Sankt-Peterburg: tuttav ja tundmatu

Kuidas näeb välja tänane Peterburi, sellest kirjutab allpool meie hea kolleeg Ille Alles Hermann Reisidest. Ille tunneb linna põhjalikult juba oma ülikooliaegadest ning oskab seetõttu linna tänast palet võrrelda varasemaga.

Nostalgia kutsub tagasi
On vast igaüht haaranud teinekord nostalgia linna suhtes, millega pikemalt seotud oldud ja mida kaua aega külastatud pole. Kindlasti kutsub Peterburi (endine Leningrad) esile mitmesuguseid mälestusi nii vanadel kui noortel. Oli ju 10 aastat tagasi Läti ja Leedu kõrval just Leningrad peamine sihtpunkt, kuhu ekskursioonidele sõideti. Samuti olid Leningradi Ülikool ja Repini-nimeline Kunstiakadeemia õppeasutused, kuhu teadmishimulised eesti noored tarkust taga nõudma läksid, kui Tartu erialavalikud kitsaks jäid ning kui hing avarust ja iseseisvust ihkas. Ka Euroopa turistide hulgas on Venemaa põhjapealinn aastakümneid olnud meelisobjekt.

Kõige lihtsam on Peterburisse sõita autoga. Tallinnast Neevalinna on umbes 350 km, Tartust umbes samapalju. Piisavalt mugav on rongiühendus - õhtul rongi, hommikuks kohal. Piiriületuse aega on küll raske ette prognoosida, kuid parimal juhul kulub selleks tund. Piirivalve on sõbralik, Narva piiripunktis suheldakse eesti keeles ja Ivangorodiski ollakse turistidega viisakad. Mobiiltelefonist ei tehta enam numbrit. Viisaga ei tohiks ka erilisi probleeme olla, Venemaa viisat aitavad vormistada pea kõik Eesti reisibürood.

Venemaal näeb igasugust arhitektuuri
Peale piiriületust algab maa, kus palju on teistmoodi kui Euroopas harjunud ollakse. Vene külad Narva-Peterburi maantee ääres on ehk natuke ajahambast puretud, kuid ikka samasugused nagu aastaid tagasi - kolme aknaga fassaadid pisut viltu vajunud majakestega, mille ümber vöökõrgune rohi. Peterburile lähemale jõudes märkab silm mitmekorruselisi uusrikaste majakesi, mis oma arhitektuurilt väga sarnased Poola ja Leedu külades nähtuile (vähemalt 3-korruseline, valdavalt tornikeste ja kaartega, igaüks isemoodi suur).

See-eest Peterburi pakub Neeva kallastel ainulaadset baroki ja klassitsistliku arhitektuuri ansamblit koos miljonilinna võlude ja varjudega. Kogu Peterburi on üks suur vabaõhumuuseum. Iga hoone ja tänav on täis ajalugu, legende ja suursugust hõngu. Linna ajalugu ulatub 300 aastat tagasi ning on Vene riigi ja Euroopa uusajaloo seisukohast märkimisväärne. Asutatud Peeter I poolt 1703. aastal, on ta läbi elanud suurriigi tõuse ja mõõnu ning olnud seotud nii Balti aadli kui Euroopa aristokraatiaga.

Uus majandus on võtnud võimu
Tänane Peterburi meenutab paljuski turumajanduse taastamise aega meil Eestis umbes 5-7 aastat tagasi. Kaupade ja kauplejate küllust nähes tõmbad tahtmatult paralleele nepi-aegse Venemaaga eelmise sajandi 20-ndatel aastatel. Igast väiksemastki putkast on tehtud kauplus ja turuäärsetel teedel on inimesed spaleeris sulle kõikvõimalikku kaupa pakkumas.

Kui otsid linna peatänavalt Nevski prospektilt vanu tuttavaid kohti, oled kindlasti üllatunud, sest peale revolutsioonieelse hiigelkaubamaja Gostinnõi Dvori, Passazhi ja Dom Knigi on kõik esimese korruse kaubanduspinnad saanud uued omanikud ja uue sisu. Valdavalt on seal koha leidnud Euroopa tuntuimad kaubamärgid (sealhulgas ka Stockmanni Kaubamaja) ja kiirtoitlustus. Kinosaalist on saanud ööklubi ja ministeeriumist pank.

Kesklinnas käib hoogne remont
Lisaks kaubanduse uuele ilmele on ka teede ja tänavate ehitus saanud sisse uue hoo. Peaaegu pool Nevski prospekti kõnniteedest ja terve Sadovaja tänav on üles kaevatud ning vana asfalt asendumas uhkete graniitplaatidega. Kuna ehitustegevuses kasutatakse koos lääne tehnikaga kohalikku tööjõudu ja nõukogudeaegseid töövõtteid, on tänavad raskesti läbitavad ja tolmused. Kuigi raamatukaupmees Nevskil lohutab sind, et see on seesama tolm, mida hingasid sisse Pushkin ja Dostojevski, ei lähe sellest kergemaks ja hommikul vahetad kindlasti oma T-särgi puhtama vastu. Pean siiski tunnustavalt mainima, et kõik, mis kesklinnas on tehtud ja valmis saanud (näiteks jalakäijatetsoonid Nevskilt algavatelt tänavatelt), on silmale kena vaadata ja jalale mugav astuda.

