Teie küsite, Estravel vastab

Millise arvestusega tuleks reisile raha kaasa võtta?
Kuigi mõnusaks äraolemiseks planeeritakse reisiraha enamasti umbes 500 krooni päevas ja sama suure summa ettenäitamist võidakse nõuda ka riiki sisenemisel, sõltub see suures osas inimese huvidest-harjumustest ja sihtkohast. Ex-sotsmaades ja ka näiteks Tais või Hispaanias peaks vähemagagi hakkama saama. Kõik sõltub ju sellest, kas reisija on seljakotlane, sõidab üksi või perega, kas tellitud reisipaketis sisalduvad söögid: hommikusöök, poolpansion või täispansion, või  on tegu hoopis all-inclusive paketiga, kui palju ja mida on ette makstud jnejne. Kui hotell koos hommikusöögiga on olemas, priskeid ja pidulikke õhtusööke ei harrasta ning väga palju kalleid muuseume ja meelelahutusasutusi ei külasta, võib ka 300 krooniga reisija kohta päevas läbi ajada. Aga näiteks Shveits ja Skandinaavia on hirmkallid, viimasel ajal ka Inglismaa ja isegi Küpros. Nii tuleb näiteks Küprosel täiskasvanu veepargi päevapilet kuhugi 400 krooni kanti ja minimaalne õhtusöögiarve 200-300 krooni inimese kohta pole mingi ime.

Kas krediitkaart on reisil hädavajalik?
Kogu maailmas on krediitkaart  usaldusväärsuse mõõdupuu. Kaardi kasutamine on soovitav (soodne küll vist ainult maksepikenduse tõttu) põhimõtteliselt kogu maailmas. Reisija peab samas ise ettevaatlik olema ja mõtlema, kus tema kaardiga maksupettusi võidakse teha ja kus mitte. Üsna mittearukas oleks Brasiilias või Venemaal ja teistes taolistes maades tasumisel kaart käest anda, kuna just hiljuti käis sealt üle kaardikoopiate tegemise laine. Samas on aga Tais ka igal turuonul-tädil sahtlis oma krediitkaardihöövel, maksmine kaardiga levinud ning turvaline. Soomes saab kaardiga rahulikult maksta isegi igas McDonaldsis, taksos ja mujalgi. Pisut raskem on maksmisel kaardi kasutamine konservatiivsemates riikides nagu näiteks Holland, kus kohalik pin-süsteem (nagu meie maestro) on ülivõimas ja krediitkaardiga pisemates kauplustes-restoranides tasumine peaaegu võimatu. Igal juhul on reisile alati soovitav piisavalt sularaha või eelistatult reisitshekke kaasa võtta ja hoida taskus vähemalt üks krediitkaart, mille limiit on üle 10 tuhande krooni.

Miks autorendi ja hotellimajutuse puhul krediitkaart hädavajalik on?
Kõik rahvusvahelised aktsepteeritud autorendifirmad nõuavad autorendi puhul kliendilt krediitkaardi olemasolu. Kõrgema klassi autosid (BMW, Mercedes jne.) rentides nõuab osa kompaniisid kliendilt miinimumina koguni 2 krediitkaardi olemasolu, millest üks peab olema limiidivaba kaart, s.t. American Express või Diners Club. Viimast reeglit rakendatakse üle maailma, kuid eriti tihti Prantsuse Rivieral.  Autot rentides võib tasuda nii krediit- või deebetkaardi, sularaha või ettemakstud voucheriga, kuid reeglina küsitakse lisaks lõppmaksevahendile täiendavaks garantiiks ikkagi ka krediitkaarti. Miks? Krediitkaardi olemasolu on garantiina vajalik eelkõige selleks, et autorendifirma veenduks leti ees seisva kliendi maksejõulisuses. Autot rentides paneb rendifirma vastutuse autoga juhtuva eest alati kliendile ning lisatagatised ongi vajalikud selleks, et riski rendifirma jaoks võimalikult palju maandada. Lisatagatis on näiteks vajalik juhul, kui klient tagastab auto väljaspool ametlikku tööaega või jätab auto hotelli ning rent on tasutud ettemaksuna sularahas või reisibüroo väljastatud ettemakstud voucheriga.

