Norra on minu uus kodumaa

Järgneva loo autoriks on Kylliki Kroll Haave, endine Estraveli ja Norvista reisikonsultant, kes enam kui pool aastat tagasi abiellus norrakaga ning töötab praegu Norra reisibüroos Reisetorget. Ja kuna autor on tõeline suusafanaatik, siis oma uue kodumaa suusavõimalusi kirjeldabki ta Estravelleri lugejatele kõige põhjalikumalt.

Norra on suusamaa
Norrakad on sündinud suusad jalas, ütleb kõnekäänd. Peaaegu tõsi see ongi, sest kaheaastaselt pannakse norrakale suusad alla ja õpetatakse rõõmu tundma lumest, kiirusest ja vabadusest, mida annab looduses viibimine.

Suusa- (loe: slaalomi-) kohti on hulgaliselt, erineva raskusastme, majutustaseme ja hinnaklassiga. Kui ei ole eriti head ülevaadet erinevatest paikadest, siis kõige riskivabam on valida näiteks Eestiski suhteliselt hästi tuntud suur suusakeskus Trysil. See sobib kõigile, peredele ja noortele, üksiküritajatele ja vanemale generatsioonile. Siin on hulgaliselt erineva raskusastmega ja pikkusega laskumisi. Majutuseks on võimalik leida hotell, kuid levinuim majutus on 4-10 inimest mahutavates majakestes või 4-6 inimese apartementides. Aktiivne “after ski”, kuid samas leiab tegevust ka pere väiksematele.

Hemsedal sobib rohkem juba “edasijõudnutele”. Asub poolel teel Oslost Bergenisse. Hemsedal on väike küla mägedes, lemmikkeskus noortele ja aktiivsetele vanuses 20-45. Aktiivne ”after ski”, et mitte öelda väga aktiivne. Majutusest moodustab enamiku apartemendid 4-6 inimesele, kuid leidub ka hotelle ja majakesi.

Mitmed suusakeskused sobivad ka peredele
Hafjell on sobiv väikeste lastega peredele, kuid siin ei jää tegevuseta ka teised. Asub Lillehammerist umbes 18 km põhja pool. Suusakeskus rajati Lillehammeris toimunud olümpiamängude ajaks. Läheduses leidub mitmeid hotelle, näiteks Hafjell Quality Hotell, aga ööbimiseks pole kaugel ka Lillehammer. Mitmeid erineva raskusastmega mäenõlvu, lihtsaim 100m pikk ja väikese kaldega. Siin saavad 1-2 aastasedki suurepäraselt hakkama, isegi kui käimisega on raskusi - sellisel juhul aitab liikuv lint, mis viib künka otsa tagasi. Raskeim kuulub astmesse ”medium” või rohkemgi.

Geilo on suur suusakeskus, kus erineva raskusastmega mäed rohelisest mustani. See on sobivaim siiski peredele, eriti ekstreemseid laskumisi ei leidu. Majutuseks mitmeid perede teenindamisele suunatud hotelle. Kuid leidub ka apartemente ja mõned majakesed. Aktiivne after ski toimub hotellis Holmes, siit on lausa kohustuslik läbi astuda.

Beitostølen on arenev suusakeskus, ehitus käib iga nurga peal ja uusi majakesi kerkib nagu seeni metsa all. Laskumised erinevad, rohelisest punaseni, s.t. kergest kuni keskmiseni, mis ei ole sugugi nii kerge. Jällegi küllalt sobiv peredele. Siin valitseb rahulik ja rõõmus õhkkond, lastele leiab tegevust ka kohvikus näiteks mängutoa näol. Samas leiab ka palju noori vanuses 15-20 aastat.

Mäepiletite hinnad Norra suusakeskustes on keskmiselt järgmised: päevapilet 200 NOK täiskasvanule, 150 lapsele 7-15 aastat, alla 7-aastased saavad tavaliselt lifti kasutada tasuta, kui nad kannavad kiivrit. 1-nädalased piletid maksavad umbes 1000 NOK täiskasvanule ja 700 NOK lapsele 7-15 aastat. Kui ööbida hotellis, siis tavaliselt on hinna sees nii hommiku-, lõuna- kui õhtusöök. Suusakeskustes saab hakkama ka ilma autota, kuid ööbimisel nõlvadest kaugemal on ilma autota siiski raske läbi ajada, eriti kui on tegemist lastega perega.

Kui otsustatakse reisida autota, tasuks alati küsida, kas soovitav hotell ei paku soodushinnaga näiteks rongipileteid. Tihti pannakse kokku transportisisaldavad paketid, mis lõpphinnas on vägagi soodsad.

Kuid miks mitte valida sihtpunktiks mõni Norra suurepärastest murdmaa-radade piirkondadest. Väga head võimalused selleks avanevad poolel teel Oslost Bergenisse, Golis. Lisaks umbes 1000 “suvilale” leiab siit ka väga häid hotelle, näiteks Storefjell Høyfjellshotell. Hotelli lähedusest algavad erineva pikkusega rajad, kus saab valida, kas suusatada paar tundi või terve päeva. Samas ei ole päevane suusamatk sugugi väsitav, sest igal suuremal mäetipul leiab peatuspaigaks majakese, kus värskeid vahvleid küpsetatakse ja kohvi keedetakse.

