Reisikogemus: unustamatu kruiis Lõuna - Ameerikasse

Allpool jagab lugejatega oma reisielamusi kogenud VIP-puhkusereiside konsultant Margi Allikmäe, kes hiljuti naasis kruiisilt Lõuna-Ameerikasse.

Marsruut ja laev tuleb valida hoolikalt
Minu jaoks on kruiisi valikul esmatähtis marsruut, kuna minnakse eelkõige avastama uusi ja põnevaid maid. Kui mõni nähtud kohtadest eriti südamelähedaseks saab, on hiljem alati võimalik minna pikemaks ajaks puhkama just sinna. Parim variant on veeta nädalane puhkus mõnel saarel või huvitavas linnas, kus on ka päike, rand ja kirev ööelu, ning lisada sellele 7-päevane kruiis.

Järgmiseks valikukriteeriumiks on laev, kuna erineva taseme ja vanusega laevu on sadu. On firmasid, mille laevad on oluliselt vanemad ja viletsamad kui meile tuttavad Soome lahel seilavad alused, samas aga võite sattuda tõeliselt luksuslikku maailma, kus unustate üldse, et olete laeval. Et õppida õieti orienteeruma kõigi nende korruste, restoranide, baaride, teatrite, kino- ja spordisaalide ning basseinide vahel, kulub ilmselt mitu päeva. Kui juhtub, et teie kruiisimarsruudil on mõni merepäev, kus üldse maale ei minda, pole vaja igavust karta - tegevust jätkub ja aeg möödub lennates. Näiteks Royal Caribbeani laevadel, mis on spetsialiseerunud rohkem peredega reisijatele, on eriti hoolikalt mõeldud reisijate vaba aja sisustamise peale.

Valik langes Lõuna-Ameerika kasuks
Seekordse reisi valimine oli küllalt keeruline, kuna osa meie reisiseltskonnast oli kruiisil juba neljandat korda. Neil oli läbi käidud peaaegu kõik Kariibi mere saared ja 21-päevase reisi käigus ka enamus Aasia “pärlitest” - sellised eksootilised paigad nagu Filipiinid, Brunei, Vietnam, Malaisia, Singapur ja Bali.

Celebrity Cruise Lines’i MS Mercury alustas teekonda Argentiina pealinnast Buenos Airesest. See on linn, mida õigustatult kutsutakse “Lõuna-Ameerika Pariisiks”. Siin on palju rohelist, laiu avenüüsid ja elegantseid kaubamaju. Inimesed riietuvad väga euroopalikult ja soliidselt ning pole sugugi nii keevalised, kui siit eemalt arvata võiks. Pigem vastupidi - vaoshoitud ja viisakad. Et lähemat tutvust teha 400 aastase ajalooga linna tähtsamate vaatamisväärtustega tuleks varuda mitu päeva. Huvitavat on palju: turisti ootavad Recoleta, Metropolitan Cathedral, Casa Rosada ja palju muud. Mõeldamatu oleks lahkuda Buenos Airesest, külastamata tango sünnilinnas mõnda tangoshowd. Igal õhtul pakutakse kümneid erinevaid etendusi mitmetes restoranides, kultuurikeskustes ja parkides. Tango on just nimelt Buenos Airese tants, teistes Argentiina paikades tantsitakse hoopis teisi. Erinevalt muust Argentiinast ei peeta pealinnas “siestat”. Kui ülejäänud maa keset päeva rahulikult 3 tundi magab, siis Buenos Aireses käib vilgas elu peaaegu ööpäevaringselt. Unustamatu elamuse pakuvad pealinnast 1,5-tunnnise lennusõidu kaugusel Argentiina-Brasiilia piiril paiknevad Iguacu kosed.

Rios tervelt kaks päeva
Tavaliselt jõuab laev sadamasse kella 8 paiku hommikul ja väljub 18 või 20, mõnedel marsruutidel ollakse samas sadamas ka kaks päeva. Siis jääb aega tutvuda ka kohaliku õhtu- ja ööeluga. Meil oli võimalus veeta kaks päeva Rio de Janeiros ja nautida sealset kuumust. Öise tähistaeva all kuulsas Copacabana rannas tänavakohvikus istudes näitas termomeeter 32 kraadi Celsiuse järgi. See oli juba väga jahe ilm, kui arvestada, et päeval oli sooja olnud 43 kraadi! Rio de Janeiro on kindlasti maailma ilusaima looduliku asukohaga miljonilinn. Tõlkes kõlaks linna nimi “jaanuari jõgi”, kuna Portugali kapten Andre Goncalves, kes saabus 1. jaanuaril 1502 Guanabara lahte, arvas, et tegemist on väga suure jõe suudmega.

Tänapäeval on Rio “süda ja hing” tema kaunid rannad, mida on kümneid. Tuntuimad neist on kindlasti Ipanema ja Copacabana, mis päeval tulvil puhkajatest, õhtuhämaruses aga võrkpalli- ja jalgpallimängijatest.Jalgpall tundub olevat brasiillastel tõesti “veres” - jalgpalliplatse on palju, sealhulgas ka maailma suurim jalgpallistaadion Maracana.

