München sobib igale maitsele

Suurlinna õhkkond ja maaelu võlu, kunstiväärtused ja sajanditepikkused traditsioonid ning kõrgtehnoloogia - see eriline Müncheni "mix" on Baieri pealinnal aidanud saavutada ülemaailmse kuulsuse.

München on kindlalt maailma õllelinn number üks. Oktoberfest on Müncheni õllefestival ja Baieri pealinna kaubamärk. Ligi kolm tuhat Oktoberfesti pisemat sugulast - õllefestivali ja -summerit - on levinud üle maailma. Kuid tõelised õllesõbrad unistavad Müncheni eheda atmosfääri otsekui Meka külastamisest kordki elus.

Kange õlle hooaeg
Kange õlle hooaega nimetatakse Münchenis viiendaks aastaajaks. Seda tänu munkadele, kes pruulisid sel perioodil kloostrites kanget toitvat õlut, et paastuaega kergemini taluda. Paastuõlle nautimist ei peetud patuks, kuna vedeliku sissevõtmine polnud vastuolus paastureeglitega. Kange õlle traditsioon elab tänaseni. Märtsinädalatel pakutakse kanget õlut kõigi õlletehaste restoranides, kõikjal kõlab muusika ja pannakse pidu.

Kange õlle vaatidelt lüüakse Paulaneri õlletehases Nockherbergil igal aastal punnid suure Salvatorile pühendatud rõõmupeoga. Löwenbräu keldrites osalevad jõumehed kogu Baierist kivitõstmisvõistlusel, ikka vastavalt Löwenbräu loosungile "Hoog sisse Triumphatoriga (kange õlle sort)". Huvitaval kombel on ka teiste Müncheni õlletootjate maitsva kange õlle nimedes lõpuks "-ator".

Biergarten: Müncheni elustiil
Kui päike vähegi lubab, kestab õlleaiahooaeg Münchenis kevadest sügiseni. 30 traditsioonilist biergartenit ja lugematu arv teisi vabas õhus joogikohti pakuvad samaaegselt üle 180 tuhande istekoha. Suurimateks õlleaedadeks on 8500-kohaline Hirschgarten ning 5000 istekohaga Augustiner Arnulfstrassel. Varjupakkuvad kastanid on õlleaia lahutamatuks osaks: Baieri õllekeetmiseeskirjad ei lubanud õlut pruulida suvel, mistõttu suur kogus talveõlut tuli hoida jahedas kohas. Ja tarbiti sealsamas. Ning kuigi vahepeal keelas kuningas Ludwig I õlleaedades toidu pakkumise, võttis rahvas õllekõrvast kodunt kaasa. Kohati on see traditsioon siiani säilinud, kuigi toidupakkumise keeld ammu ununenud. Müncheni elanik tellib oma Massi (liitri) õlut silma pilgutamata. Ja enamikes õlleaedades ja Oktoberfestil serveeritaksegi õlut ainult liitristes kruusides. Ainult nisust valmistatav "weissbier" on saadaval ka pooleliitristes klaasides.

Oktoberfest on suurim ja kuulsaim
Oktoberfest on saanud alguse kroonprints Ludwigi, hilisema Baieri Ludwig I ja Therese von Saxe-Hildburghauseni pulmapidustustest 1810. Linna keskel asuva festivalipaiga Theresienwiese nimigi pärineb toonase pruudi nimest. Iga aasta septembri viimasel nädalal muudetakse see väljak 16 rõõmurohkeks päevaks hiiglaslikuks laadaplatsiks, mis lõpeb oktoobri esimesel pühapäeval. Wiesn on festival kõikidele meeltele, segu lõbustustest, maiustustest ja kaubandusest ja loomulikult õllest Müncheni õllevabrikute 14 tohutus õlletelgis.

Müncheni tähtsust maailma õllepealinnana rõhutab ka rahvusvaheline mess "drinktec-interbräu", mis korraldatakse igal neljandal aastal samaaegselt Oktoberfestiga (tänavu 20.-27. septembrini).

Kuus õlletehast kannab lippu
Müncheni üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on enam kui 410 aastat vana Hofbräuhaus. Õllearmastajaid kõikidest maailmajagudest parvleb siin aastaringselt. Aastast 1589 vanalinna südames tegutsev õllepruulimiskoda, praeguse ametliku nimega Staatliches Hofbräuhaus, tuli liiga rohkearvuliste külastajate tõttu mujale üle viia juba 19. sajandi lõpul, kuid uusrenessansi stiilis hoone seisab oma kohal siiani.

Eelmise sajandivahetuse 25 õllevabrikust on tänaseks kujunenud kuus suurt tehast, kelle õlgadel on Müncheni kuulsuse säilitamine: Augustiner, Hacker-Pschorr, Hofbräuhaus, Löwenbräu, Paulaner ja Spaten-Franziskaner. Nimetatud kuus maailmakuulsat marki kuulub tegelikult vaid neljale firmale, kes toodavad aastas kokku umbes 5,8 miljonit hektoliitrit õlut.

