Horvaatia: ilus loodus ja sõbralik rahvas
![line](/estraveller/sept_oct2001/images/hrule.GIF)
Tarvo
ja Inna Stint otsustasid puhkuse ajal käia Avise rendiautoga Horvaatias.
Kuidas perereis Aadria mere äärde möödus ja mida oleks
kasulik teada ka Estravelleri lugejatel, sellest kirjutab meile Inna Stint.
Horvaadid hindavad eestlasi kõrgelt
Kõik rahvad armastavad oma kodumaad ja peavad seda kõige
kaunimaks. Horvaadid ise kutsuvad oma kodumaad "Meie Kaunike"
- selliste sõnadega algab ka Horvaatia hümn. Suuruselt saab
Horvaatiat võrrelda selliste Euroopa riikidega nagu Taani, Iirimaa,
Slovakkia või Shveitsiga. See on avatud piiride ja lihtsustatud
tolliformaalsustega maa, mis suhtub oma külalistesse kõrgeima
austusega. Samas ei ole riik turistide poolt liigselt ülerahvastatud,
kuigi kogu infrastruktuur ja külalislahked inimesed on nende vastuvõtmiseks
valmis.
Kui otsustasime oma perepuhkuse veetmiseks sõita Horvaatiasse,
küsisid paljud meie sõbrad, kas tõesti rahulikumat
kohta ei leidnud. Eesti inimestes on juurdunud valdav arusaam Horvaatiast
kui sõja tannermaast ja miiniväljadest. Nüüd võime
neid rahustada väitega, et raske on ette kujutada Horvaatiast turvalisemat
ja rahulikumat paika. Eestit teavad
praktiliselt kõik horvaadid ja eestlased on seal tänu meie
veretult kulgenud taasiseseisvumisele peaaegu kangelased.
Valitseb soe vahemereline kliima
Horvaatia on ühtlasi nii Kesk-Euroopa kui ka Vahemere riik. Siin
on ranniku ääres 1185 saart, neist ainult 67 on asustatud. Seega,
kui on tahtmine mängida robinsone või lihtsalt põgeneda
argipäevast, leiab Horvaatiast selleks ideaalsed võimalused.
Horvaatia on kontrastide maa, kuid tõeline turismimagnet: põhjas
on kõrged mäed, kus talvel suurepärased suusatamisvõimalused,
sisemaal on palju metsa, rannikuala aga kaunis ja mägine ja mõnusalt
vahemerelise sooja kliimaga. Hvari saar on muide Vahemere piirkonna kõige
päikeselisem koht (keskmiselt 2715 tundi päikest aastas!). Kontrastina
mõjuvad ka äärmiselt kaunis ja sõbralik rannikuala
ning sõjast laastatud ja mahajäetud külad sisemaal, Bosnia-Hertsegoviina
piiri ääres.
Turismi kõrghooaeg on Horvaatias suhteliselt lühike - juuli-august,
seetõttu on tegelikult parim aeg Horvaatia külastamiseks juuni
või september. Siis on hinnad odavamad ja turiste vähem, samas
on sel ajal põhjamaalase jaoks nii õhu- kui ka veetemperatuurid
vägagi sobivad.
Kauneimaks
piirkonnaks on rannik ja saared
Horvaatias peab kindlasti külastama saari, neist Krkile ja Pagile
saab sõita ka mööda silda, teistele suurematele viib
praam. Horvaatias on kokku 50 jahisadamat ja 3000 kämpingut.
Et Horvaatiast võimalikult palju näha, on parimaks viisiks
autoturism. Võimaluse korral oleks ideaalne sõita saarte
vahel mootorpaadi või jahiga, mille võib kaasa võtta
või kohapeal rentida. Ööbida saab hästivarustatud
ja puhastes kämpingutes, arvukates kodumajutustes ning hotellides.
Kauneim Horvaatia piirkond on kindlasti rannikuäärne oma saarte,
randade, kauni loodusega ja imesõbralike inimestega. Iga Horvaatia
saar on omamoodi unikaalne. Üks tunnusjoon on neil kõigil
siiski ühine - iga külaline on siin tõesti Külaline
ja iga tema soov saab täidetud. Sul on võimalus maitsta kodusvalmistatud
leiba ja suitsusinki, värskeltkorjatud mandariine või kala,
mis on garneeritud koduse oliiviõliga. Horvaatia söögid
väärivad nende maitsmist. Kui nimetame elu proosaks, siis külastust
mõnele Horvaatia saarele võib nimetada luuleks.
Horvaatias
on võimalik puhata väga mitmekesiselt - nautida imekaunist
loodust, külastada iidseid veneetsiapäraseid linnu, sukelduda,
sõita ratastega mägiteedel või lihtsalt logeleda rannas.
Kindlasti tuleks kasutada igat võimalust kohalikega suhtlemiseks
- saate unustamatuid elamusi nende sõbralikkusest, külalislahkusest
ja väga meeldivast olekust. Nad on väga avatud ja omakasupüüdmatult
abivalmis.
