Oliver Staas näeb regiooni potentsiaali

Jüri Toomel

Kesksuvel määrati hotelliketi Radisson SAS Hotels & Resorts Balti, Peterburi, Sotshi ja Bakuu regiooni direktoriks 38-aastane Oliver Staas. Enam kui 20-aastase hotellistaazhiga sakslane on töötanud Radisson SAS süsteemis kümmekond aastat, olnud hotellide asedirektor Kölnis ja Hamburgis, tegevdirektor Riias ja Moskvas ning 2001. aastast alates Radisson SAS Royal Hotellis Peterburis.

“Olen väga rõõmus oma edutamise üle selles põnevas ja dünaamilises regioonis,” ütles Oliver Staas ametissemääramise puhul tehtud avalduses. “Ma tunnetan selgelt piirkonna tohutut potentsiaali ja Radisson SAS hotellivõrguga siin tekkivaid mitmeid sünergiaid.”

Nõustusin Riiga kolima pikemalt mõtlemata
Oliver Staas on lõpetanud maineka Cornelli ülikooli USAs, valdab lisaks saksa ja inglise keelele mõnevõrra ka prantsuse ja vene keelt ning peab oma lemmikharrastusteks jooksmist ja golfi.

Enam kui viis aastat tagasi tegi Staas oma elus suurt muutust tähendava otsuse. Kuigi tal oli seljataga edukas karjäär Saksamaal, tekkis soov minna tööle välismaale.

“Kui avanes see fantastiline võimalus Läti pealinnas Riias, sõitsin ma nädalaks sinna kohapeale olukorraga tutvuma,” jutustab Oliver Staas. “Olin nähtust nii vaimustatud, et nõustusin pikemalt mõtlemata. Ja kogu Riias oleku aja jooksul ei kahetsenud ma seda sammu kordagi.”

Raske oli supermarketit leida
Kolimine Ida-Euroopasse, endise nõukogude vabariigi pealinna tähendas uut väljakutset ning hoopis teistsugust töö- ja elukeskkonda. Hotellidirektor kohanes kiiresti: “See polnud üldse mingi shokk. See oli loomulikult erinev, kuid alati, kui ma sõidan välismaale, loen, mida kätte saan, et mõista kohalikku kultuuri. Ma olin ette valmistunud, mul oli fantastiline meeskond, kes oli võimeline pakkuma parimat teenindust nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.”

“Isiklikus elus oli raskusi näiteks supermarketi leidmisega,” meenutab Staas, “kuid aasta jooksul toimus Riias väga palju muutusi. Ja kõik muutub kiirelt ka praegu – kui käisin augustis Riias, ei tundnud ma tuttavaid kohti enam äragi.”

Moskvasse ja hiljem Peterburi kolimine pakkus taas omanäolist keskkonda. “Kui Riiat Moskva ja Peterburiga võrrelda, siis esiteks on juba linnad erineva suurusega - Moskvas elanikke 12 miljonit ja Peterburis 5 miljonit - ning see toob kaasa ka erineva mõttelaadi. Ka sõitmine ühes punktist teise on raskem ja võtab rohkem aega. Kuid mulle meeldis elu Moskvas ja meeldib Peterburis,” kinnitab Oliver Staas, “nagu juba mainisin, püüan ma alati kohalikku kultuuri hästi tundma õppida ja sellega kohaneda.”

Õige turupoliitika on edu pant
Rahvusvaheline hotellikett Radisson SAS Hotels & Resorts on Ida-Euroopa hotelliturul viimasel ajal jõuliselt laienenud. Lisaks varem käivitatud esmaklassilistele hotellidele Riias ja Vilniuses, avas Radisson SAS möödunud aastal uued hotellid Tallinnas (280 tuba), Klaipedas (75 tuba) ja Peterburis (166 tuba), saades sellega juhtivaks hotellibrändiks Balti mere piirkonnas. Kokku kuulub Radisson SAS hotelliketti 153 hotelli 37 riigis, pakkudes äri- ja puhkusereisijale enam kui 33 tuhat hotellituba Euroopas, Aafrikas ja Lähis-Idas.

