta ning pole vaja kassaletis järjekorras
seista. Lisaks krediitkaardile tasub reisile siiski varuda ka sularaha,
kuna seda vajatakse sadamates ning laeval kasiino ja jootrahade jaoks.
Levinuimaks valuutaks rahvusvahelistel kruiisidel on USA dollar ja krediitkaartidest
aktsepteeritakse laevadel tuntuimaid nagu Visa ja Master Card.
Eelmisel õhtul kajutitesse jagatavast järgmise päeva
programmist ("Carnival Capers", Princess Patter", "Crystal
Reflections" jne) leiab reisija kogu vajaliku info laeval oma päeva
planeerimiseks. Selles on kirjas nii söögiajad kui laeva vabaajaveetmise
võimalused,
samuti sadamate saabumis- ja väljumisajad.
Kellele ja palju anda jootraha?
Rahvusvahelise tava kohaselt jäetakse kruiisi lõppedes laevapersonalile
jootraha. Tavaliselt antakse seda kolmele teenindajale, kes konkreetset
reisija eest vahetult hoolt kandsid. Nendeks on kajutiteenija, restorani
kelner/ettekandja ja viimase abiline. Reeglina on jootraha suuruseks kajutiteenijale
ja kelnerile umbes 3,50 USD reisija kohta päevas ja abilisele 2,50
USD. Jootrahade suurus võib eri kruiisifirmade puhul erineda.
Mitmed rahvusvahelised laevafirmad pakuvad tänapäeval võimalust
maksta jootrahad ette juba kruiisi alguses. Asja tasub kruiisi broneerimisel
uurida reisibüroost. Luksusklassi kruiisidel on jootrahad tavaliselt
arvestatud juba kruiisi hinna sisse. Jookide ning tervisekeskuse ja juuksuriteenuste
eest lisatakse laeval automaatselt 15% jootraha arve lõppsummasse.
Sadamates näeb palju huvitavat
Kruiisielamuse üheks pooleks on võimalus näha uusi huvitavaid
paiku - paradiisisaari, eksootilisi maid ja maailma suurlinnu. Laevafirmad
korraldavad sadamates lisatasu eest ekskursioone, kus reisijad võivad
lähemalt tutvuda kohaliku ajaloo, kultuuri ja vaatamisväärsustega.
Ekskursioonidevalik rahvusvahelistel kruiisidel on lai ja mitmekülgne,
püütakse pakkuda huvitavat igale maitsele. Näiteks nädalasel
Kariibi mere kruiisil võib olla võimalik valida isegi 50
erineva ekskursiooni vahel.
Traditsioonilistele linnaekskursioonidele on vahelduseks mitmepäevased
retked sadamast kaugemale sisemaale. Ööbimisega ekskursioonide
populaarsus ongi reisijate hulgas aasta-aastalt kasvanud. Mitmepäevane
retk võimaldab piirkonnaga põhjalikumalt ja laiemalt tutvuda.
Kruiisidel pakutakse näiteks selliseid pikemaid ekskursioone nagu
Callaost Machu Picchusse, Ho Chi Minh Cityst Hanoisse ja Mumbayst (Bombayst)
Agrasse Taj Mahaliga tutvuma.
Ekskursioonide
hinnad erinevad suurelt sõltuvalt laevafirmast ja sihkohast. Poolepäevased
ekskursioonid maksavad tavaliselt 25 ja 50 USD vahel ning tervepäevaretked
80 USD ülespoole. Mitmepäevase ekskursiooni hinda mõjutab
märgatavalt ööbimiste arv ja majutuse tase (luksus- või
turismiklassi hotell).
Kas minna ekskursioonile või seigelda omapead?
Kumb on siis parem - kas osaleda laevafirma korraldatud ekskursioonil
või minna sadamas seiklema omapead? Kui soovite võimalikult
palju näha minimaalse vaevaga, soovitan kruiisi ametlikku ekskursiooni.
Samuti on see parimaks alternatiiviks sihtkoha esmakordsel külastusel.
On ka vaatamisväärsusi, kuhu ametliku ekskursiooniga pääseb
märksa hõlpsamani juba asukoha tõttu - näiteks
maailma tähtsaim budausuliste tempel Borobudur Jaava saarel.
Omapead ringiliikumine võib rohkem huvi pakkuda, kui reisija tunneb
sihtkohta juba varasemast ajast. Samuti võib vaatamisväärsustega
tutvuda jalgsi, kui sadam paikneb linnakeskuse lähedal. Tasub meeles
pidada, et paaritunnine ekskursioon annab sihtkohast vaid pealiskaudse
ülevaate. Reisija, kes soovib sadamalinnaga lähemalt tuttavaks
saada, peaks osalema pikemal ja seetõttu põhjalikumal ekskursioonil
või tutvuma sihtkohaga omal käel.
Kui õnnestub moodustada minirühmake, on takso kasutamine
enamasti soodsam kui laevafirma pakutud ekskursioon. Näiteks St.
Thomasis asuvad kauplused sadamast kiviviskekaugusel, kuid liivarannale
tuleb sõita taksoga.
Sadamas omaette seigeldes tasub siiski meeles pidada, et laevale hilinemise
korral kannab süüdlane ise kõik laevale järelesõitmise
kulud. Seetõttu on otstarbekas kruiisi päevaprogrammis hoolikalt
tutvuda laeva saabumis- ja väljumisaegadega.
Kui otsustada laevakompanii korraldatavate ekskursioonide kasuks, tasub
need ära tellida juba laevale asudes, kuna populaarseimad ekskursioonid
müüakse tihti välja juba esimesel kruiisiõhtul.
Tavaliselt saadavad firmad ekskursioonide nimekirja ja hinnad reisijale
tutvumiseks ette juba koos piletitega. Reisijuhtide lugemine enne sihtkohta
jõudmist annab hea tausta ja kasulikke ideid, mida sihtkohas teha
ja vaadata.
Viimane õhtu on täis askeldusi
Iga asi saab kunagi otsa, nii ka laevakruiis. Kruiisi viimasel õhtul
ripub õhus teatud kurbus. Et kõik läheks plaanide kohaselt
ja kruiisist jääks hea mälestus, tasub meeles pidada paar
praktilist seika.
Rahvusvahelise tava kohaselt asetavad reisijad viimasel õhtul
enne keskööd oma kohvrid kajuti ukse taha koridori, siis pole
reisijatel vaja hommikul laevast väljudes rasket pagasit kanda. Seetõttu
peaks väiksemasse kotti pakkima need asjad, mida viimasel hommikul
vaja võib minna. Kindlasti pass ja piletid, vajalikud arstimid
ja hügieenivahendid.
Enne kohvri väljatõstmist saab reisija kajutiteenijalt kohvrite
jaoks värvikoodidega lipikud, mis hõlbustavad nende leidmist
sadamaterminaalis. Vastavalt värvikoodidele toimub ka laevalt mahaminek.
Kui kojulend tellitakse eraldi, mitte kruiisifirma kaudu, tuleb laeva
sadamasse saabumise ja lennu väljumise vahele jätta piisavalt
aega.
Kruiisi viimasel õhtul vahetatakse aadresse uute sõpradega
ja jäetakse laevapersonalile jootrahad. Jootraha üleandmisel
on sobivaimaks viisiks panna see ümbrikusse ja anda teenindajale
isiklikult. Kui reisija on jootrahad laevafirmale koos kruiisitasuga ette
tasunud, saab ta firmalt tavaliselt sellekohase kviitungi enne reisi algust.
|