New York: the Big Apple

Vaevalt on maailmas teist nii kirjut ja mitmetahulist suurlinna kui New York. Siin elavad rikkad ja vaesed, mustad, valged ja kollased, targad ja rumalad läbisegi - kokku 7,5 miljonit inimest 800 ruutkilomeetril. Siin toimub raugematu tegevus, siin on raha, siin on segu erinevatest kultuuridest ja roogadest. Linn kohiseb, tuled säravad, inimesed saabuvad ja lahkuvad pidevalt, ning ilmselt see hüperaktiivne hoog on New Yorgi tähtsamaid tõmbetegureid.

New York on traditsiooniliselt olnud immigrantide esimeseks sihtkohaks Ameerikas. Vähemusrahvused on tihti koondunud elama kompaktsetesse piirkondadesse ning seetõttu jääb New Yorgi mõnes linnaosas mulje, nagu oleksid hoopis Hiinas, Napolis või Odessas. Umbes kolmandik njuujorklastest on sündinud välismaal ja linnas räägitakse paarsada erinevat keelt. Siinsed elanikud on harjunud enda hulgas nägema teisi rahvusi ja seetõttu pole ka turistil ameeriklastega raske suhelda.

Kasuta taksot, metrood või bussi
Eurooplane saabub New Yorki tavaliselt kas John F. Kennedy (JFK - 24 km Manhattanilt) või naaberosariigis New Jerseys asuva Newarki (EWR - 16 km) lennujaamade kaudu. Nii Kennedy kui Newarki lennujaamast saab linna otsebussiga, kuid näiteks JFK-st võtab sõit terve tunni.

Hõlpsaim viis sõiduks lennujaamast linna on hirmkallis (30-40 USD) takso. Turvalisuse huvides tuleb vältida piraattaksosid, vaid kasutada ametlikke kollaseid. Manhattanil ei telli keegi taksot telefoni teel, vaid see viibatakse tänavalt. Takso püüdmine on omaette spordiala ja nõuab teatud vilumust. Ka on taksojuht on reeglina ebaviisakas, keeleoskuseta ja kihutab kui hull. Jääb mulje, et New Yorgi taksojuht ei pea oskama miskit peale sõrmede kasutamist. Eriti keskmise sõrme. Ühiskondlik transport on linnas hästi arenenud. New York on vist ainus USA linn, kus välditakse sõitmist oma autoga - siin käiakse jala või kasutatakse metrood, bussi ja taksot. Põhjuseks pole mitte keskkonnasäästlikkus, vaid hullumeelne liiklus ja astronoomilised parkimistasud.

Kiireim liikumisviis on metroo, subway. Peab vaid silmas pidama, et sama teed sõidavad lisaks tavalistele rongide ka kiirrongid (express) ning eksikombel sellisesse istunu võib oma soovitud jaamast õige kaugele mööda kihutada. Kassast saab zhetooni (token) või nädalase kaardi (one week unlimited metrocard), mis mõlemad kõlbavad New Yorgi (aga mitte New Jersey) territooriumil nii metroos kui sinivalges linnabussis.

Miks Suur Õun?
Termin Suur Õun sündis tegelikult tallides. Arusaamatutel põhjustel hakati New Yorgi 1920ndate aastate hobuste võiduajamisradu kutsuma Suureks Õunaks - The Big Apple. Nii mõnigi reporter kasutas hipodroomide hellitusnime oma reportaazhis. Kümmekond aastat hiljem omastasid nime jazz-muusikud: nii hakati nimetama New Yorki ja eriti Harlemit kui maailma jazzipealinna.

Siiski oli termin kuni 1971. aastal suhteliselt vähetuntud, mil New Yorgi Konverentside ja Külaliste Büroo toonane direktor otsustas selle linna turismikampaanias kasutusele võtta. Külaliste büroo hakkas sümbolit New Yorgi propageerimisel kasutama igas võimalikus ja võimatus kohas. Suure Õuna rinnamärk muutus staatusesümboliks. Õuna kujutis vaatas vastu büroo trükistelt, plakatitelt ja shoppingukottidelt. Mõiste esines linna igas pressiteates. Ja kampaania kandis vilja: turism on täna New Yorgi majandusharu number üks.

Ajalootundidest on paljudele meelde jäänud, et hollandlased ostsid Manhattani saare indiaanlastelt klaaspärlite eest, mille väärtuseks oli umbes 24 dollarit. Siiski väidab osa teadlasi, et müüt ei pea paika. Esiteks indiaanlased, kes Manhattanit müüsid, ei olevatki tegelikult siin elanud, vaid parseldasid maha naaberhõimude maa. Ja teiseks olevat tasuks olnud hoopis tööriistad, mis tollal olid hoopis suurema väärtusega. Aga legend meeldib njuujorklastele, esitades neid kavalate ja nutikate ärimeestena.

Manhattanil orienteerumine imelihtne
Valdavas osas on Manhattanil orienteeruda imelihtne: nummerdatud avenüüd kulgevad piki saart põhjast lõunasse ja nummerdatud tänavad idast läände. Viimastele lisatakse veel selguse mõttes täiend East või West, s.t. Viiendast avenüüst ida- või läänepoole. Ainsaks erandiks on Broadway, mis vingerdab diagonaalselt läbi terve saare.

