Ilus reis, aga kehvad fotod?

Kellele ei meeldiks jagada reisielamusi säravate fotodega? Just fotod on need, mis annavad edasi reisi tõelist miljööd ja atmosfääri. Ebaõnnestunud pilte ei soovi aga keegi vaadata.

Järgnevas artiklis tutvustab Fotoluksi müügijuht Assar Jõepera erinevaid fotokaamerate tüüpe ning mõningaid võimalusi, kuidas teha reisil võimalikult kvaliteetseid ja õnnestunud fotosid.

Kompaktkaamera on levinuim
Kõige levinumaks eestlaste seas on vaieldamatult kompaktkaamera. Järgides lihtsaid näpunäiteid on ka "seebikarbiga" pildistades võimalik teha väga häid fotosid ning ei pea kadedusega vaatama kallite peegelkaamerate omanike poole.

Kui kaamera ei ole veel soetatud, tasuks võimalikult hea ostu tegemiseks silmas pidada paari põhitõde. Kompaktkaamera valikul tuleb jälgida optika kvaliteeti ja tehnilisi võimalusi. Objektiivi puhul tuleks uurida optika valgusjõudu (objektiivi võime koondada kaamerasse pildi tekitamiseks teatud kogus valguskiiri). Tavaliselt on see arvnäitaja F3.5 - F3.8, kuid leidub ka kompakte valgusjõuga F2.8, mis tavaliselt on parem peegelkaamerate standardobjektiividest. Kindlasti tuleb korraliku kompaktkaamera ostmisel lasta müüjal selgitada kõik kaamera funktsioonid ning jälgida, et oleksid olemas sellised programmid nagu sundvälk, välguta võte, punasilmsust vähendav välk, maastikuvõte ja portreevõte. Häid kompaktkaameraid toodavad Olympus, Pentax, Canon, Nikon, Minolta ja Samsung. Kvaliteetse kompakti hind algab alates 1800 kroonist.

Seebikarbist veelgi pisem
APS (Advanced Photo System) kaamerad on maailmas viimastel aastatel laialt levinud, Eestis siiski suhteliselt vähe. Milles seisneb siis APS kaamerate mõte?

Eelkõige muidugi kompaktsus ning filmikäsitluse lollikindlus. Aparaadi suuruse piiritleb suures osas filmi suurus - APS film on oma mõõtmetelt tavafilmist poole väiksem - seetõttu on enamus APS kaameraid kompaktkaameratest veelgi pisemad. Mugavust lisab APS kaameratele filmi lihtne käsitlemine ja hoidmine. Nimelt jääb APS film ka peale ilmutamist filmikassetti. Pilte saab APS kaameraga teha kolmes erinevas formaadis: "Classic" (10x15), "HDTV" (10x17) ja "Panoraam" (10x29). Siiski peituvad kompaktsuse taga ka mõned miinused - nimelt sõltub pildikvaliteet otseselt kaadri suurendamisest. Asjaolu, et APS filmi kaadrit tuleb suurendada veel poole rohkem kui tavafilmi (35mm), paneb fotograafid tõsiselt pead vangutama. Tegelikkuses väga olulist vahet siiski tavapildi (10x15) trükis ei ole, sest APS filmid on sama kvaliteetsed kui tavafilmid. Oluline pildikvaliteedi (teralisuse) vahe tekib aga suuremates pildiformaatides.

Digikaameras saab pilti kohe näha
Kui soovite koheselt saata reisikohas tehtud pildid sõpradele-tuttavatele, siis on digitaalkaamera õige valik. Digitaalsete fotoaparaatide ja tavakaamerate vahe on see, et pilt jäädvustatakse filmilindi asemel mälukaardile. Mälukaarte on oma mahutavuselt igale maitsele - kallimatele mälukaartidele saab pildistada sadu pilte! Kui filmile tehtud pilti näeme alles peale ilmutamist, siis digitaalse aparaadi pilti näeb koheselt kaamera tagakaanel asuvalt väikeselt ekraanilt. Seega on olemas võimalus peale ebaõnnestunud võtet (näiteks silmad kinni) pilt kustutada ning teha koheselt õnnestunud kaader. Seejärel "laaditakse" pildid arvutisse. Suurim pluss digitaalfotode puhul on arvutitöötluse võimalus - võimalusi kujundada pilte vastavalt soovile on miljoneid. Muidugi nõuab see kvaliteetse arvuti ja töötlemisprogrammi (tavaliselt on programm kaameraga kaasas) olemasolu. Väljatrükiks saab kasutada nii erinevaid värviprintereid kui ka digitaalfotolaboreid, kuhu võib oma pildid viia mälukaardil, CD-l või saata e-maili teel. Siiski tuleb mainida, et esmapilgul kulusid kokkuhoidvana tunduva digitaalfotoaparaadi esmane investeering on väga kallis (kaamera, arvuti, printer, tarkvara) ning hea kvaliteediga pilti saab 10 000 krooni ja rohkem maksvate kaameratega. Käsitleda on digifotokaamerat sama lihtne kui tavalisi värvifilmiaparaate - kõik funktsioonid ja automaatprogrammid on enamasti identsed. Hetkel on Eestis digitaalsete fotokaamerate kasutajateks eelkõige päevalehtede fotograafid, kinnisvarabürood, reklaamibürood - kelle vajadusteks operatiivsus, info edastamine klientidele ning digitaalne pilditöötlus.

