Küsitlus: Eesti siseturism
line

Eesti-sisene turism võidab aasta-aastalt üha enam populaarsust. Vastavalt mullu sügisel Turismiagentuuri tellimusel sooritatud uuringule tegid Eesti elanikud suvekuudel kokku 1,13 miljonit mitmepäevast reisi isiklikel eesmärkidel. Eelistatuimateks sihtkohtadeks olid pealinn Tallinn ja Lääne-Eesti koos saartega. Enim sõideti randa puhkama ja sugulasi külastama, kuid tihti oli reisimotiiviks ka harrastused ning vaatamisväärsuste, näituste, kontsertide ja lõbustuskohtade külastamine.

Nii välis- kui siseturisti jaoks on tähtsaks turismiinfo allikaks rahvusvahelise i-märgiga turismiinfokeskus. Eestisse tekkis esimene selline infopunkt täpselt 10 aastat tagasi Otepääl. Nüüdseks on riigis välja arendatud turismiinfokeskuste võrk - igas maakonnas üks ja Tallinnas veel mitugi - kust saab vajalikku teavet kohalike majutus- ja toitlustusvõimaluste, tähtsamate vaatamisväärsuste ning põnevamate sündmuste kohta. Uurisime meiegi mõne turismiinfokeskuse käest, kuidas neil turism areneb ja mida huvitavat nende maakonnal siseturistile pakkuda on.

1. Kas eelmine aasta oli teie maakonnale turismi osas edukas?

2. Kes teie maakonna turistid peamiselt on, eesti- või välismaalased?

3. Millist infot teie käest tavaliselt küsitakse?

4. Mis on teie maakonna peamised turismimagnetid?

5. Milliseid aktiivse puhkuse vorme pakutakse turistile teie piirkonnas?

 

Ave Jürimäe
SA Tartumaa Turism

1. Tartu maakonda külastas mullu kolmandiku võrra rohkem turiste kui 2000. aastal. Elavnenud on laevaliiklus Emajõel. Maakonnaga tutvumiseks on välja töötatud temaatilised paketid. Tartus valmis Aura veekeskus, Linnamuuseum avas uksed renoveeritud hoones, uude hoonesse kolisid Eesti Spordimuuseum ja Postimuuseum. Vanemuise teatril valmis black-box stiilis teatrilava Sadamateatris.

2. Maakonda külastavad võrdselt nii sise- kui välisturistid. Maist septembrini on turismiinfokeskuse külastajate hulgas ülekaalus välismaalased, talvel eestlased. ¾ välismaalastest piirdub maakonda külastades Tartu linnaga. Välisturistidest kohtab üha enam lähinaabreid - Soome, Läti ja Venemaa turiste, suureneb Saksamaa turistide osakaal.

3. Turismiinfokeskuselt küsitakse infot vaatamisväärsuste ja ürituste, majutus- ja söögipaikade ning transpordiühenduste kohta. Samas töötab ka Piletipunkt. Enim huvitub külastaja kohalikust Tartu maakonna turismiinfost, aga tihti uuritakse ka võimalusi üle Eesti. Sageli tullakse linna või piirkonna kaardi järele.

4. Tartu turismi kaubamärgiks on Tartu Ülikool ja Toomemägi, Kuradi- ja Inglisild,  Toomkirik ja Tähetorn, samuti keskaegne Raekoda. Emajõe Suveteater ja ooperietendused Raekoja platsil meelitavad siia teatrisõpru. Teaduskeskus Ahhaa üllatab igal aastal interaktiivse näitusega Vanemuise Kontserdimajas.

Peipsi järve pool asuvad Juhan Liivi muuseum Rupsi külas, Alatskivi loss ning Nina, Raja, Kolkja ja Varnja ridakülad, saab tutvuda vene vanausuliste traditsioonidega. Toimib regulaarne laevaliiklus looduslikult kauni sibula- ja kalasaare Piirissaarega.

5.  Tartu on tuntud spordikeskus tänu Tartu Maratoni neliküritusele. Aura-keskuses saab veeta tunde basseinides, saunas ja käänulistes liutorudes. Ratsutamist pakuvad mitmed turismitalud, kalamajandites saab kalu püüda. Piisavalt on tenniseväljakuid. Populaarsed on laevareisid Emajõge mööda Piirissaarde ja Värskasse. Tuntud on Vooremäe ja Lähte suusarajad.

