|
|
Amsterdam: kanalite ja tulpide linn
![line](images/hrule.GIF)
Me kõik teame, et Amsterdam on Madalmaade (Hollandi) ärielukeskus. Tegelikkuses
on linn aga mitmete kultuuride segasumm, täis fantastilist ajalugu ning
erinevaid ja tihti äärmuslikke inimtüüpe. Kaugemalt tulnule seondub linnaga
enamasti vabameelsus. Amsterdami minnakse lootuses kogeda, mida tähendab
elu ilma piirangute ja reegliteta. Kohalikud on aga mõnusalt ja inimlikult
konservatiivsed, armastades mugavust, hubasust, ilu ja hulgaliselt ajaviidet.
Ning seda kõike pakub linn piisavalt igale maitsele. Amsterdamis osatakse
elu nautida väga mitmel erineval moel.
60
kilomeetrit kanaleid
Amsterdamis on 165 kanalit kogupikkusega 60 kilomeetrit, mida on rohkem
kui Veneetsias või ükskõik millises teises linnas. Seilates neil kanalitel,
elustub 17. sajandi kuldaeg otsekui uuesti. Lühikese aja jooksul on võimalik
teada saada linna asukate ja ehitiste ajaloost rohkem kui võtaks aega
sama materjali raamatust läbitöötamine. Mis veel tähtsam, pea kõik kanalid
ja ka hooned kanalite ääres on Euroopa linna jaoks uskumatult hästi säilinud
ligi kolme aastasaja jooksul. Sajanditetagune kokkuhoid on täna saanud
omaette vaatamisväärsuseks: Amsterdami kitsaim maja on vaid 2 meetri laiune.
Vaatamist väärivad kindlasti fantaasiarikkad ja aastaringselt asustatud,
kruntide puudusel otse veele ehitatud elamud, mida kesklinnas kohtab rohkesti.
Ajaloolise Amsterdamiga tutvumisel on parimaks võimaluseks spetsiaalne
kanalikruiis. Valida on tava-, lõuna-, õhtusöögi-, küünlavalguse- või
veinikruiisi vahel. Üheks kanalitevaheliseks liiklusvahendiks on ka kanalibuss.
See liikleb 3 erineval marsruudil, keskvaksali ja Rijksmuseumi vahel punasel,
rohelisel ja sinisel liinil. Sõidab aastaringselt, iga 20 minuti järel,
peatustega tähtsamate vaatamisväärsuste ja muuseumide juures. Kui külastajal
energiat üleliia, saab seda kulutada kanalijalgrattast rentides. Eksimise
vältimiseks tuleks siiski linna kanalite kaart tuurile kaasa võtta. Linnast
esmaste eelteadmiste puudumisel ja linnakaarti vajades tasub külastada
turismiinfopunkti (VVV) asukohaga otse Amsterdami Keskvaksali ees. Infopunktidest
saab infot nii suulisel kui trükitud kujul. Samuti saab sealt osta mitmeid
transpordi- ja sooduskaarte.
Linnas
on hea ühistranspordivõrk
Amsterdamis ringiliikumine on suhteliselt lihtne. Oma autot ei soovitata
kesklinnas liiklemiseks kasutada - parkimiskohti on kanalite rohkuse ja
tiheduse tõttu väga vähe ning parkimine on ülikallis. Tipptundidel autoga
linnas ja linnast välja viivatel teedel liiklemine võtab lõputute liiklusummikute
tõttu tunde, keskmiseks liikumiskiiruseks võib olla 20-30 kilomeetrit
tunnis. Spetsiaalselt turistidele mõeldes on Amsterdamiga tutvumiseks
seatud sisse trammiliin number 20, tuntud ka Circle Line nime all. See
trammiliin, algus- ja lõpp-punktiga Keskvaksali ees, peatub enamuse tähtsamate
vaatamisväärsuste juures. Nime poolest justkui metrooliinid 51, 53 ja
54 on hoopis kiirtrammid, mida aga ei tohi ära segada kiirtrammiliiniga
(Sneltram) number 5.
Väga hästi toimiv on ka tervet Hollandit kattev rongiliiklus, kui just
raudteelaste streiki ei juhtu olema. Rongireis Amsterdamist Utrechti,
mis tavaliselt kestab 30 minutit, võib bussiga läbi väikeste külakeste
võtta 4 tundi. Ka lennujaamast kesklinna sõidul on mugavaimaks liiklusvahendiks
rong. Pilet tuleks osta enne rongi istumist, sest rongis võib sama pileti
hind olla kuni 3 korda kallim. Samal päeval edasi-tagasi reisides võib
aga säästa ligi kolmandiku hinnast. Amsterdami ühistranspordis on kasutusel
nn Strippenkart'id, mis tuleb sõidukisse sisenemisel esitada juhile või
tembeldada ja mis kehtivad kindla aja ja vööndi piires.
