Skiathos: Kreeka parimad rannad

Pärast viieaastast vaheaega on Tjäreborg taasalustanud charter-reise Skiathosele, väikesele ja kaunile Egeuse mere saarele, olles ainus Soome reisikorraldaja, kes sellist võimalust pakub. Eret Pappel Estraveli finantsosakonnast kasutaski seda võimalust ja nõustus nüüd meelsasti oma reisimuljeid jagama ka Estravelleri lugejatega.

Millega Skiathos võlub eesti turisti?
Uus ahvatlev sihtkoht Skiathos Tjäreborgi suvekataloogis sobis täielikult meie maikuu puhkuseplaanidega.

Skiathos asub Egeuse meres, Thessaloniki on lähim Kreeka suurlinn mandril. Saare pindala on vaid 47 km². Väidetavalt on asfaltkattega maanteid saarel 20 kilomeetrit, erineva suurusega randu aga üle kuuekümne! Elanikke on kokku umbes viis tuhat, kellest enamus elab Skiathose nimelises linnas. Saare kesk- ja põhjaosas on ülekaalus suvemajade omanikud ning kitse- ja lambakasvatajad. Erilise võlu annab saarele mägine, valdavalt piiniamändide ja oliivipuudega kaetud maastik.

Palju kauneid randu
Kaunimaks rannaks peetakse saare edelaosas lahesopis paiknevat Koukonariesi randa, mis sarnaselt enamuse teistegi randadega on puhta, kristallselge veega liivarand, meelitamas kohale mitte ainult põhjamaiseid turiste, vaid mandrilt sõidavad saarele puhkama ka kreeklased ise.

Kanapitsa (millise nime välja mõelnud!) poolsaarel on mitmeid väikseid ahvatlevaid randu.

Maaliliselt kaunid on ka saare lääneosas paiknevad rannad Aghia Eleni, Mandraki jt. Õhtuti koguneb siia palju jahtidel purjetajaid, et nautida õhtusöögil ka päikeseloojangut.

Hotellid on hubased
Hotellid on saarel väikesed, valdavalt 2- ja 3-tärni apartementtüüpi majutusega villad, mille omanikud-pererahvas elavad tihti samas majas turistidega, pakkudes oma mittepealetükkiva sõbralikkusega meeldivat kodust tunnet. Veelgi suurema väärtusega on aga mäeküljel paikneva hotelli rõdult avanev vaade kas rohelusse uppunud mägedele või merelahele, olles tunnistajaks kõikidele saabuvatele või lahkuvatele laevadele ja kalapaatidele. Aga traditsioonilisi mugavusi esmatähtsaks pidavale turistidele leidub ka peenemat majutust.

Liikumiseks mopeed ja dzhiip
Põhiliseks liikumisvahendiks on mopeed, seda nii kohalike kui ka turistide hulgas. Kurvilised järskude tõusudega ja kitsad mägiteed on läbitavad ka väiksemat tüüpi renditud dzhiibiga ja muidugi jalgsi. Vahemaad ei ole pikad ja iga käänaku tagant avaneb uus imeline vaade, mida seljakotiga rändaja ehk kõige paremini nautida jõuab.

Meie valisime veelgi lihtsama variandi, lasime end taksoga üles kõrgeimatele saare keskosa mägedele sõidutada ja alla tulime jalgsi.

Korralik kaart on möödapääsmatu, sest teeäärsetel viitadel domineerib kiri `kastro´, kõik teised huvipakkuvad suunad tuleb selle saare põhjatipus kaljudel paikneva kindluse varemetele viiva tee suhtes ise avastada.

Kummalist kontrasti kõigega, mis saarel on väike, pakuvad just taksod, mis on eranditult suured, nahkistmetega Mercedes tüüpi autod. Põhilistesse sihtkohtadesse on taksodel fikseeritud hinnad ja tingimist ega kauplemist ei harrastata. Sadamast algav kohalik bussiliin kulgeb mööda saare lõunapoolset külge ja peatub kõikides asustatud külakestes, ka väiksemate randade läheduses.

Laevaga pääseb kõikjale
Väga erinevaid võimalusi pakub tihe laevaliiklus, alustades suurest 1999.a. ehitatud kruiisilaevast (mahutab 510 reisijat) ja lõpetades tiiburite või kaluripaadi suuruste laevukestega. Lähim sadam mandril on Volos, kuhu tiiburiga kestab sõit poolteist tundi. Suurimad lähisaared on Skopelos ja Alonissos, kuhu samuti saab tiiburi või erinevaid päevakruiise pakkuvate lõbusõidulaevadega. Suutmata otsustada, millist marsruuti või laeva valida, sai meile otsustavaks kinnitus, "kui tulete siia laevale, garanteerime delfiinide nägemise". Ning tõepoolest, delfiine nägime ja korduvalt, sealsetes puhastes vetes pole see ilmselt sugugi haruldane.

