Lumine Lapimaa on siinsamas lähedal

Veel mõni aasta tagasi vaid Jõuluvana kodupaigana tuntud Soome Lapimaa võidab Eesti mäesuusahuviliste hulgas üha enam populaarsust, väidab käesolevas artiklis Soome Turismiarenduskeskuse Tallinna esinduse juhataja Mall Oja. Ja seda täiesti õigustatult, sest Soome kahekümne üheksast rahvusvahelise tasemega suusakeskusest neliteist asub Põhja-Soomes. Eestlased on neist omaks võtnud pooltosinat.

Kuidas suusakeskust valida?
Eesti suusahuvilisel tasub suusakeskust valides lähtuda sellest, kui käepärane on suusakeskusesse ühendus Helsingist ja kui lähedale jääb lennu- või rongijaam suusakeskusest. Eestlased armastavad valdavalt reisida oma pere, sõpruskonna või töökaaslastega. Lapi suusakeskuste hulgast leiab suusakeskusi, mis sobivad peredele (Levi, Salla, Ylläs, Luosto), noortele ja uljastele freestyle´i harrastajatele (Pyhä), juba soliidsemasse ikka jõudnutele sobivad Saariselkä ja Luosto keskuse laugemad nõlvad ja pikad hästihooldatud valgustatud murdmaasuusarajad. Kuna eestlastest mäesuusatajad on eeldatavasti küllalt noored inimesed, siis huvitab neid kindlasti ka after-ski elu. Soome suusakeskuste põhiklientuuriks on soomlased ise, siis rahvusvahelisel tasemel after-skid Soomes palju ei kohta, suusapäevajärgseks ajaveetmiseks on peamiselt suusakeskuse hotellide baarid ja tantsusaalid, esinejateks Soomes populaarsed, kuid väljastpoolt tulnutele tundmatud tähed.

Soome sobib hästi alustamiseks
Lapi kõige vilkam after-ski elu on Levil, Lapimaa suurimas suusakeskuses. Levi suusakeskus asub Sirkka külas, mis ongi spetsiaalselt talviseks turismi- ja suusakeskuseks välja ehitatud. Seetõttu on seal algusest peale eesmärgiks turistidele meelepärase keskkonna loomine. Levile tuleb aasta-aastalt ka üha rohkem välisturiste. Britid õppisid kõigepealt Soomet tundma Rovaniemisse, Jõuluvana juurde tehtud charter-reiside kaudu, nüüd on nende Soome-huvi avardunud ja algaval talvehooajal toimub iga nädal chartereid ka muudesse Lapimaa sihtkohtadesse, eelkõige Levile ja Pyhäle. Välismaiste mäesuusatajate hulgas teevadki Soomes ilma venelased, eestlased ja inglased, sest lumi on siin talvel kindlustatud ja Soome on ideaalne maa just mäesuusatamise ABC omandamiseks. Tund suusaõpetaja käe all lastenõlval ja hakkajamad saavad põhinipid kätte. Algoskusi saab seejärel juba ise lihvida üha väljakutsuvamaid nõlvu valides. Lapimaa on selle poolest hea, et siin leidub nõlvu ka kogemustega mäesuusatajale. Viimastel aastatel on suusakeskustesse palju investeeritud, kuna mäesuusatamine on kindlasti üks osa soome rahvuslikust identiteedist: iga endast lugupidav soomlane veedab kevadtalvel kodumaal nädalase suusapuhkuse. Koolideski on ametlikud suusanädalad. Lapimaa on ka lõunasoomlaste mäe- ja murdmaasuusatamise lemmikpaik ja majutuspaikade nappus annab tipphooajal tunda.