Liigu jalgsi või jalgrattal
Kuigi linnas on hea ühistranspordivõrk, on kesklinnas siiski kõige parem
liikuda jalgsi. Enamus kohalikke kasutab jalgrattaid, neid on nii kõnniteedel
kui ka tiheda liiklusega tänavatel rohkem kui oskaks ette kujutada. Statistika
kohaselt ongi kogu Hollandis samapalju jalgrattaid kui elanikke. Hollandlane
ilma jalgrattata on nagu kala kuival. Igal teisel amsterdamlasel on oma
jalgratas, millega käiakse iga päev nii tööl, poes, õhtul baaris või restoranis
ning nädalavahetusel niisama ringi sõitmas. Enamik jalgrattaid näevad
välja võimalikult kulunud ja tähelepandamatud ning on kindlasti varustatud
suurte lukkude ja raudkettidega. Põhjuseks on suur jalgrattavarguste arv.
Ise omal käel ratast rentida kohe ei soovita, liiga palju aega kulub kaardi
uurimisele ja rattale sobiva kinnituskoha otsimisele. Kui aga linnast
juba ülevaade olemas, võib ettevõtlik reisija ratast suhteliselt odava
hinna eest rentida. Liiklemine on tehtud võimalikult lihtsaks ning jalgratturitele
on eraldi sõidurajad-teed, mille puudumisel võib sõita ka autoteel. Linna
tihe ja kiire liiklus ei tekita kohalikele elanikele mingeid probleeme
ning nende reageerimiskiirus on imetlusväärne. Kellegi-millegi taha seismajäämine
on pigem erand ja sõitu ilmestab pidev jalgrattakellade hoiatav helin.
Holland on teadaolevalt ainus maa, kus on 17 tuhat kilomeetrit jalgrattateid.
Siin on ratturitele spetsiaalsed valgusfoorid ja teed väga tasased, mistõttu
pingutusteta sõiduga saab hakkama ka algaja või eakam inimene.
Söögikohtade valik on tohutu
Maailma üks suuremaid ja modernsemaid sadamaid on läbi aegade Amsterdamile
kõikjalt toonud rikkust ja vürtsikat vabadusehõngu. Amsterdami peetakse
liberaalseks, multietniliseks ja seiklusterohkeks linnaks, mis pakub kulutatavale
rahale rohkelt vastet. Olles kaubalinn oma vilka müügi- ja vahetustegevusega
ning rohkete muulastest sisserändajatega, on linn endasse ahminud kulinaarseid
mõjutusi lähedalt ja kaugelt ning kombineerinud neist kõikvõimalikke variante.
Seetõttu võib linnas leida eri rahvuste toite igale maitsele. Hollandi
köök on samuti saanud mitmesuguseid lisandeid muudest maadest, eriti tugev
on indoneesia mõju. Toidulaual on ülekaalus liha ja kartulid, muud lisandid
on vähemuses. Rohkelt süüakse jänese- ja lambaliha. Hooajalisteks delikatessideks
on asparaagus maikuus ning “uus” heeringas, mida nauditakse toorelt. Hooaja
esimene heeringasaak äratab alati suurt huvi, enamus sellest läheb kuningannale
ja tipprestoranid võistlevad endale ülejäägi saamise au eest. Septembrist
märtsini süüakse rohkelt ka Zeelandi austreid ja tigusid.
Amsterdami kohvikud ja pubid on samuti maailmakuulsad. Pariisi, Viini
ja Rooma stiilis rõdude ja terrasside ning tippköögiga kohvikutest, kus
end näidatakse ja ollakse nähtud, idamaadele tüüpiliste söögikohtade ja
ultramoodsate kohvikuteni välja. Heausklik turist peaks siiski silmas
pidama, et hoolimata ambitsioonikatest nimetustest ei pruugi söögikoha
kvaliteet väga kõrge olla ning head söömaaega tasuks otsida linna suurematest
turistilõksudest eemal. Üheks soosituimaks ajaveetmise viisiks on kanaliäärsetes
vabaõhukohvikutes ja terrassidel väikese õlle või veiniklaasi taga istumine,
mõõdukas vestlus ja möödakäijate vaatlemine.
Hollandlane oskab mõnuga pidutseda
Ööelu on Amsterdamis nagu rootsi laud. Pisut seda ja pisut teist. Klubi-
ja baarikultuur on lärmakas ja elav. Samas võib see Londoni, New Yorgi
ja Los Angelesi klubimaastikuga harjunule tunduda pisut vaikse ja väiksena.