Maagilised fjordid
Hea ülevaate kogu läänerannikust saab, kui kasutada ”Hurtigruten” suurepäraseid laevu. Marsruut algab vanast hansalinnast Bergenist, mis on suuruselt teine peale Oslot ning kuulus oma heade kalarestoranide ja linna ümbritsevate suurte mägede poolest. Lõpp-punktiks on Kirkenes, kus võib nautida nii polaarpaeva kui -ööd. Nende kahe linna vahele mahub 35 peatust. Sõidu pikkuse saab valida täpselt vastavalt soovile, kas ainult mingi kahe peatuskoha vahel marsruudil, osa marsruudist või kogu teekonna. Samuti saab näiteks peatuda ühes linnas kauem ja jätkata järgmise laevaga. Laevu on kokku 11, teenindus ja eriti toit on väga heal tasemel ja kui veab, ei saja ka vihma. Peale norrakate, kes kasutavad tihti laevu ka transpordiks, leiab siin talveperioodil palju rootslasi ja taanlasi ning suveperioodil on marsruut väga populaarne ameerika ja saksa turistide seas.

Kui aega väga palju ei ole, aga tahaks näha nii palju kui võimalik siis soovitaks võtta marsruudi Bergenist Trondheimini. Kahjuks talveperioodil (01.oktoober-31.märts) ei peatuta Geirangeris, mis on kui Norra sümbol, mille maalilise vaatega postkaarte saab osta kõikidest suveniiripoodidest. Lisainfot leiab veebiaadressilt www.hurtigruten.com .

Oslo on pealinn
Oslo jääb kindlasti tahaplaanile, kui jutt on Norrast ja tema imekaunist loodusest. Kuid üht-teist vaatamisväärset on siingi. Kindlasti soovitaks ära käia Vigelandi pargis, kus Gustav Vigelandi valmistatud skulptuure on lugematu arv ja kõik nad on imelised. Holmenkolleni suusahüppemägi asub Oslo äärelinnas, kust avaneb suurepärane vaade kogu linnale. Kontiki muuseum sisaldab endas ülevaadet Thor Heyerdahli elutööst ja koguni kolm tema ehitatud laeva on muuseumis oma elusuuruses. Akershus Festning on kindlus Oslo kesklinnas, milles asub muuseum. Oslost leiab ka Edvard Munchi muuseumi, viikingite muuseumi, vabaõhumuuseumi ja palju teisi. Suveperioodil on Oslo magnetiks Aker Brygge, koht kesklinnas mere ääres, kuhu oslokad tihti ja norrakad väljaspoolt Oslot vähemalt paaril korral suve jooksul meelt lahutama tulevad. Siin leidub hulgaliselt restorane, baare ja ööklubisid. Koht, kus kohtuda sõpradega ning väljas istuda ja suvest rõõmu tunda.

Norrakatel oma kombed ja tavad
17.mail tähistavad norrakad oma iseseisvuspäeva, alates aastast 1905. See päev on üllatavalt ”mitte-sõjaväeline” päev. Riigipea vastuvõttu ei korralda ja uhkeim rõivas sel päeval on rahvarõivas. See on pidu lastele, millest igaüks soovib osa võtta. Päev, mil norrakad näitavad ilmekalt, kui väga nad oma maad armastavad ja kui uhke tunne on olla norrakas. Kuid on täiesti vastuvõetav, et teiste maade esindajad kannavad sel päeval oma rahvarõivaid. Peale kireva rongkäigu, kus kõik koolid ja huviringid on esindatud, toimub tegevus ka kooliõues. Müüakse kooke, jooke, tegevust organiseerivad lapsevanemad. Kogu tulu läheb koolile, kellel kahjuks mitte alati ei jätku vahendeid soetada uusi arvuteid või remontida ruume.

Norrakatele on tähtis viibida looduses aastaringselt. Kui talvel minnakse suusareisile mägedesse, istutakse puhkepausiks lumes ja lastakse päikesel end soojendada, siis suvel matkatakse mägedes, võttes sihtpunktideks majakesed erinevatel mäetippudel. Kuna 70% Norrast moodustavad mäed ja vaid 4% on haritavat maad, siis metsikut loodust kohtab igal sammul. Suveperioodil on populaarsemad paigad Lõuna-Norras.

Puhkuseks valitakse tihti just saared lõunaosas, eelistades neid näiteks Kanaari saartele. Paljud veedavad puhkuse sõites saarelt saarele, peatudes ööbimiseks telkides või laevas.

Toitumistavad ei erine palju eesti omadest, kui just välja arvata musta leiva puudumine ja igal võimalikul juhul võileibade söömine. Lastele antakse kooli kaasa võileivad, tööle võetakse võilevapakk kaasa ning matkale või mere äärde minnes ei unustata samuti võileibu. Norrakad on rõõmsad ja optimistlikud, tundub nagu neil ei oleks kunagi mingeid muresid. Elust tuleb rõõmu tunda ja seda nad oskavad! Olgu see siis ilus talveilm, hea kook, äsja püütud kala või külm õlu.