Suusareisile tasub sõita Andorrasse

Jüri Toomel

Estraveli Stockmanni müügibüroo juhataja Kaire Saadi käis mullu talvel proovimas Andorra suusamägesid, sattus neist vaimustusse ja tahab sinna nüüd oma sõbradki kaasa viia. Estravelleri tegevtoimetaja Jüri Toomel käis Kairet usutlemas, mis teda Andorras nii võlus.

Andorra on võluv pisiriik Püreneedes

JT: Mõnel lugejal võibolla kibeleb keelel küsimus, kus see Andorra nüüd täpselt asubki ja kuidas sinna saab?

KS: Andorra on tore väikeriik, mis asub Püreneedes, Hispaania ja Prantsusmaa vahel. Tegemist on Eestist veel pisema maaga, mille pindala on 468 km² ja rahvaarv 65 tuhat inimest. Riigikeeleks on katalaani keel, aga laialt levinud on veel hispaania ja prantsuse keel.

Andorrasse ei saa sõita lennukiga, samuti puudub seal raudteevõrk. Eestist on sinna kõige lihtsam  pääseda nii, et kõigepealt lennata Tallinnast Helsingi või Kopenhaageni kaudu Barcelonasse ja edasi liikuda kas rendiauto või bussiga. Barcelonast on Andorrasse 210 km ja sõltuvalt liiklusoludest võtab kohalejõudmine aega umbes kolm tundi.

Autoga liikumine kõige mugavam

JT: Auto on kohapeal liikumiseks ilmselt mugavaim?

KS: Jah, mina soovitaksin kõikidel suusahuvilistel kamba peale auto rentida, sest nii on kõige hõlpsam pääseda erinevatesse suusakeskustesse, mida on Andorras kokku viis, Ordino-Arcalis, Pal-Arinsal, Pas de la Casa-Grau Roig, Soldeu-El Tarter ja üks murdmaasuusa keskus La Rabassa. Arvestama peab muidugi sellega, et hommikul, kui liftid avatakse ja õhtul peale radade sulgemist on suusaturiste kõik kohad täis ja teedel ummikuid oodata. Ühistranspordi süsteem ei ole Andorras väga arenenud, on küll olemas spetsiaalsed suusabussid erinevate keskuste vahel, aga need ei sõida piisava sagedusega.

Mis liiki majutus suusafänni ootab?

KS: Majutusvõimalusi on väga erinevaid ja igasuguse rahakotiga inimestele, alates kesklinna korralikest ja kallitest hotellidest kuni suusakeskuste lähedale jäävate apartementideni välja. Paljud inimesed eelistavad majutuda pealinnas Andorra la Vellas, mis on suuremate teede ristumispunktis, sealt on hea iga päev erinevaid keskusi külastada ja samas õhtul lõbusalt linna peal aega veeta, kas siis shopates või peale pingelist suusapäeva hoopis Caldea veekeskuses lõdvestudes. Andorra on ju shoppajatele tõeline paradiis – Lääne-Euroopa suurim tax-free ala.

Caldea veekeskus on Lõuna-Euroopa suurim termaalvetega veekeskus, avatud iga päev 10-23, kolme tunni pilet maksab 23 eurot. Keskuses on siis termaalvetega basseinid, erinevad mullivannid, türgi ja soome saunad, ultraviolettkiirituskabiinid ning kõikvõimalikud massaazhi variandid.

Kui nüüd veel majutusest rääkida, siis ise eelistaksin ma pealinnas elamisele hoopis vahetult suusanõlvade äärde jäävaid hotelle. Seda just seepärast, et suured hotellid on kõikides linnades suhteliselt sarnased ja igavad, aga suusahotellid on enamasti väga õdusa atmosfääriga ja suurepärase vaatega nii mägedele kui ka valgustatud suusanõlvadele, seal elades on fiiling hoopis teine.

Suusahooaeg detsembrist aprillini

JT: Kui pikk on Andorra suusahooaeg?

KS: Andorra suusahooaeg kestab tavaliselt detsembrist aprillini, aga ilma poolest kõige soositumaks loetakse jaanuarit, veebruari ja märtsi. Väga populaarne aeg on veel ka jõulude ja aastavahetuse paiku. Meeles tasuks pidada sedagi, et kui tahate just nimelt sellel populaarsel ajal suusatama sõita, siis on päris tark tegu hotell isegi juba aasta aega ette broneerida. Meie inimeste jaoks tundub see pehmelt öeldes kummaline, aga mujalt Lääne-Euroopast tulnud turistid just nii teevadki. Veetnud oma jõulud ja aastavahetuse Andorras, broneeritakse juba esimesel jaanuaril järgmiseks hooajaks tervele perele või sõpruskonnale majutus ära.

Lumeolude poolest saab Andorras ka aprillis suusatada, aga enamasti pannakse keskused kusagil kuu keskpaigas kinni, sest turiste enam lihtsalt ei tule. Aprillis on iseenesest just see tore, et turiste ei ole liiga palju ja kõik hinnad on soodsamad, samas tuleb valmis olla ilmataadi vingerpussideks.