Suurem osa New Yorgi linnast paikneb saartel: Manhattan ja Staten omaette, Queens ja Brooklyn hõlmavad Lond Islandi lääneosa. Ainult Bronx on otsapidi mandris kinni.

Manhattanist läände jääb Hudson River ja itta East River.Manhattan on nii New Yorgi ärikeskus kui ka ööelu keskpunkt. Siin asub enamik teatritest, muuseumidest ja meelelahutusasutustest.

Manhattani lõunatippu, Battery Parki ja Financial Districtisse, on koondunud suurimad rahamaailma pilvelõhkujad. Maailmakuulsal Wall Streetil asub New Yorgi börs. Battery Parkist väljuvad praamid Stateni saarele, samuti Vabaduse sambale ja Ellis Islandi immigratsioonimuuseumisse.

Statue of Liberty: USA sümbol
Statue of Liberty on linna ja kogu USA vanim ja tuntuim sümbol. 45 meetri kõrgune Vabaduse sammas on Prantsuse vabariiklaste kingitus ning avati 1886. aastal. 354 astet viivad külastaja kroonigaleriini, umbes 22. Korruse kõrgusele. Vabadussamba tippu pääsemiseks tuleb tavaliselt seista järjekorras ja ka tugeva klaustrofoobiahoo korral ei pääse trepilt poolel teel tagasi, vaid tuleb vapralt sammuda tippu välja. Aga aremad ja väsinumad võivad piirduda ka samba jalamil tehtud fotodega.

Finantsrajooni läheduses paikneb New Yorgi administratiivne keskus Civic Center ja raekoda. Siit algab ka kuulus Brooklyn Bridge üle East Riveri. Sillale on paigaldatud puust jalakäijate platvorm, millelt võib imetleda Wall Streeti pankade pilvelõhkujate suurust.

Brooklyni silla läheduses peetakse igal varahommikul kuulsat Fultoni kalaturgu. Ajavahe-unepuuduse all kannatavatele on see suurepäraseks vaatamisväärsuseks, kuna avatakse juba poole öö ajal ja on lahti hommikul kella üheksani.

Iga linnaosa ise näoga
New Yorgi administratiivsest keskusest põhja pool asub USA suurim Chinatown, Manhattani oma. Siin võib ennast tunda kui Hiinas, kohati on kõik sildid ja tekstidki hiinakeelsed. Tänavakaupmeeste rohke kraami hulgast võib leida mõndagi huvitavat ning loomulikult on siin esindatud kümnete erinevate hiina köökidega restoranid. Ja valida tasub just selliseid, kus põhiline osa külastajatest hiinlased ise.

Edasi põhjapoole liikudes tulevad vastu linnaosad Little Italy ja SoHo. Esimene on Itaalia koopia rohkete itaalia restoranidega, teisest on tänapäeval saanud miljonäride, edukate kunstnike ja moeloojate kallis elupiirkond. Vanadesse tehasehoonetesse on valminud kallid korterid ja endistes töökodades müüakse maailma kõige kallimat kunsti. SoHo pakub vaatamisväärset ka arhitektuurihuvilistele ja pühapäevane Broadway SoHo kirbuturg absoluutselt kõike maa ja taeva vahel. Greenwich Village’ist algavad New Yorgi nummerdatud tänavad ja avenüüd. Lõunast põhja tükeldab Manhattani 11 avenüüd, millega ristub 193 nummerdatud tänavat. Greenwich Village’is endas on säilinud vana krundiplaan aegadest, mil New York oli linn Manhattani lõunatupus ja Village oli vastavalt nimele küla linnast väljas. Tänapäeval on Greenwich Village tuntud oma boheemlikust atmosfäärist, lugematutest väikeklubidest, baaridest ja restoranidest.

Kesklinna tuntuimad huviväärsused
New Yorgi suurimad kaubamajad paiknevad nn. Midtowni piirkonnas, mis algab umbes 34. Tänava kohalt ja ulatub kuni Central Parki lõunaservani. Suurimaks on ilmselt Macy kaubamaja, läbilõige American Dreamist, kus müügil kõike ja kus ka ainult ringi vaadates tasub veeta terve pealelõuna.

Broadwayd ümbritsevad kvartalid 42. Tänavast põhja poole moodustavad teatrikvartali. Siia on koondunud linna nimekaimad teatrid ja huvipakkuvaimad showd. Populaarseimad neist on küll juba kuudeks ette välja müüdud, kuid tihti on hotellidel ja reisibüroodel oma klientidele miskit varutud. Värvikas Times Square oma suurte reklaamiekraanidega on vaatamisväärsus omaette, kus aastavahetushetkel tungleb ligi miljon inimest.