Peegelkaamera pakub rohkem võimalusi
Kui huviks on aga tõsisem fotograafia, siis pakub kõige rohkem võimalusi peegelkaamera. Peegelkaamera plussideks on erinevate objektiivide kasutamise võimalus ning arvukate funktsioonide valik. Näiteks teleobjektiividega saab pildistatavaid objekte tuua mitmeid kordi lähemale, makroobjektiividega jäädvustada õiel sumisevat mesilast jne. Siinkohal tuleb ka märkida, et spetsiaalobjektiivid on väga kallid - tihtipeale korraliku peegelkaamera kerega ühte hinda ja rohkemgi. Kaamera kerede hinnad algavad 5500 krooni ja lõpevad 40.000 krooni juures. Mida kallim on kaamera, seda rohkem on erinevaid võimalusi ja funktsioone. Näiteks saab tippkaameratega pildistada kuni kümme kaadrit sekundis!

Peegelkaamera on oma mõõtmetelt mitmeid kordi suurem kui kompaktkaamera ja seetõttu vahel ka tülikas. Olles juba "paadunud" fotograaf, see väike pisiasi siiski tähtsust ei oma. Meeldiv on tõdeda, et huvi peegelkaamerate vastu on ka Eestis viimastel aastatel tõusnud - üha enam väärtustatakse head fotot.

Mis veaks, kui olemas korralik kaamera?
Tihti on põhjuseks see, et valitakse kaamerasse vale film. Filmi valides peaks silmas pidama, mida ja kus soovitakse pildistada.

Kõige säravamate värvidega filmid on ISO 100 tundlikkusega, mida oleks soovitav kasutada lõunapoolsetes ja päikesepaistelistes maades reisides ka kompaktkaamerates. Tavaliselt arvatakse, et 100se tundlikkusega film kompakti ei sobi. Kui on plaanis pildistada siseruumides või teha sportvõtteid, oleks õige valida ISO 400 tundlikkusega film. Värvid ei ole ISO 400 filmil küll nii head kui ISO 100se tundlikkusega filmil, kuid vastasel juhul saaksite kenade spordipiltide asemel vaid udukogud (säriaeg ISO 100 filmil on liiga aeglane).

Kõige universaalsem film on ISO 200 värvifilm, mis tagab laitmatud pildid kõikides valgustingimustes. Tavafilmidest parimad on Fuji Superia ja Kodak Gold/Ultra, profifilmidest soovitan proovida Fuji Reala ja Kodak Profoto filme, mis pakuvad eriti kirkaid värvitoone.

Reisil on tihti raske valida just antud olukorraks sobiv film, kuna liigutakse erinevates kohtades ja ka pildistamisobjektid on erinevad.

Kui valgust on vähe
Kindlasti on paljudele tuttav olukord kui on soovitud pildistada öise linna vaadet, kuid pildile on jäänud vaid must taust. Seletus on lihtne - kuna valgust on väga vähe, valib kompaktkaamera automaatselt välguga rezhiimi. Kuna keskmise kompakti välguulatus on vaid paar-kolm meetrit, ongi tulemuseks mustad pildid. Sellisel juhul oleks soovitav valida ilma välguta võtteprogramm ning asetada kaamera kindlale alusele. Niimoodi valib kaamera automaatselt pika säritusaja (objektiivi ava lahtioleku aeg) ning jäädvustab kõik soovitava filmile. Samas tuleb pika säriaja puhul arvestada, et liikuvad objektid jäävad pildile udustena, seetõttu peavad inimesed püsima liikumatult, kuni pilt on tehtud. Sellise võtte juures võib kasutada aegvõtet, eriti kui pildistajal endal on soov pildile jääda. Ilma välguta aegvõtet saab edukalt kasutada kirikutes, kus tihti välguga pildistamine on keelatud. Näiteks laemaalingute pildistamiseks tuleb kaamera objektiiviga ülespoole maha asetada ning peale aegvõttele seadmist panna kaamera pildistama. Kaamera võib sellel juhul valida küll väga pika säritusaja, kuid saadav pilt on seda kindlasti ka väärt. Välguta võttel säilib pildistatava objekti loomulikkus ja hubane hõng, mille fotoaparaadi välklamp tavaliselt hävitab. Kui ei kasutata aegvõtet, peab päästikule vajutamine olema sujuv, vastasel juhul võib fotograaf ise tekitada ebateravaid pilte.