Autorendifirmal on ka alati võimalus debiteerida kliendi krediitkaarti täiendavate kulude katteks, näiteks puuduva kütuse, rohkem sõidetud päevade või autole tekitatud vigastuste eest kliendi poolt valitud omavastutuse piires. Rendilepingut koostades külmutab rendifirma kliendi kaardilt või pangaarvelt teatud summa, mis on tavaliselt pisut suurem rendisummast: omavastutus + paagitäitmistasu + rendi maksumus + 20%. Seda summat klient rendiperioodi jooksul muude teenuste/kaupade eest maksmisel kasutada ei saa. Klientidel, kellel kaardilimiidid rahvusvahelistes mastaapides suhteliselt väiksed (alla 8000 EEK), soovitatakse autorent tellida reisibüroost ette ning selle eest ka ette tasuda. Reisibüroo annab kliendile kaasa ettemakstud voucheri. Kuid ka sel juhul nõuab rendifirma kliendilt lisatagatisena krediit- või deebetkaardi olemasolu ning külmutab summa, mis vastab eeltoodud valemile. Väga harval erandjuhul võtavad väiksemad rendifirmad klientidelt ka sularahadeposiite.

Valdav osa maailma hotellidest nõuab tagatiseks krediitkardi olemasolu. Kuigi reeglina tellib ja maksab Eesti klient hotellimajutuse ette oma reisibüroos, jätavad analoogselt autorendifirmadega vähegi endast lugu pidavad hotellid õiguse nõuda kliendilt hotelli sisseregistreerimisel krediitkaardi numbrit. Kaardi tagatiseks andmine

võimaldab kliendil teha hotellis lisakulutusi (süüa restoranis, kasutada baari ja minibaari teenuseid jne), need mugavalt toa arvele panna ning hotellist väljaregistreerimisel, kui klient ei soovi tasuda kulutusi sularahas, võetakse temalt autorisatsioon kulude debiteerimise kohta krediitkaardilt. Loomulikult on kaart tagatiseks ka hotellile – kaardi omamise fakt näitab kliendi maksjõulisust ja soliidsust ning annab hotellile võimalike pahanduste (näiteks arve tasumata jätmise) korral võimaluse kliendi kaarti vajadusel debiteerida. Kui klient soovib maksta hotelli eest mitte reisibüroole, vaid kohapeal, tuleb tuba alati garanteerida krediitkaardiga, mis aga ei tähenda, et kohapeal maksta tuleks sama kaardiga. Tasuda võib nii teise kaardiga kui ka sularahas.

Kus lisandub maksmisel hinnasildil näidatule veel muid summasid?
Pole küll täpsemat infot selle kassas suuremaks kujuneva hinna kohta, aga näiteks USAs tuleb ilmselt kauplustes kohalik tax juurde. Restoranides võib olla teenindustasu “service tax” juba hinna sees või eraldi, sel juhul enamasti poolvabatahtlik. Ja sellele lisanduva jootraha suurus on ikka põhimõtteliselt kliendi enda määrata, reeglina restoranis 10-15% ja taksos umbes 10% arvest.

Ja veel: meie andmetel on Taanis vastu võetud seadus, mis vabastab kõik kaupmehed (reisibürood, kauplused, taksojuhid, hotellid jne.) kohustusest kliendipoolsete krediitkaardi maksete eest pangale või kaardikeskusele nn kaupmehetasu maksta ning annab neile õiguse see erineva kaardi puhul erinev komisjon sisse kasseerida tarbijalt "credit  card fee / kreditkortgebyr" nime all. Seega peab turist Taanis kaardimaksete korral alati sellise lisatasuga arvestama, mis kallimate teenuste (näiteks hotellimajutus) üsnagi kopsakas on. Maksest saab siiski hoiduda, tellides teenus juba Eestis ette reisibüroolt ning tasudes kohapeal reisibüroo voucheriga.

Millistes riikides on mugav kasutada reisitshekke? 
Estravel müüb American Expressi reisishekke erinevates valuutades ja vääringutes. Tänu reistshekkide laiale valikule on lihtne leida oma tarbeks sobiva. Lisaks pankadele aktsepteerivad reisitshekke ka paljud kauplused, restoranid ja hotellid. Võimaluse korral on soovitav osta reisitshekke sihtkohamaa valuutas, Euroopa piires reisides siis euro-reisitšekke.

Reisitshekid on mugavad ja turvalised just selles mõttes, et kaotamise korral tshekid, erinevalt sularahast, taastatakse. Natuke ebamugavad muidugi seetõttu, et tuleb vahetada pangas ja mitte kõik rahavahetajad neid ei aktsepteeri. Aafrikas jm pisut “ohtlikuma” reputatsiooniga maades on nad hädavajalikud, samas on seal ka raskem panku leida.