|
|
Viin on kõige kaunim kevadel
![line](images/hrule.GIF)
Tulge,
uidakem koos Viinis, kus on juba praegu tunda kevadehingust - saagem osa
tuleviku ja mineviku sünteesist, nii päris vanast kui ka ultramoodsast
arhitektuurist, läbimõeldult kavandatud suurlinnast ja sellega läbipõimunud
loodusest. Miks ei võiks kordki teie peal oma võlusid proovida Viin, kus
veel praegugi on igal nurgal tunda keisririigi kohalolekut, kus võib oma
silmaga näha turistidele huvi pakkuvaid valgeid lipiza hobuseid lipizzanereid,
kus sõidavad ringi fiakrid ja asuvad heurigeni lokaalid. Laske end oma
kütkeisse haarata toimekal tegutsemisel Viini tuntud turgudel. Nautige
linna söögi- ja joogikohti, kus pakutav ulatub kohalikest suupistetest
suurima luksuseni ning kus traditsiooniliselt valmistatakse veel eksootilisi
roogi, mis pärit endise keisririigi erinevatest paikadest.
Räägitakse, et Viini tänavad ei ole sillutatud mitte kivide, vaid ajalooga.
Suur osa linna sarmist pärineb "vanast heast keisriajast". Kuigi noor
ja dünaamiline metropol Euroopa südames liigub järjest kindlama sammuga
kõrgtehnoloogiaajastu suunas, jääb ta sellegipoolest kirglikku embusse
oma minevikuga, mille tulemuseks on tõeline unistuste pillerkaar. Eriti
romantikute jaoks.
![Viini kesklinn](images/vienna_panoraam.jpg)
"Prateril puud on jällegi õites". See lause on saanud tuntuks kogu maailmas
- nii ühe tuntud laulu algusvärsina kui ka Viinile iseloomuliku elutunnetusena.
Niipea, kui kastanid oma valge-roosad õieküünlad taeva poole sirutavad,
muutub kogu linn. Saabunud on kevad - kõige romantilisem aastaaeg Viinis.
Musträstaste hüüded Volksgartenis, Stadtparkis ja Rathausparkis tekitavad
jalutajate rinnas kummalist igatsevat pitsitust. Ja jasmiini ning sireli
lõhn tõuseb siin pähe nagu teisal klaasitäis ampanjat...
Fiakriga
keiserliku kõrguse juurde
Voorimeeste piitsaplaksud kõlavad kevadeti veelgi hoogsamalt kui tavaliselt.
Kes nüüd fiakrisse astub, saab kindlasti tunda parimat teenindust. "Au
Teile, härra, suudlen kätt, kaunis proua!" Piitsahoop ja juba lähebki
lahti sõit keisririigiaegsete kauneimate hoonete suunas. Albertina ja
Staatsoper/Riigiooper, edasi Ringstrasse õrnrohelise lehekatuse varjus.
Hobused kappavad traavi sõites - vasakul kerkib esile Burggarteni aed
vaimustavalt kaunilt uuendatud palmimajaga, taamal vasakul kõrguvad võimsad
kuppelkatustega kunstiajaloo- ja loodusloomuuseumi hooned. Nende keskel
troonib suursuguselt baroki absolutistlik esiema, keisrinna Maria Theresia,
kes on mälestusmärgil suunanud oma pilgu Hofburgi ja Heldenplatzi (Kangelaste
väljaku) suunas.
Samal
ajal, kui hobuste kabjad sillutisel klõbisevad, puhub mahe maituul üle
Ringstrasse. See paneb mõtted liikuma kolm-neljandikku taktimõõdus, pöörab
tagasi ajaratast ning kadunud ongi terve viimane aastasada. Silme ette
ilmub äkki kamp keevalisi tudengeid Parlamendihoone ees. Hästiistuvates
univormides noored leitnandid ratsutavad raekoja poole. Ja Burgtheateri
juures pöördub üks tõld Bankgassele sisse. Selles istub kaunis daam, loor
nägu varjamas - ehk ootab teda ees salajane randevuu?
Fiakker pöördub Ringilt Schottengassele, sõidab endisest Schotteni kloostrist
mööda, sealt edasi Freyungi linnaosani ning pöördub Stephansplatzile.
Siin on tõepoolest iga kivi ajalooline. Veidikenegi fantaasiat, ja Harrachi,
Schönborn-Batthyány, Daun-Kinsky või Fersteli paleede uhkete fassaadide
tagant kerkivad silme ette kunagised vürstid poliitikavõrku punumas. Või
on kuulda mondäänseid ekipaazhe külalistega sõitmas igast ilma otsast
palee ette, kus kahisevad õhtuti elegantsetel suareedel ja ballidel daamide
kaunid tualetid. Viini ballidel on selja taga pikk traditsioon.