 

Ülle Vinni
EAS Turismiagentuuri projektijuht Kuressaare Turismiinfokeskuses

1. Saaremaa külastajate arv kasvab pidevalt, praamiliiklus tiheneb. Lisandub majutuskohti, mitmed projektid on seotud turismiga: ökotalude võrgustiku loomine, Piiskopilinnuse vallikraavide puhastamine, kiviaedade üleslappimine, puisniitude taastamine, matkaradade ja jalgrattateede märgistamine, infotahvlite ja viitade paigaldamine, jne. Kahjuks on kruiisituristid süvasadama puudumisel endiselt sunnitud randuma piirivalvekaatrite abil.

2. Mullu saabus Saaremaale turiste 23 riigist. Lisandus ka välismaalastest suvekoduomanikke. Õnneks aktsepteerivad nad meie ehitustavasid ning paljud püüavad eesti keeltki omandada. Tore on vastu võtta individuaalturiste ja eesti peresid.

3. Küsimusi tuleb nii e-maili teel kui juba kohale saabunutelt, reisibüroodelt  ja -korraldajatelt. Suvel on Kuressaare raekojas paiknevas infokeskuses pidev sebimine. Kevad-suvel uuritakse enam majutusvõimalusi, suvel huvitab ka transport, aktiivne puhkus ja kultuuriüritused.

4. Väärtustatakse meie imepärast loodust, südamlikke inimesi, käsitööd, turvalisust, saarelisust ja selle võlusid, mereõhku ja fossiilirandu. Vaieldamatud magnetid on Kuressaare Piiskopilinnus ja Kaali meteoriidikraatrite väli. Looduspargid ja matkarajad ahvatlevad nii taime-, looma- kui linnuhuvilisi. Vanad sumbkülad sammaldunud kiviaedade ja rookatustega on hästi säilinud. Saab sõita väikesaartele, meelispaigad on Abruka ja Vilsandi.

Kahjuks sõidetakse Kuivastust tihti otsejoones Kuressaarde, teadmata Muhu saare vaatamisväärsustest (Muhu Katariina kirik, arhailine Koguva küla jms) või Orissaare ja Laimjala tee võludest.

5. Rahustavalt mõjuvad jalutuskäigud mererannas. Häid ujumiskohti leiab Kuressaare linnast, Mändjala-Järve Puhkealalt, Karujärve äärest. Laenata võib jalgratast, sõude- või mootorpaati, kanuud ja vesiratast. Rajatud on telkimis- ja puhkekohti ning matkamaju. Külalisi ootavad tenniseväljakud, ratsabaasid, jõusaalid, basseinid. Kalakasvatuses võib püüda forelli, mida koheselt maitstagi saab.

 

Mare Raid
EAS Turismiagentuuri projektijuht Otepää Turismiinfokeskuses

1. Otepääl on kaks arvestatavat turismihooaega - talv ja suvi, mida tuleb vaadelda eraldi. Otepää kui Talvepealinna turunduskampaanias käivitus eelmisel aastal mitu olulist projekti. Laiemalt võeti kasutusele talvepealinna logo. Otepää omavalitsuse juhtimisel käivitatud projektid on innustanud ka ettevõtjaid tootearendusele. Traditsioonilised või rahvusvahelised spordi- ning kultuurisündmused olid nendeks magnetiteks, mis meelitasid turiste meie piirkonda. Suvehooajal ei püüa me võistelda suvepealinna Pärnuga, aga oleme uhked oma Pühajärve ranna üle. Sinilipurannana on Pühajärve rand mitte ainult keskkonna-, vaid ka kliendisõbralik.

2. Otepääd külastavad turistid on ikka enamasti eestlased, aga välismaalaste osakaal hakkab tasapisi kasvama. Eriti suvel, kus plahvatuslikult tõusis saksa ja inglise turistide külastuste arv. Soomlaste huvi meie piirkonna vastu on tänu piirkonnas pakutavale ravi- ja puhketeenusele aastaringne. Talvised üllatajad on suusatreeningutele sõitnud turistid Austraaliast ja Jaapanist. Lisaks välismaalased, kes osalevad Tartu Maratonil või teistel rahvusvahelistel võistlustel.