Mina käisin Andorras justnimelt aprilli alguses. All külades enam lund ei olnud ja kevadlilled juba õitsesid, aga mägedes oli lund veel küllaga. Kodus olles uurisin hoolega internetist ilmaennustusi ja üritasin võimalikult õiget varustust kaasa võtta, sooja oli tol hetkel ligemale 20 kraadi. Mõnulesin kodus juba ette, et ometi kord saan ma sooja ja päikesepaistelise ilmaga suusamõnusid nautida. Põhjamaades suusatamas käies peavad tavaliselt alati paksud kombinesoonid, kindad ja näomaskid kaasas olema, sest enamasti on ilm hirmus külm.

Päevituskreemi polnudki vaja

KS: Varustasin ennast korralike päikeseprillide ja tugeva faktoriga päevituskreemiga, aga kohale jõudes selgus, et võta näpust. Ilm oli äkitselt külmaks tagasi läinud, all külades oli sooja umbes 10 kraadi ja üleval mägedes nulli ümber. Lisaks oli päike sootuks peitu pugenud ja hakkas lörtsi sadama. Tänasin õnne, et ma viimasel hetkel kodust oma korraliku suusajope kaasa võtsin. Lumeolud läksid iga minutiga järjest kehvemaks. Proovige ise paksus ja märjas lumes efektseid pöördeid soovitada. Ainuke positiivne asi oli see, et mina, kes ma tavaliselt mustadest nõlvadest väga alla sõitma ei kipu, ei saanud arugi, kui teejuhid olid mind mõnest järsust kohast alla meelitanud, sest kiirused olid lihtsalt nii väikesed. Peale kolmetunnist märjas lumes rassimist olime lõpuks nii läbivettinud, et saime oma jopedest ja tunkedest rõõmsalt vett välja väänata. Uurisin siis kohalikelt, et kas Andorras siis ongi selline suusailm normaalne, aga vastuseks naerdi ainult ja öeldi, et enamasti on seal päevad täis päikest ja selliseid koledaid ilmu tuleb hooaja jooksul ainult 5-6 korda ette.

Järgmisel päeval külmenes ilm veelgi ja lörtsi asemel hakkas ilusat laia lund tulema ja seda lund sadas ikka uhkelt, poole päevaga oma 40 cm. Osades kuurortides oli laviinide oht juba nii suur, et üks pügal veel ja nõlvad oleks hoopiski kinni pandud. Meie ei lasknud ennast ilmast segada ja pürgisime ikka mäkke. Tipust alla sõites kaotasin ma korraks tasakaalu ja oh seda üllatust, kui lumi koos minuga mäest hakkas alla vajuma. Korraks võttis ikka päris kõhedaks ja mõtlesin ainult, et ah niimoodi see laviini värk siis käibki. Õnneks ei kestnud ehmatus väga pikalt. Üsna pea jäi lumesadu järele ja edasi sai juba suusamõnusid täiel rinnal nautida. Küll mitte t-särgi väel nagu ma salamisi kodus lootnud olin, aga vähemalt korralikes lumeoludes.

Sobib hästi ka algajale

JT: Kas Andorra mäed on väga rasked ja ohtlikud?

KS: Andorra kohta peabki seda ütlema, et tegemist on väga turvalise suusakohaga, nõlvad on enamasti hästi laiad ja heas korras, kusagil pole sellist varianti, et võiksid suure hooga näiteks kuristikku kukkuda. Kõige kõrgem mägi Coma Pedrosa tõuseb 2942 meetri kõrgusele. Seega pole mäed meeletult kõrged, aga samas on laskumised ikkagi parasjagu pikad ja rajad üldiselt hästi hooldatud. Enamasti on nõlvadel olemas lumekahurid ja spetsiaalsed lõhkeseadeldised, millega siis vajadusel öösiti lahtist lund tippudest allapoole lastakse.

Väidetavalt ei ole seal laviinide tõttu inimesi kannatada saanud, küll aga käisin vaatamas ühte apartementhotelli, mis oli eelmisel aastal laviini tõttu lõhutud hoone asemele ehitatud.

Minu meelest sobib Andorra suurepäraselt just algajatele ja keskmise tasemega suusatajatele ja kindlasti ka lastega peredele. Enamasti on suusakeskustes olemas lasteaiad ja suusakoolid ning lastele mõeldud alad on piiretega eraldatud. Emmed-issid saavad rahuliku südamega suusatama minna, kartmata, et lapsed kellelegi ette jäävad.

KS: Andorra on oma hindade poolest üpris mõistlik, väidetavalt peaksid näiteks tubakatooted, parfüümid, alkohol ja spordivarustus vägagi soodsad olema. Erinevalt Shveitshi või Prantsusmaa kallitest suusakuurortidest on ka toitlustuskohtade hinnatase täiesti vastuvõetav: näiteks tee maksab 1 euro, pizza 4 eurot, praad 4-6 eurot, buffet õhtusöök 9-11 eurot. Loomulikult on olemas ka peenemaid ja kallimaid kohti.

Kui siiani on minu enda sõpruskonna suusareisid Soome ja Skandinaaviaga piirdunud, siis uuel hooajal on mul kindel plaan sõbrad ka Andorasse suusatama viia.