Saariselkäl on pikad traditsioonid
Saariselkä piirkond on pikkade traditsioonidega turismikeskus, kus põhielanikkond koosneb saamidest. Suusakeskustes teenindavad tavaliselt küll Lõuna-Soomest tulnud isehakanud laplased, kellele lapilik elustiil on nii omaseks saanud, et nad oma elu ja töö Lapimaaga sidunud. Saariselkässe (1150 km Helsingist) pääseb lennuki ja rongiga, Ivalo lennujaamast on Saariselkä suusakeskusesse 30 kilomeetrit., Rovaniemi rongijaamast 300 kilomeetrit. Saariselkäs on 10 suusanõlva, pikim neist 1500 meetrit, suurim kõrguste vahe 180 m. Saariselkä magnetiks on veel Urho Kaleva Kekkose nimeline rahvuspark, veekuurort, maailma suurim suitsusaun, kuhu mahub korra 80 saunatajat, Tankavaara kullaküla, kus asub kullamuuseum ja kus igal aastal korraldatakse kullapesemise maailmameistrivõistlusi ning unikaalne saami muuseum Siidas. Põhja eksootika erilistel fännidel on Saariselkäs võimalik ööbida jäises iglu-hotellis põhjapõdranahkadel sulgedest magamiskotis. Saariselkä trumbiks on väga head murdmaasuusarajad. Uudiseks on see, et hooaja esimene, kolmekilomeetrine suusarada on lumetatud varem tallele pandud külmkapilumega, mida on hoolikalt hoitud spetsiaalsete kangaste all.

Levis tänavu tuhat majutuskohta rohkem
Soome suurim, populaarseim ja rahvusvahelisim Soome talveturismikeskus asub Helsingist 1007 kilomeetri kaugusel. Lennata tuleb Kittilässe, sealt Sirkka külla on 15 kilomeetrit, rongiga pääseb Kolarisse, sealt edasi 88 kilomeetrit bussiga.

Levi suusakeskuse nõlvad vastavad rahvusvahelistele nõuetele, nõlvu on kokku 45, neist pikim 2500 m, suurim kõrguste vahe 325 m. Levi suusakeskuse eripära on veel selles, et paar aastat tagasi võeti siin kasutusele Soome esimene gondellift. Levi majutusvõimsus - 15 tuhat - on Soome suusakeskuste hulgas suurim. Sel talvehooajal lisandub veel tuhatkond majutuspaika, kuurorthotell Levitunturi saab juurde 22 tuba ja detsembris avatakse ka uus hotell Moonlight. Hiigelsuur restoranikompleks Hullu Poro Areena mahutab õhtut veetma 1500 puhkajat. Levi hotellid on omanäolised ja fantaasiarikkad, ka nimede poolest - Hullu Poro (hull põder), Valkea Vaadin (valge põder), Taivaanvalkeat (nii nimetatakse Lapis virmalisi). Levi erinevates restoranides saab nautida hõrke lapi roogasid grilltoitudest a´la carte-valikuni. Levi Levitunturi veekeskus on mõnusaks ajaveetmiskohaks peredele, lastele on Levil ka spetsiaalne Laste Maailm, kuhu võib lapse ka hoidjatädi hoole alla jätta.

Ylläsele jazzi kuulama
Ylläs on Levi naaberkeskus, kahe suusakeskuse vahe on vaid 40 kilomeerit. Helsingist jääb Ylläs 983 kilomeetri kaugusele, lähim lennujaam on Kittilä, 50 kilomeetrit ja raudteejaam Kolari - 88 kilomeetrit. Ylläs on tehisliku ja juba linna mõõtu välja andva Leviga võrreldes traditsiooniline Lapimaa paik, mis koosneb kahest lapi külast, Äkäslompolost ja Ylläsjärvist. Viimases neist on lapi atmosfäär ehedam ja küla ise väiksem ning sobib hästi lastega peredele. Ka mäesuusanõlvad on siin laugemad ja päikesepoolsemad. Ylläse kauni maastiku moodustavad 7 võrratut tundrut, mida kogevad eelkõige tundrute all mööda murdmaaradu tuhisevad suusatajad. Suusakeskusi tuntakse Iso-Ylläse (Ylläsjärvi küla läheduses) ja Tunturi-Ylläse (Äkäslompolo küla pool asuv) nimede all. Ühtne mäepilet kehtib Ylläse mõlema poole suusanõlvadel. Ylläsel on häid algajate nõlvu, seal asub Soome pikim - kolme kilomeetrine võrdlemisi lauge rada, aga leiduvad ka Soome raskeimad, tuulised ja suuri oskusi nõudvad nõlvad. Lastehoidmine on Ylläsel hästi organiseeritud, Tunturi-Ylläse nõlvade all töötab laste päevakodu.