Aga väike on armas ja hubane. Nagu on seda ka bruine kroegjes, pruunid
kohvikud, oma edu laineharjal olevad tüüpilised Amsterdami pubid suitsulõhnaliste-
ja plekiliste seinte ning sõbralike ümarlauavestlustega. Ja seda eriti
tänu kohalikele elanikele, kes ei ole eriti aldid kutsuma külalisi oma
kodudesse, vaid pigem eelistatakse kokku saada mõnes 'kodupubis' või -restoranis
kasvõi 7 päeva nädalas ning jätta kodu privaatseks puhkusepaigaks. Kohalikud
koosistumised ja peod algavad muide alles peale kella 21, nädalavahetusel
ka alles kell 23. Lisaks eestlastele tunduvad ka hollandlased olema tubli
laulurahvas. Kohalike hulgas on väga populaarsed karaoke-baare meenutavad
asutused, kus baarman hoiab ühes käes mikrofoni ning sinna laulda joriseb,
samaaegselt teise käega arvet kassasse lüües ja raha vastu võttes. Kõrvalolev
klahvpillimängija laseb ühe käega õlut kannu või valab napsi, basskitarrist
aga suudab mängimise vahelt ka kõige muuga tegeleda. Hoolimata karaokemasina
puudumisest laulab rahvas baaris kaasakiskuvalt ja kõvasti, kõigil on
sõnad peas ja igaühel on võimalus eeslaulja olla.
Tuntud
tulpide ja teemantide poolest
17. sajandi kuldajal peeti Hollandit maailma rikkaimaks riigiks. Sajandeid
on Amsterdam olnud teemantide lõikamis- ja lihvimiskeskus. Publikule avatud
töökodades kuuleb teemandilihvimise algtõdesid ja näeb lähedalt, kuidas
neid ihaldatud kive töödeldakse. Teemantide ilule ei jää aga alla Amsterdami
lilleturu Bloemenmarkt-Singeli värvidemaailm. Väga paljud teavad Hollandit
kui tulpidemaad. Tegelikult on tulbid pärit hoopis Kaukasuse ja Pärsia
mägimaadelt, kust nad vaid juhuse läbi sattusid Hollandi saadiku ja Austria
botaaniku huviorbiiti. Kaasatoodud vikerkaarevärvides tulbid tundusid
kohalikele imelisena ja sellega oli kulutulena kogu Madalmaades levinud
tulpidemaaniale algus pandud. Algselt oli eksootiliste taimede hind väga
kõrge: ühe sibula eest võis saada koguni väikese lossi ja tulbimaania
oleks riigi peaaegu pankrotti viinud. Lille nimi on paljudesse keeltesse
jõudnud kas türgikeelsest hellitusnimest 'tulban' või pärsiakeelsest nimest
'taliban', mis mõlemad tähendavad turbanit. Kuigi ka kohalikud on aretanud
loendamatuid tulbihübriide, on tulbiimpordil siiani suur osakaal. Kuna
aga Holland tulpe ka palju ekspordib, on tulpidemaa nimi kahtlemata ära
teenitud.
Keukenhofi lilleaiad maailmakuulsad
Keukenhofi lilleaiad ja neid ümbritsevad miljonite õitega tulbipõllud
on olnud Hollandi sümboliks ja suurimaks tõmbenumbriks. Lisaks erinevatele
lilleväljapanekutele on aia mitmetes paviljonides eksponeeritud ka skulptuuri-,
maali- ja fotonäitused. Keukenhof on avatud 22. märtsist 24. maini, kauneim
periood on aga aprilli keskpaigast alates, mil enamus lilledest on oma
täies ilus. Kes aga Keukenhofi ei jõua, võib mingi pildi saamiseks ära
käia linna lilleturul. Keukenhofi arhitektide poolt 17.sajandil kavandatud
Amsterdami Vondelpark on üks linna 28-st pargist ning kohalikele samasuguse
tähtsusega kui Londoni Hyde Park (või Kadriorg meile). Roheline oaas oma
mitmete puhkuse- ja ajaviitevõimalustega on ülipopulaarne kõigi hulgas,
kes rahu, lõõgastust ja ilu otsivad. Siia tullakse nii üksi kui pere ja
sõpradega, nii piknikule kui sportima. Arvestades fakti, et maa on Hollandis
ülikallis, on linn sellesse suurde oaasi kõvasti investeerinud. Väidetavalt
on Vondelpargi puude ja põõsaste kontsentratsioon ühe hektari kohta Hollandi
kõrgeim. Siin on mitu kohvikut, restoran ja vabaõhuteater. Suviti korraldatakse
pargis kergemuusika, rock- ja sümfooniakontserte ning teatrietendusi,
siin esinevad komödiandid, miimid ja lasteteater. Lisaks Vondelpargile
on kohalike elanike lemmikpaigaks, kus turistid ei ole veel jõudnud võimust
võtta, Nieuwmarkti väljaku ümbrus ja trendikas Jordaani rajoon. Jordaan
on tuntud oma boheemlasliku, pisut veidra ja mõnusa atmosfääri poolest.
