Baden-Württemberg: huvitav reisisiht autoturistile

Baden-Württemberg on päikeseline liidumaa Saksamaa edelanurgas, millest eesti turist tihti teel Shveitsi, Austriasse, Prantsusmaale või Vahemere rannikule autobahni mööda lihtsalt läbi kihutab. Kuid seda asjata - riigi suuruselt kolmas liidumaa erineb oma kultuurilt ja traditsioonidelt muust Saksamaast ning väärib täiesti omaette reisi, olgu siis isikliku autoga kohale sõites või näiteks Estonian Airiga Frankfurti või Finnairiga Stuttgarti lennates ja sealt rendiautot üürides. Baden-Württemberg piirneb läänest Prantsusmaa Alsace’iga ning lõunast Shveitsi ja Austriaga ning hõlmab eestlastelegi mitmetest telesarjadest tuttava imekauni Schwarzwaldi.

Allpool mäluvälgatusi neljapäevasest autotuurist Baden-Württembergis, mille regiooni tutvustamiseks korraldasid Estonian Air ja Saksamaa Turismiarenduskeskus. Siit leidus ajalugu, kultuuri ja meelelahutust, vaikset puhkust ja kuurordiravi, siinne maastik on ainulaadne. Schwarzwald võlus oma kõrge männimetsa, kaunite mäenõlvade ja kristallpuhta veega järvede, mäenõlvadel paiknevate omapäraste 3-4-korruseliste talumajade-chalet’de ja maaliliste külakestega. Saksamaa suurima järve Bodensee veel peegeldusid Alpid ja järve lõunakaldast leidsime imelise Mainau lillesaare. Reini jõe kallastel laiusid mäekülgedel viinamarjapõllud niikaugele kui silm ulatus ning kohalik toit ja veinid viisid keele alla.

Stuttgartis tuleb käia mersumuuseumis
Kiire autobahn viib meid Liidumaa pealinna Stuttgarti. Linn on täis rohelust ja parke, kuigi on üks Saksamaa suuremaid tööstuslinnu - asuvad ju siin Mercedes-Benzi ja Porche peatehased, samuti Boschi peakontor. Paleeväljaku ümbrus peegeldab linna pikka ajalugu, nii mõnigi saksa valitseja on siia endale lossi lasknud rajada. Kontrastina renessansile ja barokile on modernse juurdeehitusega laiendatud muuhulgas Cezanne’i, Manet’ ja Picasso töid sisaldavat kunstigaleriid ning lähiaastatel plaanitakse ehitada uus moodne raudteejaam tervenisti maa alla.

Autohuvilise sundobjektiks on Mercedes-Benzi muuseum. Ekspositsioon katab kolmel korrusel enam kui 100 aastat autoajalugu esimestest mootorkaarikutest hõbedaste võidusõiduautode ja uusimate mersumudeliteni. Sissepääs on tasuta, mitmekeelne audiogiid esitleb muuhulgas ka mitmetele kuulsustele - Jaapani keisrile, Rooma paavstile ja Konrad Adenauerile - kuulunud autosid. Ning kui siis vanima kaariku mootor korraks isegi popsuma pannakse, on autohuvilise idüll täielik. Pikale päevale paneb pasliku punkti maitsev õhtusöök veini ja õllega. Tõeline saksa Gemütlichkeit!

Ravensburg on vanem kui Tallinn
Edasi suundume ajaloolisse Ravensburgi. Teele jääb Lääne-Euroopa suurim soine ala Bad Wurzach, mis Eestimaa avarate soomaastikega küll võrdlust ei kannata, kuid huvitav vaadata sellegipoolest. Sohu viivad külastajaid laiad laudteed ja laugaste vahel välgatab nastik. Või oli see hoopis vaskuss?

Ravensburg on keskaegne linn, iidseid ehitisi palju. 13. sajandist pärit klooster, 14. sajandist raekoda, 15. sajandist linnavärav ja 16. sajandist linnatorn - täis ajalugu nagu Tallinn. Kahjuks otsib kohalik giid saksa põhjalikkuses oma nappidele teadmistele lisa paberilt, teksti uinutava tooniga ette lugedes, mistõttu keegi teda kuulata ei jaksa ja ettevuristatu täiesti kaduma läheb. Vastuoluline info jätab reisiseltskonna ilma ka treppimööda linnatorni turnimise mõnust ja linnulennulisest vaatest linnale. Aga ehk ongi parem, jaksab treenimata keha järgmistelgi päevadel jalgsi liikuda.

Roosisaar Mainau kuulub Bernadotte’idele
Lõuna-Saksamaa mereks on Bodensee (Konstanzi) järv, mille pinnast natuke üle poole kuulub Saksamaale, kolmandik Shveitsile ja kümnendik Austriale. Vilkalt üle järve pendeldades asendavad praamid katkenud maanteed ja viivad reisija piirilinna Konstanzi.