Sundvälk ja lukus fookus
Vastupidiselt eelkirjeldatud olukorrale on sundvälgu (fill-in programm) kasutamine vastuvalgusega pildistamisel hädavajalik. Nimelt mõõdavad kaamerad nn. üldist valgust ning pildistatav objekt jääb sel puhul pildile vaid siluetina. Vastuvalgusega (päike või eredam valgus pildistatava objekti taga) pildistades tuleb kaameral sisse lülitada sundvälk. Pildistades koos välguga saame korrektselt säritatud pildid ning inimeste näod ei jää varju.

Tavaliselt on kompaktkaameratel võimalik ka nn. fookuse lukustamine. See tihti ärakasutamata võimalus aitab luua väga erinevaid kompositsioone. Kui soovite pildistada objekti, mis peaks jääma teravana pildi serva, tuleb kõigepealt kaamera keskosa (tavapärane teravustamispunkt) suunata objektile, lukustada fookus (päästikut pooleldi alla surudes), seejärel kadreerida pilt vastavalt omale soovile ja päästik lõpuni vajutada. Tihti on sellest kasu ka kõrvuti seisvate inimeste pildistamisel, et keskmine teravustamispunkt ei teravustaks kahe objekti vahelt kaugusesse.

Vali pildistamiseks sobivaim aeg
Parim aeg pildistamiseks on varahommikul, kui päike tõuseb ja õhtul, kui päike on langemas - siis on päikesekiirgus nõrgem ning pildi värvid jäävad soojemad ja loomulikumad. Vastupidiselt Skandinaavia maadele on päikeseloojang ekvaatorilähistel maadel pikk - seega pikeneb ka aeg paremate valgustingimustega pildistamiseks.

Kui reisida lõunapoolsetel maadel, võiks vahelduseks pildistada ka diapositiivfilmile - tulemuseks on kõige puhtamad ja värviküllasemad pildid ja võimalus peale huvitavat reisi neid projektoriga ka oma sõpradele demonstreerida. Diapositiivfilmid on küll tavafilmidest kallimad, kuid kõige kvaliteetsemad.

Samas tuleb lisada, et slaid on väga kapriisne valgusmõõtmise suhtes ning kasutatav peamiselt peegelkaameratega pildistades.

Euroopa vana arhitektuuri pildistamiseks soovitan proovida must-valget filmi. Muidugi võib must-valget filmi kasutada ka inimeste pildistamiseks - piltidesse lisandub automaatselt vana hõngu. Tänapäeval on olemas must-valged filmid, mida ilmutatakse ja tehakse piltideks nagu värvifilmegi ühe tunni jooksul. Sellisteks filmideks on näiteks Kodak T-Max C-41 ning Ilford XP-2 C-41. Protsess C-41 näitab, et filmi võite viia tavalisse värvifotolaborisse, kus need ühe tunniga piltideks tehakse.

Kui on plaanis minna reisil sukelduma, võtke kindlasti kaasa ühekordne veealune kaamera. Kuigi pildistamiskaugus on veealuse kaameraga limiteeritud, on siiski võimalus teha pilti 5 - 20 meetri sügavusel kuni kolme meetri kaugusele. Saate endale unustamatud sukeldumispildid, mida iga päev pildistada ei ole võimalik.

Pidev katsetamine teeb meistriks
Ärge unustage reisile minnes kaasa võtta varupatareid - väldite olukorra, kus need kõige ebasobivamal ajal tühjaks saavad ning reisi kõige huvitavamad pildid tegemata jäävad. Kui olete filmi täis pildistanud, oleks soovitav see ka lähiajal ilmutada -täispildistatud film hakkab aja jooksul kaotama värve.

Harjutamine teeb meistriks - tavatseb öelda enamus tipptasemel fotograafe. Vaid läbi pideva pildistamise ja katsetamise on võimalik saada paremaid pilte. Meeldivaid reisielamusi ning fotojäädvustusi algavaks suveks kõigile!