17. sajandi lõpu ülerahvastatud slumm on tänapäeval üks koloriitsemaid
rajoone oma kohvikute, bistroode, butiikide ja armsate majadega.
Parimad kunstimuuseumid
Amsterdamis on tänapäeval ilmselt kõige rohkem muuseume ruutkilomeetri
kohta Kunstiaustajad peavad hädavajalikuks külastada nn. suurt kolmnurka
- Rijksmuseumi, Van Gogh'i ja Stedelijk muuseumi.
Rembrandti
ja teiste Hollandi kuldse ajastu meistrite töid võib näha Rijksmuseumis.
Kes aga maalikunstist ei huvitu, võib siin vaadata kuulsat Delfti portselani,
Aasia kunsti ja ka hiljuti uuendatud Hollandi ajalugu puudutavat ekspositsiooni.
Maailmakuulsa maalikogu ja muude eksponaatide hulgas on muuseumis väljas
Rembrandti hiigelmaal "Öine vahtkond", millel on esmakordselt kujutatud
inimesi teisiti kui üksteise kõrval seismas ning oskuslikult kasutatud
valguse ja varju mängu. Just nimelt ja ainult selle maali päästmise tarvis
põlengu või muu ootamatu õnnetuse korral on muuseumisse ehitatud spetsiaalne
hooviga viiv torukanal.
Ka Van Goghi muuseum, asukohaga eelnimetatu ja Stedeljik muuseumi vahel,
on nii kohalike kui ka turistide seas ülipopulaarne. Lisaks kunstniku
enam kui 200 maalile ja 400 joonistusele on muuseumi teisel korrusel väljas
teda ja tema töömeetodeid puudutavaid materjale raamatute ja arvutiinfo
näol. Muuseumis on ka spetsiaalne raamatukogu, mis tegelikult valmis juba
enne muuseumi. Raamatukogus on üle 23 tuhande dokumendi nii Van Goghi
teoste kui 19. sajandi teise poole kunsti kohta.
Stedelijk, üks Euroopa tähtsamaid ja kuulsamaid moodsa kunsti muuseume,
ei jäta kedagi külmaks. Muuseum on tuntud oma trendiloovate ja provokatiivsete
näituste poolest. Samal ajal on huvipakkuv ka püsiekspositsioon. Monet,
Chagall, Mondrian, Picasso, Kandinsky, De Kooning ja Cezanne on vaid mõned
nimed, kelle töid muuseumis väljas.
Kõik eelnimetatud muuseumid pakuvad nii giidiekskursioone kui ka nn.
audiotuure, kus külastaja saab väikese kõrvaklappidega varustatud kassettmängija.
Iga kunstiteos on varustatud numbriga, mida mängijasse sisestades kuuleb
infot antud teose kohta. Ajaloohuvilistele pakub kindlasti huvi Amsterdami
ajaloomuuseum, kus on püsinäitus linna ajaloost alates aastast 1200 kuni
tänapäevani
Kohalik
kultuurimaastik on kirev ning kultuurikalender tihe, kuid mitte üleküllastunud.
Oma muusikanälga saab rahuldada Amsterdami kuulsas kontserdisaalis Concertgebow,
kuhu on küll suhteliselt raske piletit saada, kuid kus toimuvad ka tasuta
nn lõunakontserdid. Et tuua Amsterdami muuseumidesse veelgi enam külastajaid,
korraldati eelmise aasta lõpus sponsorite abiga nn. Muuseumiöö, millest
loodetakse meeldiva talvise traditsiooni algust. Muuseumiööl oli mitukümmend
tähtsamat Amsterdami muuseumi, botaanikaaed ja loomaaia akvaarium avatud
kuni kella 01-ni. Tänavu on 21-22. aprill kuulutatud nn muuseumi nädalavahetuseks,
mil paljudesse muuseumidesse on järjekordselt tasuta sissepääs. Ilmselt
tuleks selleks ajaks Amsterdami rutata! Kel see aga võimalik pole, jääb
vaid üle oodata sellise traditsiooni käivitamist ka Tallinnas.
Hotelle Amsterdamis
Lisavihjeid
|