Kultuur ja kunst tähelepanu keskmes
Kuigi Müncheni nimi seondub ennekõike Oktoberfesti ja õlle ning olümpiamängudega, on linn kuulsust võitnud ka kunsti- ja kultuurimetropolina. Lisaks traditsioonilistele suurtele lavadele on siin rohkelt eksperimentaalteatreid, kontserdikavad ulatuvad klassikalisest muusikast popmuusikani, moodne kunst eksisteerib kõrvuti vanade meistrite töödega. München on Saksamaa tähtis filmitööstuse- ja meediakeskus.

Baieri ja Müncheni ajalooga lähemalt tutvumisel ilmneb, et kunstile ja kultuurile on siinkandis alati suurt tähelepanu pööratud. Erilised teened selles on kuningas Ludwig I-sel. "Muusade printsi" valitsemisajal püstitati mitmeid Müncheni kuulsaid vaatamisväärsusi nagu Glüptoteek, Vana Pinakoteek, Feldherrnhalle ja Püha Ludwigi kirik, koguti ja säilitati hinnalisi kunstiteoseid. See on teinud Münchenist Saksamaa ühe rikkalikuma muuseumilinna.

Kunstiteoseid tervest Euroopast
Müncheni muuseumide ja galeriide kollektsioonid on maailma ühed väärtuslikumad. Siin on hinnalisi töid klassikalise antiikkunsti eelsest perioodist kuni tänapäevani välja. Enam kui 46 muuseumis ja galeriis võib imetleda kunsti tervest Euroopast. Vana Pinakoteek esitleb 14.-18. sajandi Euroopa maalikunsti: siin on Düreri, Rembrandti, Rubensi ja Leonardo da Vinci töid. Lähedalasuvas Uues Pinakoteegis on esindatud Euroopa maalikunst ja skulptuur 18. ja 19. sajandist (inglise maastikumaalid, prantsuse impressionistid, biidermeier, art nouveau). Käesoleva aasta septembris avab uksed kolmas pinakoteek, kus leiab oma koha moodne kunst. Münchenis viibides ei või jätta külastamata Linnagaleriid ja Riiklikku Moodsa Kunsti galeriid, samuti ekstsentrilist ja võluvat Karl Valentini muuseumi. Eksperimentaalse moodsa kunsti näitustega võib tutvuda kunstnike stuudiotes Lothringer Strassel ja Aktionsforum Praterinselis.

Saksa Muuseum (Deutsches Museum) on maailma üks suurimaid tehnika ja loodusteaduste muuseume. Enam kui 17 tuhat originaalset eksponaati, mudelit ja koopiat esitlevad loodusteaduste ja tehnika arengut iidsetest aegadest tänapäeva tasemele. Müncheni linnamuuseum annab temaatiliste näituste, loengute ja filmide abil põhjaliku arengu linna kultuuriajaloost ja linnakodanike elust erinevatel aegadel.

Esinevad maailma suurimad tähed
Müncheni 58 teatrit pakuvad väga mitmekesist programmi. Maailma suurimad ooperi- ja balletitähed annavad etendusi Baieri Riikliku Ooperi laval. Suvekuudel köidab iga-aastane ooperifestival tuhanded vaatajaid. Kuulsate teatritruppide hulka kuuluvad ka Gärtnerplatztheater ja Printzregententheater. Sõnalavastusi etendatakse Müncheni paljudes suuremates ja väiksemates saalides.

Baieri pealinnas töötab kolm suurt kutselist orkestrit. Müncheni Filharmoonia Orkester paikneb 1985. aastal ehitatud, enam kui 3000 istekoha ja kolme saaliga Gasteigi kultuurikeskuses. Filharmoonikutele lisaks peavad Münchenit oma koduks veel Baieri Riiklik Orkester ning Baieri Raadio Sümfooniaorkester, samuti rida väiksemaid muusikakollektiive.

Lossid ja kirikud
Suurepäraseid losse võib leida mitte ainult Ülem-Baierist, vaid ka Müncheni linnast endast. Nymphenburg, Wittelsbachi perekonna kunagine suveresidents, on linna tähtsamaid vaatamisväärsusi aastaringselt. Rajatud 17. sajandil ning korduvalt täiendatud kahe sajandi jooksul, on tulemuseks suurepärane barokkehitis. Linna lääneserval asub Blutenbergi loss, Wittelsbachide hilisgooti stiilis jahiloss 15. sajandist, mis tänapäeval on kasutusel rahvusvahelise noorteraamatukoguna. Lossihuvilistele pakuvad huvi veel Schleissheim oma originaalsete barokkaedadega ning Lustheim suure Meisseni portselani kollektsiooniga.

Müncheni ligi 300 kirikus võib imetleda pea kõiki ehitusstiile. Gootika, itaalia barokk, rokokoo… Iga ajastu on kirikutes meile imetlemiseks jätnud oma jälje. Vanimaks kogudusekirikuks on Püha Peetri kirik 11. sajandist.

Võimatu on lühidalt anda ülevaadet Müncheni rikkalikust ja mitmekesisest kultuurielust. Ja terve München on sihtkoht, mida turist ühe külastusega kuidagi ei ammenda. Siin korra käinut tõmbab linn ikka ja jälle enda juurde tagasi.

Käesolev tutvustus on koostatud Müncheni linnavalitsuse Turismibüroo poolt Estravellerile saadetud materjalide ja fotode põhjal.