Stephansplatzil, arhitekt Hans Holleini kavandatud Haasi maja vaateakendelt,
mille taga peitub moodne ostukeskus, peegeldub Stefani peakiriku massiivne
fassaad: tänapäev ja minevik astuvad Viinis tihti käsikäes. Tass suurepärast
teed Haas&Haas majas Stephansplatz 4 tähendab ühtlasi väikest reisi ajas:
Te istute biidermeierlikult sisustatud hoovis Saksa Ordu-aegsete müüride
vahel ning Teile tuuakse moodsaimast arvutist väljatrükitud arve.
Käänulised tänavad, arkaadidega sisehoovid Kui lähete läbi sisehoovi,
satute Singerstrassele, edasi Blutgassele ning sealt juba Domgassele.
Need kitsad tänavad moodustavad linna romantilise südame. Nad on ahtad
ja hämarad, kaetud aastasadadevanuste munakividega. Iga hetk on tunne,
et kohe-kohe astub teel koju nurga tagant välja Mozart, vilistades Papageno
laulukest.
Nende tänavate labürindis ei ole võimalik ära eksida. Varem või hiljem
satute kindlasti tagasi Stephansplatzile, et sealt juba teises suunas
edasi jalutada: läbi peapiiskopipalee passaazhi Wollzeilele, sealt edasi
Beisli juurde, kus saab Viini absoluutselt kõige suuremaid ja maitsvamaid
nitsleid ning jõuategi Bäckerstrassele. Pilku tasub heita arkaadidega
ehitud sisehoovi Schwanenfeld 7, samuti ka väikesesse sisehoovi maja nr.
12 taga, kus on näha veel osa säilinud keskaegsest müürist. Edasi viib
tee Teaduste Akadeemia ning range Jesuiitide kiriku suunas, sealt Sonnenfelsgassele,
kus seisab Vana Ülikool, edasi Schönlatergassele - kõigil neil tänavakestel
tundub aeg olevat seisma jäänud. Võite olla kindel, et neil kõndides astute
kindlasti jalajälgedesse, mis on kord siia jätnud kuulsused nagu Haydn,
Beethoven või Schumann.
Biidermeierlikud turud ja linnaosad
Heiligenkreuzhofist, mis pärineb oma ajatu iluga 17. sajandist, on vaid
mõne sammu kaugusel Fleischmarkt, lihaturg. Selle ümbrus oli pikka aega
Viini kõige kirjum ja lärmakam linnaosa. Puhvpükstes ja siidisärkides
türgi kaupmehed pakkusid siin vürtse, kohvi ja tubakat. Hiljem tulid kreeklased,
kes lahkusid Türgi ülemvõimu ajal oma kodumaalt ning nemadki kauplesid
siin. Seda aega meenutavad veel Griechenbeisl - rikkaliku kullaga ehitud
kreeka kirik ning hurmav, teravatipuliste võlvide ja keskaegsete fassaadidega
Griechengasse/ Kreeklaste tänav.
Kas
ikka ei ole veel küllalt kitsastest tänavatest, vanadest müüridest ja
minevikuhõngust? Mingem siis üle Ringstrasse Spittelbergi. See linnaosa
asus vanasti väljaspool linna ning oli kõike muud kui esinduslik. Üks
kõrts seisis teise kõrval, veini voolas ojadena, kombed olid lõdvad, nii
mõnigi daam ei osutunudki daamiks, vaid võttis hoopis tasu teatud teenuste
eest. Eelmise aastasaja seitsmekümnendatel aastatel hakati sellele linnaosale
uut elu sisse puhuma, mis ka suurepäraselt õnnestus. Moraaliga on nüüdseks
kõik korras, siinsete biidermeiertüüpi majade vahel võib rahuliku südamega
promeneerida, aeg-ajalt mõnda lokaali sisse pöörates. Jõulueelsetel nädalatel
levib Spittelbergis puni ja piparkookide lõhn. Siin on siis jõululaat,
väiksem küll kui raekoja ees, meelitab aga külastajaid oma kauni ja maitseka
käsitööga.
