Barcelona upub turistidesse
![line](/estraveller/sept_oct2001/images/hrule.GIF)
Käesoleva
artikli autoriks on Äripäeva arvutirubriigi toimetaja Kaido
Einama, kelle hobiks on ka interneti reisiportaali Reisijututuba tegemine.
Barcelona on erisugune Hispaania
Kataloonia pealinn Barcelona erineb mitut pidi muust Hispaaniast.
Esiteks - seal on valgepäised ja pikad inimesed. Teiseks - nad räägivad
oma keelt, katalaani keelt. Kolmandaks - Kataloonia piirkond on Hispaania
ülejäänud osadest enam arenenud piirkond.
Kõik see paistab silma juba Barcelonasse saabudes esimestel hetkedel.
Lisaks on Barcelona ülikoolilinn, kus elab tuhandeid tudengeid. Ja
turismilinn, kus hotellid on enamuse osa aastast pilgeni turistidest ummistunud
ja vabu numbritubasid tuleb kuid ette broneerida.
Käisin Barcelonas 1995. aastal ja 2001. aastal. Selle ajaga on linn
palju muutunud. Kuigi turistilõksud, kuhu juhuturist alati satub,
on enamasti samad, vaatab eestlane Barcelonat nüüd hoopis teise
pilguga.
1995.
aastal kääris revolutsioon
Kui 1995. aasta Jüripäeval ehk St. Jordi päeval Barcelonasse
sattusin, käis seal "pehme revolutsioon" sellisena, nagu
meilgi oma ajaloolised sündmused sel ajal veel värskelt meeles
olid. Iseseisvuse eest võitlejad jagunesid radikaalseteks, kes
nõudsid Kataloonia iseseisvumist, ning leebemateks, kes võitlesid
katalaani keele tunnustamise pärast. Linna kohal lendas lennuk ja
puistas punaseid lendlehti. Katedraali ees seisid politseiautod ja valvasid
plakatitega inimpunti, kes nõudis suuremat autonoomiat. Üleval
olid rahvuslipud (puna-kolla-triibulised) ja parkides peeti kõnesid.
Eestist saabunud turistidega tegi intervjuud kohaliku ajalehe El Pais
reporter ja küsis, kuidas Eestis kõik algas. Ning loomulikult
osteti Barcelonas traditsiooniliselt, nagu igal Jüripäeval,
naistele punaseid roose ja meestele raamatuid. Komme oli selline.
Autonoomia
on käes
Nüüd, 6 aastat hiljem räägib Barcelonasse saabunud
turistile giid esimeste lugude hulgas seda, et Kataloonias kehtib nüüd
kaks keelt - hispaania ja katalaani. Lapsed õpivad koolis katalaani
keeles. Loomulikult saab igal pool hakkama ka hispaania keelega. Ja kui
kuus aastat tagasi võis leida Barcelona külje alt veel unise
rannaküla, kus põhjamaadest oodati pensionäridest turiste,
siis nüüd on juba mitu aastat kõik vähegi majutusasutuse
nime välja teeninud katusealused turiste nii pungal täis, et
turismikeskuses ohatakse keskpäevast kohvritega turisti nähes:
hiljaks olete jäänud. Kohe kõvasti hiljaks. Isegi nädalaid
ette tellides ei leia linnast vaba voodit. Reserveerida tuleb öömaja
ette kuid varem. Nüüd aga, kui kohvritega ja öömajata
võõrasse linna sattuda, ei jää pruunisilmsel,
kuid heledapäisel kataloonlannal turismikeskuses üle muud soovitada
kui linnast välja sõita. "Sõitke kohe 100 kilomeetrit
ja hakake siis vaatama, ehk leiate midagi," ütleb ta.
Gaudi,
puha Gaudi
Barcelona vaatamisväärsustega tutvumiseks tuleb endale meelde
jätta nimi Antoni Gaudi. Pole just tihti selliseid linnu, kus üks
arhitekt on valmis teinud suure osa linna vaatamisväärsustest.
Gaudi on arhitekt, kes pole teinud ühtki traditsioonilist majakasti,
pigem on tema tööd pärit mõnest ulmekoomiksist oma
ebamaiste vormidega ja loodusest võetud väänkasvudega,
mis on kivisse valatud.
Gaudi loominguga tutvumine algab linna tähtsamast objektist - ehitatavast
katedraalist Sagrada Familia. See praegu veel nelja torniga ehitis sai
nurgakivi ülemöödunud sajandi lõpus ja teda ehitatakse
teadjate sõnul veel vähemalt 50 aastat. Ehituse sisemusse
saab ka piiratud koguses turiste, ekskursioonile.
Bussi või autoga kesklinnas sõites kohtab veel mitut Gaudi
projekteeritud elumaja. Kuid mäkke tõustes kas metrooga või
autoga jõuab Güelli aeda - jällegi Gaudi loomingut vaatama.
Seal pole ehitatud mitte ainult muinasjutumaju, vaid projekteeritud terve
park. Kummalised sambad ja pingid on tuntud Barcelona postkaartidelt.
Kivipits säilib kuumal Vahemere rannal aastaid, olles praegugi veel
väga heas korras.
La Ramblal tuikab elu
Barcelona ajaloolises linnaosas on peamiseks kohaks, kus tuikab linna
elu, la Rambla. Sellenimelist tänavat võib kohata igas Hispaania
linnas, tegemist on vanalinna peatänavaga. La Ramblal on turistide
kontsentratsioon kõige suurem ja samas on tihe ka taskuvaraste
hulk. Hotellid ja restoranid on oma hinnad la Ramblal kõige soolasemaks
kerinud. Samas on ka puuviljaturg, kus vaatamata keskse koha juurdehindlusele
võib eksootilise vilja kätte saada eestlase jaoks poolmuidu.
La Rambla lõpeb mere ääres, otse vastu Kolumbuse väljakut.
Nagu igas suuremas linnas Hispaanias, on ka Barcelonas üleval Kolumbuse
kuju. Samba otsast osutab Kolumbus läände, mandri suunas, mille
ta avastas.
Tegevust
leiab mitmeks päevaks
Barcelonas käiakse tavaliselt ära ka olümpiastaadionil
ja olümpiakülas. Samas kandis on ka Veneetsiat külastanud
turisti jaoks kaks väga tuttavat torni. Tornid on maha viksitud Veneetsia
St. Marcuse katedraalist ja kujutavad endast väravat Barcelona maailmanäituse
hallidesse.
Kui Barcelona ümbruses ringi vaadata, siis leiab mitmeks päevaks
tegevust nii rannikul kui saartel. Prantsuse piiri ääres on
Salvador Dali muuseum, Montserrati kaljusel mäel aga kuulus kaljuklooster,
kus ka südasuvel võib mõnikord üsna jahe olla.
Barcelona lähedal laiuvad ka pikad liivarannad ääristatud
kämpingutest, Tarragonas võib pilgu peale visata Rooma-aegsele
amfiteatrile. Kui aga merereis ette võtta, siis puhkuseks leiab
mõnetunnise laevasõidutee kaugusel asuvad Baleaari saared.
Neist suuremal - Mallorcal on ka rohkelt vaatamisväärsusi, pisikesel
Ibizal aga saab käia lihtsalt lõbutsemas ja meelt lahutamas.
|