Kohalejõudmiseks tuleb läbida üle 2200 km
Meie pere valis Horvaatiasse sõiduks auto ja kohalejõudmiseks
pidime läbima paljusid Euroopa riike (Läti, Leedu, Poola, Tshehhi,
Austria, Sloveenia). Tagasiteeks valisime vahelduse mõttes teise
marsruudi läbi Ungari ja Slovakkia. Kõik nimetatud riigid
on eestlastele viisavabad. Autoga liikumisel peab varuma piisavalt aega
- keskmiseks kiiruseks
tuleb rannikualadel 50 km/h, kuna teed on mägised ja kurvilised.
Seejuures teekate ja märgistus on eeskujulikud ja liiklus viisakas.
Oma reisi kolmanda päeva lõunaks jõudsime Horvaatiasse,
Aadria mere kaldapealsel asuvasse linna Rijeka. Selleks hetkeks olime
läbinud 2250 km. Kogu reisi vältel ööbisime telgiga
kämpingutes, milles keskmiseks hinnaks 2 täiskasvanu ja 1 lapse
(lisaks 1 telk + auto) eest kujunes 150 EEK. Juulis-augustis peab arvestama
20-30% kallimate hindadega.
Suurema osa oma reisist veetsimegi Horvaatia rannikul. Esimeseks ööbimiskohaks
valisime ühe Krki saarel asuva kämpingu. Krk on Horvaatia suurim
ja enimkülastatav saar. Siin on 2000-aastane Krki kindluslinn, kaunid
väikesed jahisadamad ja rannad.
Järgmiseks peatuspaigaks valisime Pagi saare, mille eripäraks
on selle ühes osas olevad kuumaastikku meenutavad pinnavormid. Siin
tehakse ka kauneid pitslinikuid ja kõrgelthinnatud juustu nimega
Pashki sir. Õhtuti istuvad üleni musta riietatud
vanemad naised linnatänavate ääres pinkidel ja nokitsevad
suurepärast näputööd teha.
Horvaatias
on mitmeid UNESCO kaitse all olevaid linnu: Porec, Trogir, Split, Dubrovnik
ja Sibenik. Kõik need linnad on äärmiselt kaunid ja külastamist
väärt.
Reisimuljed vaid ülivõrdes
Külastasime ka Hvari saart, millele saab sõita ainult
praamiga. See on looduslikult väga kaunis, Horvaatia kõige
rikkama taimestikuga saar. Siin on kaunid looduslikud lavendliväljad,
kust ka endale eriliselt lõhnava kimbu korjasime. Kokku käisime
Horvaatias neljal saarel ja avastasime oma üllatuseks, et igaühel
neist oli oma nägu. Seetõttu soovitame sealkandis viibides
kindlasti külastada vähemalt mõnda saart. Neil kõigil
on vähemalt kaks ühist omadust - kaunis loodus ja väga
sõbralikud inimesed.
Olles külastanud Krki või Plitvicka rahvusparke, on raske
ette kujutada, et kusagil võiks olla veel kaunimaid paiku. Uhkes
suursuguses rahus astangult alla voolamas kosed, kaunid sinised (magedad)
veed, nähtavalt kalu täis jõed, huvitavate taimedega
kaetud mäed - see kõik jätab Teile unustamatu mälestuse.
Rahvusparkides tehakse ka mootorpaadiekskursioone piki mägede vahel
voolavaid jõgesid koskede juurde - see kulutus tasub end kindlasti
ära.
Horvaatia külastamiseks varuge kindlasti piisavalt aega: see maa
väärib igat kohalveedetud minutit ja võite olla kindel,
et ei raatsi sealt lahkuda. Kui leiate, et see reisikirjeldus on pisut
liiga emotsionaalne, siis on teil kahtlemata õigus - reis Horvaatiasse
on alati emotsionaalne. Oleme oma reisist rääkinud mitmetele
sõpradele ja nüüd, mil nemadki on seal käinud, levib
ülivõrretes reisikirjeldusi omakorda nende suust.
Raha: Horvaatia 1 kuna on ~ 2,14 EEK, maksta saab
enamustes kohtades ka DEM-iga, linnades saab maksta ka krediitkaardiga.
Rahavahetuspunkte on kahte tüüpi - komisjonitasuga (3%
tehingult) ja ilma.
Hinnatase: üldiselt sama nagu Eesti, veinid
siiski häbitult odavad
Keeled: vanemad inimesed suhtlevad põhiliselt
saksa keeles, noored oskavad lisaks ka inglise või itaalia
keelt
Inimesed: äärmiselt sõbralikud,
reeglina üdini ausad.
Loodus: väga-väga kaunis, palju tsivilisatsioonist
puutumata ja turistide poolt rikkumata paiku. Viinamarja- ja oliiviistandused
Linnad ja külad: arhitektuurilt sarnased Itaalia
ja Kreeka linnade ja küladega, väga kaunid ja puhtad
Mida osta suveniiriks?: kindlasti veine ja oliiviõli,
need on seal väga head ja odavad; Pagi ja Hvari saartel valmistatakse
väga kauneid pitse (linikuid); kõiksugu aromaatsed ja
maitsvad suveniirid - lavendliõli, kohalik juust, ürdi-
ja kirsiliköörid, "Bajader" või "Griotte"
shokolaadid; kunsti - palju toredaid maastiku- ja naiivses stiilis
maale.
|
Enne reisi soovitame kindlasti otsida lisamaterjali Internetist, sest
kohalikes infopunktides on Horvaatiat tutvustavaid materjale väga
vähe.
|