3. Telefonipäringute lõviosa moodustab majutuse ja aktiivse puhkuse võimalused, kohapeal huvitab turisti, mida teha või kuhu minna, mida peaks kindlasti vaatama. Viimasel ajal küsitakse tihti toitlustuskohti, kus saaks nautida piirkonnale omast head kööki.

4. Kuppelmaastik, soodne kliima nii suvel kui ka talvel, ajaloo- ning kultuurikiht. Eesti lipuga seotud Maarja kirik, Eesti esimese telliskivilinnuse varemed Otepää linnamäel ja Pühajärv oma hingematvas ilus. Tullakse ka lihtsalt energiat ammutama, sest sensitiivid on tunnistanud Otepää energeetiliselt aktiivseks.

5. Talvel kõikvõimalikud taliatraktsioonid - murdmaa- ja mäesuusatamine. Lumelauasõit, uisutamine ja kelgutamine. Mootorsaani- ja ATV-rajad. Seiklus- ja romantikahuvilistele matkad ja piknikud lumises metsas või suplus jääaugus pärast suitsusauna. Saun ja romantilised retked looduses on populaarsed ka suvel.

 

Raivo Tõnissaar
EAS Turismiagentuuri projektijuht Hiiumaa Turismiinfokeskuses

1. Hiiumaa mullust turismisuve võib lugeda kordaläinuks. Palju aitasid sellele kaasa päikeselised päevad, mis kutsus Hiiumaad külastama rohkem ka Eesti elanikke. Toimis regulaarne praamiühendus mandri ja Saaremaaga. Kokku külastas Hiiumaad eelmisel aastal ca 120 000 turisti ning suvel läbiviidud küsitluse põhjal kulutasid eestlased Hiiumaal raha keskmiselt 1300 EEK. Novembrist alates töötab Hiiumaal ka taastusravikeskus Spa hotell Lõokese.

2. Hiiumaa külastajatest on umbes 60-65% eestlased ning välismaalastest umbes 50% soomlased.

3. Eelkõige päritakse, mida Hiiumaal näha ja teha on ning seejärel kõik muu - majutus, toitlustus. Suurt huvi tuntakse juba eelnevalt Hiiumaa kultuuri- ja spordisündmuste vastu, mille põhjal tehakse Hiiumaa külastuse ajaline valik. Õnneks jagub sündmusi igale maitsele.

4. Suurim magnet on muidugi Kõpu tuletorn - maailmas 3. pidevalt töötav tuletorn aastast 1531. Siis Ristimägi, kuhu oma kodusaarelt lahkuma sunnitud Reigi rannarootslased panid esimese risti juba 1781. aastal - tänaseni teeb sellest paigast esmakordselt mööduja oma kätega looduslikust materjalist risti nende mälestuseks. 10 m sügavune liivaluite sisse uhutud Vanajõe org keset lauget maastikku. Kassari saar, Käina lahe linnustikukaitseala, Orjaku loodusrada ja linnuvaatlustorn. Sääretirp - umbes 2 km pikkune merre ulatuv järjest ahenev kruusane seljandik viib rändaja Hiiumaa edelatippu. Hiiumaa Muuseumi Kassari ekspositsioonimaja, mis annab ülevaate hiidlaste minevikust, etnograafiast, tööstusest, loodusest. "Hiiu Vill", kus vanadel masinatel valmib kõrgekvaliteediline lambavillast lõng. Ebba-Margaretha Stenbocki algatusel 18. sajandil rajatud Suuremõisa loss. Ja palju muud.

5. Aktiivselt puhata on Hiiumaal võimalik mitmeti. Ümberringi ju meri - võib sõuda, purjetada, surfata või kihutada jetiga. Saarel on mitmeid matkaradu, mis sobivad nii jalgsi-, ratta- kui ratsamatkadeks, militaar- ja loodusretkedeks. Harrastada võib ka rullsuisutamist, tennist, petanque’i ja koguni squashi. 

 

Angela Aru
EAS Turismiagentuuri projektijuht Viljandi Turismiinfokeskuses

1. Viimaste aastatega on turistide arv tõusnud pidevalt. Kui Viljandi Turismiinfokeskust külastab aastas ca 13-14 tuhat külastajat, siis linna ja maakonna külaliste arv on ca 10 korda suurem. Üha rohkem oli neid, kes ööks-paariks meile pidama jäid. Ka kohalik turismimajandus tõstab pead - uued turismitalud on end hästi ära majandanud. Viljandi vana hotell renoveeriti ja avati tänavu maikuus “Grand Hotel Viljandi” nime all. Viljandi Vana Veetorn avati vaatetornina, järvel hakkas sõitma väikelaev “Rannapiiga”, alustati ümber järve matkaraja planeerimist.