Lähme korraks ka rohelusse
Viin on kevadel muidugi kõige kaunim, selles pole kahtlust. Aga vaid juhul,
kui jätta kõrvale suvi, sügis ja talv. Kindel on see, et Viin on ilus
igal aastaajal, kuna loodus ulatub mitmete linnajagude kaudu peaaegu linna
südamesse. Näiteks Prater. Veel eelmisel sajandivahetusel olid peod Prateril
suureks seltskondlikuks sündmuseks. Pühapäeviti sõitsid vanalinnast tõllad
Prateri suunas. Tänapäeval on hommikune Prater tervisejooksjate päralt.
Hiljem tulevat ratsutajad, siis jalutajad ja teised Viini elanikud, kel
on kavas siin piknikku pidada. Ja kõik need, kes naudivad Prateri muutuvat
ilmet kõikidel aastaaegadel - hommikuudu ja õrna maikuist rohelust, tihedat
lehestikku ja raskeid äikesevihmapiisku, sügisest värvideparaadi ja vananaistesuve,
lõpuks ka kargeid talveilmu ja raagus okste pitoreskset sirutust taeva
taustal.
Idüllilised jalutuskäigud, meeleolukad lokaalid
Prateril asuva Lusthausi sarm on eriti austriapärane. See hoone ehitati
18. sajandi lõpul väikeseks jahilossiks, tänapäeval on ta võluv kohvik-restoran,
millel on oma äratuntav ajalugu. Et just see paik on olnud keelatud kohtumiste
ja salajaste kirjade nagu "Kallim, mitte täna...homme, pimeduse saabudes..."
üleandmise kohaks, on juba kaugelt aimatav. Ja duellide pidamise kohta
ei tule siin ka pikalt otsida.
Viini mets, Wienerwald, linna roheline vöönd, ümbritseb linna põhja-,
lääne- ja lõunaküljest. 1250 ruutkilomeetrit tõhusat palsamit viinlaste
hingele on täis kilomeetritepikkusi jalg- ja matkaradu, puhkepaiku ja
lokaale nagu Häuserl am Roa või Häuserl am Stoa. Juba biidermeieri aegadest
peale on Viini mets olnud linlastele idülliline kohtumispaik - puukoorde
ja pingiseljatugedesse lõigatud südameid on siin tuhandeid - Ferdi armastab
Mitzit.
Nostalgiline veiniuim
Traditsiooniline viis lõpetada väljasõit Viini metsa on suunduda Heurigeni,
mis tähendab nii viimasest lõikusest pärit veini kui ka lokaali, kus seda
pakutakse. Heurigeni külastus garanteerib hea tuju. Kas Grinzingis, Neustiftis,
Nussdorfis või Salmannsdorfis. Romantilisust aitab veelgi tõsta heurigeni
muusika ja hilisel tunnil võib olla päris tavaline, et kogu lokaal laulab
ühehäälselt "Vein igavesti jääb, ka siis, kui meid enam pole". Veidi nukrust
lihtsalt peab kuuluma sellise tundelise linna nagu Viin juurde.
Ja kui mitte nukrust, siis vähemalt nostalgiat. Eriti on seda tunda näiteks
väikeses Saletti kohvikus 19. linnaosas. Klaasist veranda, lihtsad lauad
ja toolid, eelmise sajandivahetuse atmosfäär, mida hindab eriti Viini
noorsugu. Wilhelminenbergi lossi lähedal asuv Villa Aurora 16. linnaosas
loob samuti küünlavalguses erilise fin-de- siecle fiilingu. Tellite endale
Viini nitsli kartulisalatiga, saate aga "Mooramehe särgis", mis tegelikult
telliti kõrvallauast. Vahetate praed, satute vestlusse, lõpuks lükkate
lauad hoopiski kokku, vaatate teineteisele sügavalt silma ja juba oletegi
armunud. Nii võib Viinis kergesti juhtuda.
Abiellumine
unistustelinnas Viinis
Tagajärgede eest oskab hea seista aga linnavalitsus. Viimasel ajal on
võimalik lasta end paari panna linna kõige atraktiivsemates paikades -
Schönbrunni lossis, hiiglaslikul ilmarattal, oldtimer-trammivagunis või
liblikatemajas. Kui end nii romantiliselt siduda, võib selline liit ehk
ka kaua kesta. Sest ka Gustav Klimti tuntud maalil "Suudlus" embavad armunud
teineteist muutumatu kirega juba viimased sada aastat ...
Kauneim on Viin tõepoolsest kevadel, kui Te just teda teistel aastaaegadel
veel kohanud ei ole. Romantika on moes, Viinis on kerge armuda ja ka abiellumine
siin on stiilsem kui üheski teises linnas!
Käesoleva artikli kirjutas oma kevadisest kodulinnast spetsiaalselt
Estravelleri jaoks dr. Michael Miess, Austria suursaadik Eestis.
|