Vähemalt korra peab iga külastaja vaatama New Yorgile ka ülalt alla - kas siis Empire State Buildingu või World Trade Centeri otsast. Linna silueti tuntuim sümbol on Empire State Building, 436 meetri kõrgune paekivist pilvelõhkuja Viienda Avenüü ja 34. Tänava nurgal. 86. või 102. korruse vaateplatvormile viivat kõrvulukustavat kiirlifti oodates tuleb tavaliselt sabatada, kuid vaated ülevalt on suurepärased. Kui aga siin või Maailmakaubanduskeskuses on all väljas silt Visibility 0, siis tähendab see, et hoone ülemine ots on mässitud pilvedesse ja sealt ei paista tuhkagi.

Muuseumisse ja seejärel parki puhkama
Viies Avenüü 57. Tänavast ülespoole on tuntud muuseumimiilina. Suurim neist on Metropolitan Museum of Art, New Yorgi külastatavaim turismiobjekt, mille kollektsioonides enam kui 3 miljonit eksponaati alates Egiptuse muumiatest kuni pesapallikaartideni. New Yorki külastades on mõttekas Metropolitani suunduda reisi esimeses pooles, kui vaim veel muljete vastuvõtmiseks liiga väsinud pole. Siinkandis asuvad ka Moodsa Kunsti Muuseum ja Solomon Guggenheimi muuseum, nii et muljetest tüdimuseni küllastuda võib ka tõeline kunstihuviline.

Õnneks ja üllatuseks on käepärast suur roheline oaas, kuhu muuseumidest väsinuna minna lõõgastuma. Central Park on suur roheline saar keset pilvelõhkujaid, ulatudes 59. Tänavast 101. Tänavani. Avamishetkel oli Keskpark mõeldud rahulikuks vastandi suurlinnamelule, kuid tänapäeval on ka pargi vallutanud tervisejooksjad, rulluisutajad, pesapallimängijad ja frisbiloopijad, muusikud ja turistid. Siiski on suvel siin mõnus murul istuda ja jalgu puhata.

Central Parkist põhja poole jääb mustanahaliste linnaosa Harlem. Kuigi ka see on viimastel aastatel märgatavalt puhastunud ja seaduskuulekamaks muutunud nagu terve New York, on valgenahalisel turistil siiski soovitav Harlemiga tutvuda läbi ekskursioonibussi akna.

Hotellituba võib olla defitsiit
New York on muutunud aastaringselt populaarseks turismisihtkohaks, kus madalhooaeg praktiliselt puudub. Seda nii kaubahindade kui hotellikoormuse osas. Seega on alati mõtet hotell koos lennupiletitega ette tellida - kohapeal toa saamine on suur õnn ning Estraveli lepinguline hind letihinnast kindlasti märgatavalt soodsam. Kui New Yorki sõitu ilmastiku järgi seada, siis on tavaliselt kõige mõnusamaks ajaks septembri keskelt oktoobri keskpaigani ning mai-juuni. Kahjuks hüppavad neil perioodidel reeglina üles ka hotellihinnad.

Isegi kui hotell on ette makstud, nõutakse USA hotellides saabumisel tavaliselt garantiiks krediitkaardi numbrit, mistõttu selline tasub enne ülelombisõitu endale hankida. Ameerika hotellihinnad ei sisalda reeglina ühtki sööki, ka mitte hommikueinet. Kui seda hotellis ka pakutakse, siis on tema hinnaks 25-30 USD ning hotelli kõrvalt tänavanurgalt saab hommikukohvi tunduvalt odavamalt.

New Yorgi hotelle

Käitu nagu njuujorklane
New Yorgis elanik ei viitsi kodus süüa teha, vaid käib tihti väljas söömas. Linnas on kokku 25 tuhat restorani, seega on valikuvõimalusi tohutult. Vihjeid saab nii reisijuhtidest kui ajalehtedest, kuid reisielamuse saamiseks võib samahästi ka lihtsalt õnne proovida. Paljudel restoranidel on menüü juba tänaval ukse kõrval väljas. Põnev on ära kasutada linna etnilist mitmekesisust: ühel päeval maitsta hiina, teisel itaalia, kolmandal näiteks tai toite. Ja pisema nälja võib alati kustutada njuujorgimoodi tänavakioskist hot dogi noppides, kas siis hapukapsaga või kõikide maitseainetega (with everything on it). Deli-nimeline asutus pakub mitmesuguseid suuri võileibu, aga pead suutma otsustada, millisel leival, kas röstitult või mitte, majoneesiga või sinepiga või salatiga või veel millegagi.

Suvel on varustuse kohustuslikuks osaks on veepudel. Loomulikult võib selle täita ka kraaniveega - on ju New Yorgi kraanivesi täiesti joogikõlblik - aga trendiks on osta mitu dollarit maksev veepudel Shveitsi Alpidelt või Fidzhi saarelt pärit veega, mille puhtus märksa küsitavam on.

Vastupidiselt politseisarjade kujundatud mainele ei mahu New York tänapäeval ka USA 150 kõige ohtlikuma linna hulka. Kui vältida üksinda tühjal tänaval ja pimedas hulkumist, fotoaparaadi ja paksu rahakotiga silmatorkavat lehvitamist ning öist metrood, on reisimuljed enamasti positiivsed ja tihti ülivõrdeski.

New Yorgi hotelle