Viibisime Rio de Janeiros täpselt nädal enne iga-aastast sambakarnevali, kuid meie suureks kurvastuseks ei toimunud sel õhtul kogu linnas ühtgi üritust ega etendust, kus oleks olnud võimalik nautida brasiillaste sambaoskust. Imekaunid vaated avanevad Corcovado mäelt, kuhu on püstitatud 30 m kõrgune kõikjale üle linna paistev Kristuse monument, samuti “Suhkrumäelt” Sugar Loaf, mille tippu jõudmiseks tuleb kasutada köisraudteed.

Kuidagi ei saa aga mööda vaadata vaesusest ja tuhandetest väga viletsas seisukorras olevatest kodudest. Turisti jaoks häirivana kaasneb sellega ka suur kuritegevus ja pealetükkivad “kaupmehed” (ja -naised) tänaval.

Vahvaid elamusi kogesime suheldes kohalikega, kellel inglise keelest pole aimugi. Kogemus näitas, et ka käte-jalgadega on võimalik ennast mõistetavaks teha, kuid siiski oleks Brasiiliasse sõites parem mõningane portugali keele sõnavara omandada (vähemalt numbridki), samuti Argentiinasse sõites hispaania keele algteadmised.

Ilhabela: imekaunis puhkusesaar
Minu suurim avastus sellel reisil oli väike saareke Brasiilia rannikul. Lisaks kruiisilaevadele on sinna võimalik jõuda ka autoga Sao Paulost (220 km) või Rio de Janeirost (330 km), jätkates 20 minutit praamiga. Saarel on u. 20 000 elanikku, kuid igal nädalavahetusel koguneb siia tuhandeid jõukaid suvitajaid küll luksuskaatrite, purjejahtide ja muude sõidukitega. Saar on ääristatud suhteliselt väikeste sopiliste liivarandadega, kus puhkajale kõik vajalik olemas (rannatoolid ja -varjud, pesemisvõimalused, baarid). Vesi on väga-väga soe ja puhas. Mitmes rannas on olemas võimalused sukeldumiseks, “snorkeldamiseks” ja süvaveekalastamiseks. Erilise soosingu on saanud saar surfajate ja purjetajate hulgas, kuna olenevalt tuulte suunast on iga päev võimalik leida mõnus lahesopp surfamiseks.

Hämmastav on see, et taimestik saarel on ääretult lopsakas. Kohalikud pakuvad turistidele jeepidega safareid mägedesse vihmametsa, kus teeolud võivad kohati üsna ekstreemsed olla. Pärast miljonilinnade külastamist oli tõesti kahju sellelt armsalt saarelt lahkuda ja tagasi laevale minna….

Kelner rääkis eesti keelt!
Kruiisilaevadel on alati tähtis osa söömisel. Ööpäevaringne toitlustamine restoranides, kohvikutes ja pizzabaarides kuulub kruiisi hinna sisse. Kui pole aga viitsimist ise toidu juurde minna, võib näiteks hommikusöögi tellida kajutisse. Alkohoolsed joogid ja baarist tellitavad karastusjoogid on aga lisatasu eest. Restoranis pakutakse a la carte hommiku-, lõuna- ja õhtusööki.

Kogu reisi ajal teenindavad samad kelnerid ja abikelnerid oma laudkonda. Meie suureks üllatuseks leidsime esimesel õhtul lauda istudes laualt sildi “Your waiter is Riho”! Taas pidas paika ütlus, et kus iganes maailmas olles kohtad kindlasti mõnda eestlast. Aga et Lõuna-Ameerikas 10 päeva ringi seilates saad igal õhtul restoranis eesti keeles hakkama, tundus küll uskumatu. Riho on Celebrity laevadel kelnerina töötanud kaks aastat ja teeb oma tööd tõesti meisterlikult. Ka Riho jaoks oli see esmakordne kokkupuude eestlastest kruiisireisijatega ja eks alguses oli temalgi pisut harjumatu emakeeles menüüsid tutvustada. Lisaks kuulsime temalt palju põnevat laevaelu ja linnade kohta, mida külastasime.

Mis maa, mis valuuta?
Meie marsruudil oli veel kaks peatust -SANTOS Brasiilias ja MONTEVIDEO, Uruguai pealinn. Mõlemad paigad jätsid üsna kahvatu mulje võrreldes teiste linnadega, kus käisime. Santose parim külg on ilmselt tema rand. Montevideo põnevaimaks “atraktsiooniks” osutusid nahktoodete kauplused. Tundus, et kõik laeval olnud inimesed ostsid endale mingi nahkeseme - hinnad soodsad ja kvaliteet suhteliselt hea.

Loomulikult võib kruiisist lõputult kõnelda, kuid tingimata tuleks see vähemalt kord endal läbi proovida. Ei ole ju palju muid võimalusi reisida nii, et hommikul ärgates lähed põnevil akna juurde vaatamaks, milline maa sul just sel päeval avastada on!