Linnast paar kilomeetrit lääne poole ootab meid järves imeline lillesaar Mainau. Kuigi saarele viib kitsuke sild, tuleb autoturistil oma sõiduk kaldale parklasse jätta, saarele suundutakse spetsiaalse saarebussiga.

Aastast 1853, mil Badeni suurvürst Friedrich I Mainau omandas, on saar kuulunud ühele ja samale perekonnale. Friedrich I lapselapselaps krahv Bernadotte kujundas sellest maailma ühe kaunima pargi. Igaaastane tohutu roosinäitus La vie en rose mai keskpaigast juuni lõpuni meelitab siia tuhandeid külastajaid nii Saksamaalt kui naaberriikidest, kuid Mainau ajalugu, barokkstiilis lossi ja Maria kabeli ansambel, lossipark, botaanikaaed ja liblikamaja pakuvad turistile huvi ka muudel aegadel.

Käokell on tähtis ekspordiartikkel
Reini suudme lähedal paiknev Konstanz on iidne kaubalinn Bodenseel ning piirilinn Saksamaa ja Shveitsi vahel. Parimaid aegu meenutab mahukas sadamahoone, siinsete erilist sallivust erinevate usundite ja teisitimõtlejate suhtes aga tohutu pöörlev naisskulptuur sadamakai otsas.

Kuna Shveits pole siiani Euroopa Liitu astunud, võtab nende piirikontroll oma tööd vägagi tõsiselt ning materiaalse kindlustatuse tunnusteta - tagasisõidupilet, hotellibroneeringud, pangakaardid, tervisekindlustus ja muud rahalised vahendid - eestlasi riiki korraks käima hõlpsalt ei luba. Aga vaatamist-nautimist on piisavalt ka Konstanzi jalakäijatetänaval ja kauplustes, õllebaarides ja restoranides.

Pärast ajaloolise Konstanziga tutvumist ja ööbimist on aeg pöörata auto Schwarzwaldi suunas. Mägede vahel männimetsas satume otsekui juhuslikult järskude nõlvadega imekaunile järvele Titisee, mille kaldale tänaseks suur puhkeküla kasvanud, teeme laevasõidu ja kinnitame keha mägi-chalet' rõdul. Ning tunni pärast jõuame Tribergi, millele üle-Euroopalist kuulsust toonud Saksamaa pikim juga ja käokellad. Viimaseid leiab sellest linnakesest igal sammul ja igas suuruses, ikka algusest lõpuni kohapeal valmistatud. Käokellavabrikus saame teada ärisaladuse, et käo kukkumise imiteerimiseks pole vaja muud kui kaht eritoonilist vilet, mida kellamehhanism vajalikul hetkel käitab. Käokellameistreid on piisavalt ka naaberlinnades, mida ühendab tervelt 320 km pikk turismimarsruut Deutsche Uhrenstrasse.

Luksusoaas keset männimetsa
Viimase Saksamaa-öö veedame keset Schwarzwaldi männimetsa Bad Peterstal-Griesbachis, järsul mäenõlval asuvas perekond Schmiedereride Kur- und Sporthotel Dollenbergis. Suur luksushotell tegutseb ka taastusravikeskusena, külastajate käsutuses on raviprotseduurid, ilukeskus, basseinid ja kõikvõimalikus stiilis saunad. Toad on avarad, teenindus väljapeetud. Hotellijuhiks on omaniku õde, peakokaks viimase abikaasa. Tänu kõrgtasemelisele köögile on hotelli gourmet-restoran leidnud positiivset vastukaja isegi maailmakuulsas Michelini reisijuhis. Ning

liigsed kalorid saab koheselt maha kulutada Schwarzwaldi mõnusatel mägimatkaradadel.

Baden-Württenberg on otsekui kulinaarne paradiis. Elsassi, shveitsi ja prantsuse köögid on eriti Schwarzwaldi piirkonna toiduretseptidele oma mõju avaldanud ja siinne toidulaud suudab elamust pakkuda igale maitsele. Ühtmoodi nauditavad on nii kerged eined ja lihtsad talupojatoidud kui haute cuisine. Ükski toit pole täiuslik ilma veinita ja veinipuudust Baden-Württenbergis ei tunta. Siinsed kasvutingimused sobivad just aromaatsete, magusate ja täidlaste veinide tootmiseks.

Hommikul jätame Schwarzwaldi ja asume tagasiteele Frankfurti lennujaama poole. Natuke keerutamist mööda käänulisi mägiteid ning pärast maailmakuulsa Baden-Badeni kuurordi läbimist saab autojuht taas piirkiiruseta autobahnil kontrollida, milleks tema auto üldse võimeline on. Sedapuhku ei mahtunud meie reisiprogrammi ajalooline Freiburg ja igale vanusele sobiv lõbustuspark Europa-park, kuid piisava ajaressursi korral tasub autoreisijal sinnagi sisse põigata.

Baden-Württenbergiga käis tutvumas Estraveli turundusjuht Jüri Toomel