Millega Praha turiste ligi meelitab?
![line](/estraveller/jul_sept2002/images/hrule.GIF)
Tshehhimaa
pealinn võidab viimastel aastatel turistide seas populaarsust üha kasvava
hooga. Mis selle põhjuseks võib olla, vaatleb alljärgnevas artiklis Kadri
Mäger, kes ise on kuldses Prahas elanud juba üle viie aasta.
100 miljonit turisti aastas
Praha ilu ja hiilgust on imetletud läbi ajaloo. Juba 18. sajandi lõpul
nimetas Goethe Prahat maailmakrooni kauneimaks juveeliks. Aga just viimastel
aastatel on Tshehhi Vabariigi pealinn eriti särama löönud ja pole ime,
et miljonid reisihuvilised on selle taasavastanud. Justnimelt taasavastanud,
sest juba 1938. aastal Thomas Cooki reisitutvustuses reklaamitakse Prahat
Põhjamaade Roomana, kus kosmopoliitsuse ja tuksuva ööelu otsijail tuli
kindlasti käia.
Üheksakümnendate aastate algus oli tunnistajaks noorte ameeriklaste invasioonile,
kes tulid otsima Pariisi eelmise sajandi kahekümnendatele aastatele sarnast
inspireerivat elu, ja üleookeani tudengite mekaks on ta jäänudki. Ajalooline
linn tohutute kunstiväärtustega, vaba ja tolerantne õhkkond on loonud
selleks ideaalsed tingimused. Seejärel saabusid ettevõtjad, suurkorporatsioonid
ning nendega ka suur hulk väliseksperte koos oma perekondadega.
Tänapäeval
on Praha tänavad ummistatud turistidest, keda käib Tshehhis aasta jooksul
umbes 100 miljonit. Tõsi, siia hulka on loetud ka need mitmedsajad sakslased
ja austerlased, kes käivad oma nädalalõpuõlut joomas teiselpool piiri.
Tshehhi turisminduse aastakäive oli eelmisel aastal ligikaudu 113,3 miljardit
korunat ehk umbes 50 miljardit Eesti krooni ja see on autotööstuse järel
käibelt teine tööstusharu.
Arhitektuuri ajalugu läbi kümne sajandi
UNESCO on oma maailma kultuuripärandi nimistusse kandnud 11 huvi-
ja säilitamisväärset objekti Tshehhimaal, mille hulgas linnakeskusi (seal
ka Praha ajalooline kesklinn), losse, katedraale ja aedu.
Tänu sadadele kullatud kuplitele tavatsetakse Prahat iseloomustada sõnaga
"kuldne". Praha on täis imekauneid ehitisi ning selles peegeldub
arhitektuuri ajalugu läbi rohkem kui kümne sajandi. Gootika, renessanss,
barokk ja klassitsism kombineerituna juugendi, kubismi ja funktsionalismiga
annab Prahale muinasjutulinnakese näo ja ilme. Tshehhid peavad olema saatusele
tänulikud - samal ajal kui Euroopa lebas varemeis, pääses Tshehhi Teisest
maailmasõjast suuremate purustusteta.
Praha
on just paraja suurusega linnake, ei suur ega väike. Prahas elab samapalju
inimesi kui Eestis kokku - ligi poolteist miljonit. Praha voorus on ka
see, et linn on väga kompaktne ja tegelikult pääseb igale poole jala.
Muidugi on võimalik sõita ka trammi või metrooga, kuid siis jääte väga
paljust ilma, sest iga vaatamisväärne hoone, aga neid on igal sammul,
kätkeb endas mingit huvitavat detaili.
Ja mitte ainult Rooma pole ehitatud seitsme mäe peale. Seda on ka Praha
ning seetõttu on hingematvaid vaateid linnale paljudestki kohtadest. Tallinlasele
on see pilt tuttav - punaste katuste meri - ainult selle vahega, et ulatub
silmapiirini.
Praha paikneb Euroopa südames
Järjest enam toimub siin rahvusvahelisi kongresse, messe, konverentse.
