Teie küsite, Estravel vastab

Lugejatelt saabunud küsimustele vastab Estraveli asepresident Mauri Saarend.

Kas lennupiletit ostes saab endale reserveerida istekohta lennukis?
Vastus sõltub mitmest asjaolust. Olulised on kasutatav lennukompanii, marsruut, teenindusklass lennukis ja pileti väljaostmise aeg. Reeglina saab kohta reserveerida äriklassis kõigi lendude puhul ning turistiklassis pikemate interkontinentaalsete lendude korral. Kuid järjest enam ja enam lennufirmasid pakub koha reserveerimise võimalust ka lühemate lendude korral turistiklassis. Eestis enamkasutatavatest lennukompaniidest lubavad Estonian Air ja SAS istekohtade reserveerimist Euroopasisestel lendudel turistiklassis, samas kui Finnair ja Lufthansa pakuvad sellist võimalust hetkel vaid äriklassi reisijatele. Peab silmas pidama ka seda et kohtade reserveerimine ei pruugi olla tehniliselt võimalik kui lennuni on jäänud kas väga palju aega (näiteks piletit aastaks ette ostes) või väga vähe aega (alla 24 tunni). Istekohtade reserveerimine ei maksa midagi ja on soovitatav eriti siis kui lennatakse mitmekesi koos kuna lennule registreerimisel ei pruugi kõrvuti kohtade saamine enam võimalik olla.

Kuidas leida endale meeldivat kohta? Abiks on lennukompaniide sõiduplaanid ja koduleheküljed internetis, kus iga lennuki tüübi istekohtade kaart olemas on. Sama kaart on ka teie reisikonsultandi piletite broneerimissüsteemiga ühendatud arvutis, tõsi küll esmapilgul mitte eriti kasutajasõbralikul kujul. Kuid enamasti polegi tarvis küsida konkreetset kohanumbrit, piisab kui täpsustada, kas soovite kohta akna all või vahekäigu pool. Ajalooliselt olid lennukis eraldi kohad suitsetajatele, mistõttu kohta reserveerides tuli täpsustada kas soovitakse suitsetaja või mittesuitsetaja kohta. Tänapäeval on valdav osa lennukompaniisid pardal suitsetamise täielikult keelanud ja suitsetaja kohti enam valida ei saa. Ka võivad mõned konkreetsed istekohad või terved read olla eelnevaks reserveerimiseks blokeeritud ja saadaval ainult nt väikeste lastega reisijatele või invaliididele.

Eelneva kohareservatsiooni puudumisel määratakse kohad lennule registreerimisel nende kohtade hulgast mis veel vabad on. Kuid ka kohareservatsioon ei anna paraku 100%-list garantiid, et soovitud kohal ka istuda saab. Lennufirma võib näiteks vahetada lennukitüüpi või reisijad mingil muul põhjusel ringi tõsta. Ning lennule registreerimisega hiljaks jäädes võidakse teie koht anda kellelegi teisele. Sellised juhtumid on siiski erandlikud ja enamasti reserveeritud kohtadega probleeme ei teki.

Miks lennukis tuuakse mõnele reisijale teistest erinev toit?
Lendudel, mille teenindusse kuulub soe söök, on võimalik endale tellida eritoitu. Eritoidud võib laias laastus jagada kolmeks:

- Dieettoidud. Tellida saab kolesteroolivaba, laktoosivaba ja soolavaba toitu. Samuti vähendatud rasvasisaldusega, vähese kalorsusega või vähese proteiinisisaldusega toitu.

- Religioossed toidud. Siia alla kuuluvad muhameedlastele, hinduistidele ja juutidele sobivad söögid. Et religioosset toitu tellida, ei pea tingimata vastavat usku olema. Näiteks hindu toit on kindel valik, kui mingil põhjusel ei soovita süüa ei sea- ega ka mitte veiseliha.

- Muud eritoidud. Näiteks kala jm mereannid, taimetoit, idamaine toit, juur- ja puuviljad, laste eined jms.

Siintoodud nimekiri ei ole mõistagi täielik ja kõik lennufirmad ei pruugi pakkuda kõiki ülakirjeldatud roogasid. Eritoitu on võimalik tellida vähemalt 24 tundi enne lendu pileteid broneerides või ostes. Tegemist on tasuta teenusega.

Kui palju tohib lennule pagasit kaasa võtta?
Pagasi puhul kehtivad erinevad reeglid sõltuvalt sellest kas piletil oleva marsruudi sisse jääb mõni Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) sihtpunkt või mitte. Kui Põhja-Ameerikat piletil ei ole, arvestatakse pagasi kaalu. Turistiklassis on lennukompanii hoolde antava pagasi piirkaaluks 20 kilo (mõnel lennufirmal nagu Air France ja British Airways 23 kilo), äriklassis 30 kilo ja esimeses klassis 40 kilo. See number on ka piletil kirjas. Iga lisakilo eest tuleks lennufirmale maksta 1-1.5% sama marsruudi esimese klassi pileti hinnast ja see võib päris kalliks minna. Sõltuvalt check-ini töötaja

vastutulelikkusest võidakse siiski tasuta vedada ka pisut raskemat pagasit. Kui aga ülekaal läheb väga suureks, ei ole tõenäoliselt maksmisest pääsu.

Juhul kui lennumarsruudi sisse jääb Põhja-Ameerika, loetakse pagasi ühikuid. Piletil on sel puhul märge PC ('piece concept'), mis lahtiseletatuna tähendab et reisijal on lubatud kaasa võtta 2 ühikut pagasit, millest kummagi kaal ei tohi ületada 32 kilo. Kokku siis maksimaalselt 64 kilo, eeldusel et suudate selle 2 kohvrisse ära pakkida. Lisatasu arvestatakse samuti pagasi ühikute pealt ja see sõltub marsruudist. Väga orienteeruvalt tuleb Euroopa ja Ameerika vahel maksta 100 USD iga lisakohvri eest ühel suunal. Lisatasusid arvestatakse ja makstakse lennujaamas lennule registreerimisel ning sellega võib minna pisut aega. Et mitte lennukist maha jääda, tasub suurema ajakuluga arvestades tavapärasest varem kohale minna. Lisaks lennukompanii hoole alla antavale pagasile võib tasuta kaasa võtta ka mõistlikus koguses käsipagasit. Osades lennujaamades on olemas teatud etalonkast - kui kott sinna ära mahub, siis kvalifitseerub see käsipagasiks, kui ei, siis mitte. Teatud liiki pagasi suhtes kehtib sõltuvalt lennukompaniist erikord. Näiteks kodulooma lennule kaasa võttes tuleb tema eest alati maksta nagu lisapagasi eest, sõltumata muu pagasi kaalust. Invaliidi ratastooli aga transporditakse ülejäänud pagasi kaalust sõltumata tasuta.