Sugugi mitte kõik rahvusvahelised hotelliketid pole Baltikumis olnud õnnelikud ja mõni on küll tulnud, kuid peatselt uuesti lahkunud. Staasi väitel on Radisson SASi edu pandiks olnud õige turupoliitika.

“Meie Radisson SASis oleme astunud õiget teed: me pole tahtnud siinsele turule tulla ainult rahvusvahelise firmana, vaid oleme teadvustanud, et on väga tähtis ennast integreerida kohalikku ühiskonda,” arvab värske regioonidirektor. “Usun, et see põhimõte töötab väga hästi, kuna oleme saanud juhtivaks rahvusvaheliseks hotellifirmaks Baltikumis ja Venemaal. Kui me turule tulime, oli meie eesmärgiks olla kliendi silmis erinev, ja see on õnnestunud meil väga hästi!”

Väidet tõendab tagasiside hotellide klientidelt, regioon on kliendirahulolu raportis olnud terve firma parimate hulgas. Turu elavdamiseks ja teeninduskvaliteedi tõstmiseks on välja õpetatud ja juhtivatele kohtadele edutatud ka mitmeid kohalikke spetsialiste.

Baltimaad vajavad aktiivset promotsiooni
Balti riikide probleemiks on, et paljud eurooplased ei suuda neid kaardile paigutada ja enamik ameeriklasi ajab neid segi Balkaniga. Sellegipoolest näeb Oliver Staas Balti riikidel suurt tulevikku.

“Väga tähtis on piirkonna praegusest palju aktiivsem mainekujundus, kuna tõesti paljud inimesed ei tea Baltimaadest ikka veel midagi,” pole Staas praeguse olukorraga rahul. “Kui ma mõnikord vestluses mainin, et siin on väga ilus 40 kilomeetri pikkune valge liivarand, ei taha paljud inimesed mind uskuda.”

“On vaja rohkem tähelepanu koondada turismisektori arendamisele, veelgi täiustada infrastruktuuri. Kuna suur osa turiste saabub siia lennukiga, on tähtis, et palju lennukompaniisid saab siia lennata ja omavahel konkureerida. Parandamist vajab ka hinnapoliitika - tihti on Euroopas odavam lennata Pariisi või isegi New Yorki kui tulla Baltimaadesse.”

Regiooni turundus peaks Oliver Staasi arvates toimuma Baltimaades ühiselt. Tuleks välja töötada ühised müügiargumendid ning rakendada nii riigi kui turismiettevõtjate koostöös õigeid turundusmeetmeid. Regioonidirektoril on selleks valmis mitmeid ettepanekuid: “Paljud inimesed ei soovi enam pelka mereranda, vaid eelistavad kombineeritud puhkust. Kuna olen aastaid elanud Baltimaades ja nüüd vastutan Balti regiooni eest, tean väga hästi, et siin on palju erinevaid võimalusi.”

Infrastruktuur areneb kiirelt
Turismi infrastruktuuri kiire areng Baltimaades saab regioonijuhilt kiitust: “Muutunud on palju ja positiivses suunas. Kui võrrelda praegust Riiat tolle ajaga, mil seal elasin, siis muutused on silmnähtavad juba lennujaama saabumisel. Linnaski märkad, et tegemist on arenenud riigiga. Sama on toimunud ka Tallinnas ja Vilniuses: turul on rohkem hotelle, igas linnas on esindatud Radisson SAS, teenindustase on tõusnud märgatavalt. Minu ajal polnud veel palju turiste, kuid nüüd on turism muutunud hiiglasuureks turuks. Ja kasvab veelgi tulevikus, kui turundust arendatakse õiges suunas - selleks peavad ponnistusi tegema kõik koos.”

“Kõik kolm riiki, olgugi et nad on erinevad, peaksid oma jõupingutused ühendama terve Baltikumi ja iga linna reklaamimiseks. Valitsus ja turismiministeerium peaksid promoma oma riigis tegutsevaid hotelle, reisibüroosid, restorane, kasiinosid jms. Peaks koos käima töörühm, kes arutaks läbi, kuidas tegutsemine oleks maksimaalselt efektiivne. Olen kindel, et Baltimaade turismil on suur tulevik,” on Oliver Staas veendunud..