Ja pole ka ime - Praha asub raudse eesriide nihkudes nii Euroopa südames
kui veel olla saab. Praha lennujaam, mis veel viis aastat tagasi oli ilmetu,
unine ja vanamoodne, on nüüd suur moodne keskus, kus maandub iga paari-
kolme minuti järel mõni lennuk.
Prahast ei saa niisama läbi sõita ja isegi tulek paariks-kolmeks päevaks
on üsna mõttetu - väga palju jääb nägemata ja hing igatsema. Aga ka väljaspool
Prahat on lugematul hulgal kauneid ja huvitavaid paiku. Siin on üle saja
heas korras lossi ja kindluse, imepäraseid väikelinnu, koopaid, mägesid
ja parke. Kes kaugemale sõita ei viitsi, võib teha mõnusa laevasõidu Vltaval
ja imetleda eemalt linna vapustavat arhitektuuri. Näiteks moodsa arhitektuuri
näidet, stiilset Tantsivat maja, mis valmimisajal 95. aastal tekitas furoori
kogu maailmas.
Lisaks ujulad, spordiväljakud, golfiplats peaaegu linnakeskuse lähedal,
tenniseväljakud igas linnajaos, kenasti hooldatud pargid, isegi metsad
- ligi viiendik Praha pindalast on roheline.
Reisijaid ootab suur hulk kõikvõimaliku hinna ja kvaliteeditasemega hotelle,
kus oma väsinud jalga ja elamust täis meelt puhata. Siin on esindatud
enamik tuntumaid hotellikette alates Hiltonist ja lõpetades Ibisega.
Neile lisandub arvutu hulk pansionaate.
Isegi
kui te elate kesklinnast kaugel, pole see ebamugav, sest ühistransport
on kiire, mugav, puhas ja täpne. Kel vaja aega väga täpselt planeerida,
võib sõiduaegu kontrollida internetist.
Kneedlikud, sealiha ja hapukapsas
Söögikohti on Prahas igale maitsele. Siin on esindatud kogu maailma köök,
vietnamist prantsuse haute cuisine’ini. Aga kui juba Tshehhimaal olla,
tuleks proovida ka Tshehhi enda rahvuslikku menüüd kneedlikute, hapukapsa
ja sealihaga, kus koore ja rasvaga ei koonerdata.
Ja muidugi kuulus tshehhi õlu! Kuigi vanalinna keskel Staromestke namestil
(Vanalinna väljakul ehk siis Raekoja platsil) maksab pool liitrit õlut
umbes 45 Eesti krooni, siis äärelinna autentses kohaliku koloriidiga kõrtsis
võib ka seitse korda odavamalt hakkama saada. Vähem teada on see, et tshehhid
valmistavad ka veine, neil on olemas oma viinamarjaväljad ja veinikeldrid
ja kõik sinna juurde kuuluv.
Praha ööelu on mitmekesine ja intensiivne. Klubisid leidub erinevale
maitsele, paljud neist on elava muusikaga, nii mainekaid maailmanimesid
kui päris oma keldribände. Suuremad popstaarid, kes Kesk- või Ida-Euroopas
käies annavad kindlasti kontserdi ka Prahas, esinevad tavaliselt maailma
suurimal staadionil.
Kinosid on ligi sada, mitu ooperiteatrit, kus repertuaari mitmekesisusele
võrdväärset mujalt naljalt ei leia, lisaks marionetiteatrid, mis Tshehhile
väljaspool riikigi kuulsust toonud, ja varjudeteatrid. Iga nelja aasta
tagant toimub ainulaadne teatrifestival, mis toob kokku maailma parimad
kostüümid ja dekoratsioonid ning seetõttu maailmas ainulaadne, ja lugematul
hulgal kontserdisaale ja kontserte ja muusikafestivale. Kuulsaim neist
- Praha kevad - on toimunud juba ligi veerandsada aastat. Lisaks kunstimuuseumid
ja kloostrid, vanad raamatukogud, paleed ja lossid, galeriisid ei tea
kui palju. Ja seda nimekirja võib veel tüütuseni jätkata, kuid eks igaüks
leiab midagi enda jaoks.