Ylläse after-ski elu on tagasihoidlik, kuid vapustava jazzielamuse saavad need, kes satuvad Ylläsele Äkäslompolo poolele veebruari alguses, kui toimub Ylläse jazzfestival: kõik restoranid, hotellid, isegi püstkojad ja Ylläse uus kirik täituvad heast jazzist.

Pyhä ja Luosto: ühine KeyCard
Pyhä ja Luosto suusakeskused on sel hooajal ühte heitnud ja tutvustavad ennast ühise turundusstrateegia abil. Kahe keskuse vahe ongi vaid 20 kilomeetrit ehk 20 minutit bussisõitu. Kahe keskuse vahel kulgevad suusabussid - Skibussid ja kehtib ühtne mäepilet. Pyhäle lähim lennujaam on Rovaniemi - 150 kilomeetrit ja rongijaam Kemijärvi - 50 kilometrit, Luostosse pääseb samuti kõige paremini Rovaniemist, nii rongijamast kui lennuväljalt on Luostole 100 km. Pyhäl on 10 suusanõlva, ja Pyhäl täitub ka eestlaste unistus - hotell asub tõesti suusanõlval. Pyhä on küll suhteliselt väike keskus, kuid harrastada saab siin ekstreemsemat mäesuusatamist kui kusagil mujal, siin on parimad off-trackid ja loodus keset kaunist rahvusparki on karm ja karge. Pyhä on populaarne noorte hulgas. Kogu Luosto on justkui äsja valminud, kõik on siin uus ja kaasaegne. Luosto sobib hästi talvise perepuhkuse kohaks, samuti loodust ja vaikust nautivatele inimestele. Suusanõlvu on Luostol 7, pikima laskumine on poolteist kilomeetrit pikk.

Luosto eriliseks vaatamisväärsuseks on Euroopa ainuke tegutsev ametüstikaevandus, keskusest jääb kaevandus 15 kilomeetri kaugusele, sinna viivad suusarajad, põnev on ka mootorkelguretk. Ametüstikuurorti nime kannab ka Luostotunturi hotelli väike veekeskus. Tehisintellekti saavutuseks võib pidada Luostol ja Pyhäl toimivat ühtset magnetkaarti, millele saab oma arvelt kanda vajaliku hulga suusakeskuses vajaminevat raha. See nn KeyCard registreeritakse ostmise hetkel, kui sellesse sisestatakse kliendi nimi ja kaardi kehtivusaeg. Kaart vähendab tunduvalt liftile pääsemise järjekordi. Magnetkaardi asemele võib hankida endale ka Swatch-kella, mis on KeyCardi analoog. Nõlvade all asuvates suusaväravates identifitseerib loendur teie kaardi u 40 cm kauguselt, seega on kaarti mugav kanda lukuga taskus. Lisaks Pyhäle-Luostole kasutatakse analoogilist magnetkaarti ka Rukal.

Lapimaal on tegevust küllaga
Kuigi enamiku Eestist Lappi sõitva talveturistide põhieesmärgiks on mäesuusatamine, on see vaid väike osa Lapimaal pakutavate teenuste hulgast: Lapimaal tegutseb palju programmifirmasid, kes pakuvad turistidele mootorkelgu-, lumekinga-, huski-, põhjapõdra-, soome kelgu ja veel hulga muid võimalikke eri vahenditega ja eri pikkusega safareid. Lapimaa on ka lumelaudurite paradiis.

Lapi kultuuri ja loodusega tasub samuti talvise Lapi-puhkuse ajal tutvuda. Lisaks Saariselkä suusakeskuse lähedal asuvale saamimuuseumile on siin muudki vaadata. Muonios, Levi ja Ylläse suusakeskuste lähedal, avatakse detsembri alguses uus loodus- ja teaduskeskuse kombinatsioon Kiela, kuhu tuleb virmaliste planetaarium, suur akvaarium lapi kaladega ja ise juhitav interaktiivne lennusimulaator, kus Lapimaa loodusega saab tutvuda kotka vaatepunktist.

Eksootikat ja tegevust jätkub Lapis küllaga.