2. Suvel on Viljandi avastanud enda jaoks eesti pered, kes oma puhkusereise teevad. Ligi pooled Mulgimaa külalistest on eestlased. Tullakse igalt poolt üle Eesti, ka saartelt, enamasti väiksemate seltskondadega. Välismaalastest turistide seas on rohkem soomlasi, sakslasi ja rootslasi, kes siiakanti satuvad, aga ka Hollandist, Itaaliast, Jaapanist jne. Palju on väliseestlasi, kes siit pärit ja nüüd turistina kunagisi kodukohti külastavad. Arvestades naabreid, võiks rohkem olla lätlasi…

3. Suurem osa päringuist hõlmavad puht turismialast informatsiooni - majutust, toitlustust, atraktsioone, üritusi. Üsna palju loodetakse leida meilt ka reisibüroo teenuseid. Palju küsitakse informatsiooni konkreetsete objektide kohta. - kui pikk/jäme miski puu, millal mõis ehitati jne.

4. Peamiseks maakonna turismimagnetiks on eelkõige Viljandi linn - lossimäed, järv, veetorn, Heimtali, eelkõige A. Raua käsitöötalu ja koduloomuuseum, Olustvere loss ja sealne ümbrus, Karksi-Nuia, Võrtsjärve rand ja loomulikult Soomaa - kanuumatkad, rabaretked. Üritustest on kõige kõvem sõna Viljandi pärimusmuusikafestival e. Viljandi Folk, mil linna elanikkond kolmeks-neljaks päevaks kahekordistub.

5. Soomaal - kanuu- ja loodusmatkad, Viljandi järvel paadi ja vesirataste laenutus, Suure-Jaanis jahiretked, Vahelaane talus minigolf. Viljandimaal tervikuna - kohtumised ürgse looduse ja sajandeid kestnud kultuuritraditsioonidega - kõik aktiivne sellega seotud.

 

Heli Huul
Assotsiatsioon Haapsalu Turism

1. Möödunud aasta oli maakonnale turismi seisukohalt edukas. Suvi oli ilus ja see tõi siia palju puhkajaid. Suveürituste kalender oli tihedalt üritustega kaetud ja meelelahutust oli pakkuda igale maitsele.

2. Meie turismiinfokeskust külastanud turistidest umbes 30 % on sise- ja 70 % välisturistid. Välisturistidest 40 % olid soomlased, 13% rootslased, 7% sakslased, 3% inglased, 1% Venemaa ja 6% muude riikide kodanikud.

3. Peamised küsimused, mida turistid Haapsalu Turismiinfokeskuses esitasid olid järgmised: mida linnas ja maakonnas võiks vaadata, millised üritused toimuvad, millist toitlustus- või majutuskohta soovitaksime, millal väljuvad praamid Hiiumaale ja Saaremaale.

4. Peamised turismimagnetid vaatamisväärsuste poolelt Haapsalu linnas on piiskopilinnus, Kuursaal rannapromenaadil, Tshaikovski pink (nüüd mängib ka muusikat), raudteejaam oma pika kaetud perrooni, raudteemuuseumi ja vanade auruveduritega ning samuti endine sõjaväelennuväli. Turismimagnetiteks maakonnas on kindlasti Matsalu Looduskaitseala, Marimetsa raba ja Matsalu matkarajad, Roosta Puhkekeskus, Nõva puhkeala, Noarootsi ja Vormsi saar kui endised rannarootslaste poolt asustatud alad.

5. Aktiivse puhkuse poole pealt on sellest aastast Haapsalu linnapilti lisandunud rollerid. Võimalik on rentida jalgratas või roller, lahel sõitmiseks laenutada paat või mereleminekuks rentida purjekas. Supelda soojas merevees ja nautida rannamõnusid, mängida korv- või rannavõrkpalli, jalutada rannapromenaadidel, vanalinna kitsastel tänavatel või Paralepa parkmetsas. Maandada pingeid mängides tennist või minigolfi, õngitseda Kalakülas või Kirsioja turismitalus forelli.