Märkimisväärne on nii uute kui vanade nüüdseks restaureeritud kultusehoonete rohkus linnas. Taastatud on Mosaiikkirik ehk "Spas na krovi", mis on ehitatud samale kohale, kus vene tsaar Aleksander II 1881. aastal surmavalt haavata sai, endises hiilguses seisab suursugune Iisaku katedraal, millele annab võrdset otsida kogu Euroopas. Rohkesti on ka uusi kirikuid ja erinevate usulahkude pühakodasid.

Linnaga tutvumiseks mine ekskursioonile
Hea ülevaate südalinna piirkonnast saab nagu vanastigi paadisõidul mööda kanaleid. Selle vahega, et informatsioon ajalooliste objektide kohta on avaram ja enam pole mingi saladus Grigori Rasputini korteri asukoht Fontankal ega krahv Jussupovi biseksuaalsus.

Muuseume külastades peab kindlasti arvestama piletihindade erinevust Venemaa ja muude riikide kodanikele. Piletihindade vahe on kohati isegi 8-kordne. Kui vene keeles suurt aktsenti kuulda pole ja oma riietusega eurooplaseks olemist mitte rõhutada, võib tõsise kultuurielamuse osaliseks saada ka ülisoodsalt. Lisaks Peterburi vaatamisväärsustele võib sõita ekskursioonile linnalähedastesse lossidesse - suurt valikut pakuvad Gostinnõi Dvori juures asuvad kioskid. Omapead seiklejatele on see heaks lahenduseks Peterburi kultuuriväärtustega tutvumisel. Peale venekeelsete ekskursioonide pakutakse neid individuaalturistidele ka inglise ja saksa keeles. Kohalikud giidid on nagu vanastigi oma etteastetes väga põhjalikud ning võluvad kuulajaid oma emotsionaalsuse ja heade ajaloo-ja kultuuriteadmistega. Kuna ka ise mõnda tuuri testisin, julgen teistelegi seda kohalikku kaupa julgelt soovitada.

Linnalähedasd lossid on tõelised pärlid
Kui vähegi võimalik, tasuks aega leida Venemaa Versailles’ks kutsutud Peterhofi, Pushkiniga seotud Tsarskoje Selo, Pavlovski ja teiste linnalähedaste losside külastamiseks. Eksponaatide hulka on võrreldes nõukogude ajaga oluliselt suurendatud. Muuseumi keldritest ja erifondidest on vaatamiseks välja toodud rikkalike interjööride, tarbeesemete, dokumentide, erakirjade jms. kollektsioone, mida varem poliitilistel põhjustel ei näidatud. Vene tsaaride ja aadlike elu-olu on rikkalikult eksponeeritud restaureeritud originaalesemetega. Tsarskoje Selo Katariina palees (Peeter I kingitus oma naisele Katariina I-le) on taastatud kuulus Merevaigutuba, mis Teises maailmasõjas kadunuks jäi.

Õhtuprogramm on rikkalik
Kel huvi tänapäeva Peterburi meelelahutusasutuste vastu, leiab samuti laia valiku nii klassika kui popkultuuri poole pealt. Etendused Mariinski teatris (Vene ooperi- ja balleti kõrgtase) ja Peterburi Music Hallis on kättesaadavad ja hinnad ei ole kõrged (alates 150 EEK). Kui suvel on mõnus jalutada öises linnas (juunis valitsevad valged ööd) ja vaadata sildade ülestõstmist, võib talvel külastada mõnda kaasaegset ööklubi nagu näiteks Tribunal Bar (Iisaku katedraali lähedal) või Peeter-Pauli kindluses asuv Kazemat Bar. Klubides toimub tihti temaatilisi üritusi ja pakutav on kindlasti meeldivaks üllatuseks Eesti ööklubides käinuile. Küll aga peab arvestama alkoholi kõrgemate hindadega kui kodus harjutud.

Noorematel reisihuvilistel soovitan kindlasti külastada ka Peterburi metrood, mis ei ole küll enam nii puhas kui endistel aegadel, kuid mille stalinistlik hiilgus mõjub suursuguselt. Londoni metroost on Peterburi oma kindlasti uhkem. Ja sissepääs metroosse maksab vaid 3 EEK.

Sihtkoht ajaloo- ja kultuurihuvilistele
Kindlasti on Peterburi õige sihtkoht tõelisele kultuuri-, ajaloo- ja kunstihuvilisele. Kes on lugenud viimasel ajal eesti keeles ilmunud Henry Troyat’ suurepäraseid raamatuid Katariina II, Aleksander I ja teiste Vene suurkujude kohta, saab Peterburist nauditava elamuse. Samuti elustuvad siin vene kirjanduse eredad sümbolid Pushkin, Dostojevski ja mitmed teised, kes linnaga tihedalt seotud olnud.

Euroopa suulinnadele on Sankt-Peterburg turismilinnana vaieldamatu konkurent.