Ja Euroopa märkimisväärseim juudi linnaosa, mille piiril on sündinud
ka tuntuim nendest - Franz Kafka. Kafkaga seotud paiku on veelgi ja see
on heaks turismimagnetiks, kuigi sünnimaal pole ta nii kuulus kui mujal
kunagi olnud.
Shoppingul maksa kaardiga või koguni eurodes
Õhtu on täis sisseostude all ägavaid inimesi. Ka siin on enamik tuttavaid
disainereid, butiike ja poekette olemas ning enamusele sissetulnutele
ikka odavamalt kui omal kodumaal, isegi eestlasele. Enam pole vaja teha
läbi kulukat rahavahetusprotsessi, sest tunnistatakse peamisi deebet-
ja krediitkaarte, aga endastmõistetavaks on see saanud alles viimasel
paaril aastal. Veelgi enam, mõnes poes võid ka lausa eurodes maksta. Ning
ostuparadiisi tunnistab kasvõi seegi fakt, et tax-free’na maksti eelmisel
aastal turistidele tagasi üle pooleteise miljardi krooni.
Seega saab nõudlik inimene siit teeninduse ja elamise harjunud tasemel
ning elamuse suurepärasest linnast ja õhkkonnast. Ja ka kõige eelarvetundlikum
inimene võib kuninglikult elada, süüa ja palju näha.
Kas pahupoolt polegi? Muidugi on. Nagu on olemas igas turismilinnas.
Mõnikord teisi inimesi liiga palju, et tuleb tipphooajal vaatamisväärsuste
juures ja linna kitsastel tänavatel lausa küünarnukkidega teed rajada.
Loomulikult on olemas needsamad iga turismilinna nuhtlused - pikanäpumehed,
kelle töövõtted on märksa rafineeritumad kui Eestis. Pole iga taksojuht
aus ja õiglane, mõni ettekandja kirjutab arvele ühe õlle asemel kaks ja
kahe asemel neli või mõni on hoopis nii aeglane, et tekib soov lihtsalt
kümme
sammu edasi järgnevasse söögikohta astuda. Aga sõbralikkust ja heasoovlikkust
kohtub märksa enam ja kui ikka iga hinna eest ei provotseeri, siis jäävad
ka teised sama sõbralikuks nii öösel kui päeval. Ning võibolla tasuks
sedagi silmas pidada, et tshehhile on vaba aeg tunduvalt tähtsam kui raske
ajakuluga teenitud raha.
Eestlasi ja tshehhe seob sarnane minevik
Mis seob eestlasi ja tshehhe? Ikka see ühine sarnane minevik, mis on saanud
omamoodi solidaarsuse aluseks. Ilmselt tänu ühisminevikule teame meie,
eestlased, Tsehhist üpris palju, oleme lugenud nende kirjanikke, tunneme
pisut ajalugu ja rahva kuulsamaid kangelasi presidendist sportlasteni.
Teame tshehhe tänu kümnevõistlusele, kus meil on neile midagi vastu panna,
ja jäähokile, kus midagi vastu panna ei ole. Ning mõned õnnelikud said
omal ajal ka botaste ja ilusa serviisi omanikuks. Ilusaid serviise saab
endiselt osta ning tsehhi kristalli kuulsus ja kvaliteet pole kuskile
kadunud. Ja lõbustuspark, kes mäletab. Selline asi on olemas, peaaegu
samasugune kui lapsepõlves Eestis käis.
Kuid ennekõike see õhkkond, mida kirjeldada päris ei saagi, aga mida
tunnevad kõik, kes siin käinud. Nii mõnus ja vaba on olla ning aeg voolab
rikastavalt, aga ometi jälgi jätmata.
Jutt Praha linna ilust ja võlust on kuulujutt, mil tõepõhi all, aga milles
ikka ise veenduma peab. Prahas pole end võimalik tunda muudmoodi kui hästi.
Igasuguste ootuste ja igasuguse rahakotiga. Et ikka ja jälle tagasi igatseda
ja tulla. Paljud nii teevadki.
|