Just laevaga pääseb mitmetele randadele ja lahesoppidesse, kuhu kaljuselt mäeküljelt ei vii ühtki teed. Üks selline on ainulaadne rand Skiathose põhjaosas, Lalaria. See on üks väheseid randasid, kus ei ole liiva, küll aga aastatuhandetega lihvitud kivikesed ja kristallselge, ka laevalt vaadates põhjani läbipaistev vesi.

Mitmed saared sobivad matkamiseks
Kes planeerib oma puhkuse pikema kui nädala, jääb piisavalt aega ka arvukate teiste läheduses asuvate saarte avastamiseks. Skopelos on pindalalt poole suurem, just matkamiseks loodud: elanikke samapalju kui Skiathosel, maastik aga veelgi rohelisem ja hõredama asustusega,. Huviline saab juba kodus internetist ette tellida raamatu "Skopelos trails" ja avastamisvõimalusi on tohutult. On võimalik matkata ka koos kohaliku grupijuhiga, ohtlikumatele mäenõlvadele üksinda ja algajaid ei soovitata minna.

Alonissos: turistide paradiis
Alonissose saarel ootab kohalik buss laevaga saabuvaid turiste Leftose sadamas, et sõidutada huvilised mäenõlval asuvasse linnakesse.

Kitsastel tänavatel jalutades jääb mulje, et kohalikke elanikke seal polegi, vaid turistid fotoaparaatidega kes vahetpidamata pilte klõpsutavad. Iga uus vaade tundub eelmisest erilisem ja jäädvustamist väärt. 50-ndatel aastatel hävitas maavärin enamuse sellest külast, kuid praeguseks on purustatud majade varemete kõrvale ehitatud uued, luues selliselt vaatamisväärsuse, mis koos taamal sinetava merelahe ja mägedega tundub muinasjutuline.

Valged majad, sinised aknad
Kohaliku ehituskunsti kõige iseloomulikumaks elemendiks on kivikatused, sinised toolid-lauad või aknaraamid valgete majade taustal ja lilled kõikvõimalikes kohtades.

Seda kõike nautides ei tohiks aga unustada, et laev Alonissose sadamast väljub 2 tunni pärast ja järgmine võimalus saarelt lahkumiseks on ilmselt alles järgmine päev.

Et väljumise kellaaeg tõesti igaühele meelde jääks, käis laeval enne randumist tõmmu kreeka noormees igale turistidele personaalselt näitamas tahvlikest, millele suurelt maalitud laeva tagasisõidu kellaaeg.

Järgmise päeva plaanides oli Evagelistrias kloostri külastamine. Klooster asub umbes 430 meetri kõrgusel mägedes, mitme kilomeetri raadiuses pole rohkem asustust. Vaikus, eriline rahu ja oma toimetustega hõivatud mungad. Turistidele on avatud muuseum, kust on muuhulgas võimalik osta kloostri enda istandusest pärit viinamarjade veini.

Teel Kastrosse
Kaardi järgi otseteed lubav rada lõpeb aga oliivide all karjamaal, tuleb tulla mõni kilomeeter tagasi ja minna uuele katsele. Rajalt kõrvale kalduda ei riski, võib peale astuda suurtele erkrohelistele sisalikkudele, kes ei ole kindlasti ainsad elanikud rohu sees.

Päikesekuumusest ja ebaõnnestunud kaardilugemisest äratab ootamatu ja kummaline kellade koor - vähemalt 100 kitse ja eranditult kõikidel kellad kaelas. Ja siis päeva üks oodatumaid hetki - tavern Platanias plaatanipuu all ning suurepärane vaade linnale ja kogu lahele…

Tzadziki, souvlaki…
See on tõeline oaas rändurile, sest nagu hiljem selgub, on see ainus söögikoht lähima 10 kilomeetri ulatuses ehk enne alla rannikule jõudmist ja ükski mööduja ei jäta seda kasutamata. Selliseid rahulolevaid ja kohast-vaatest vaimustunud külastajaid ei saa just kõik restoranid endale lubada.

Greek salad, tzadziki, chicken souvlaki, Mythos bier…see on alles algus.

Jõudnud lõpuks sihtpunkti - mäeküljel asuvate kindluse varemeteni - tõdeb keegi heatahtlik rändur, et tegelikult oleks ka laevaga siia saanud ja ilmselt pisut lihtsamalt. Lohutuseks jääb, et meie ei olnud kaugeltki ainukesed, kes lihtsamat alati paremaks ei pea.

Idüll massiturismist eemal
Skiathos on ideaalne koht tavapärastest Euroopa massiturismi sihtkohtadest tüdinenud puhkajale, kes soovib lisaks rannas veedetud ajale ka idüllilist mägede ja külade meeleolu ning seda kõike ühise nimetaja all Tõeline kreeka tunne.

Ateenas jäi küll seekord käimata, aga ega vist saastatud miljonilinna muljed ei sobikski kokku rahu ja roheluse saarelt saadutega.