Lühiuudised

Estravelleri postituspoliitika rangemaks
Estravelleri suur populaarsus ning koos sisuga kasvanud trüki- ja postikulud sunnivad väljaandjat oma ülisoodsat jaotuskorda ümber vaatama. Alates järgmisest, novembri-detsembrinumbrist saavad Estravelleri tasuta endiselt kõik Kuldkaardiomanikud, kuid koju postitatakse Estraveli kulul see ainult neile, kes Estravelilt midagi ostnud on eelmise või jooksva kalendriaasta jooksul. Sinna loetakse ka need kliendid, kelle eest on reisiteenuseid ostnud firma, kuid kes on boonuspunkte lasknud enda nimele ringi konteerida nii, nagu Kuldkaardireeglid sätestavad. Ülejäänud vähemus, nn. passiivsed Kuldkaardiomanikud, peavad tulevikus oma Estravellerile ise lähimasse Estraveli büroosse järele tulema. Kui aga seda liiga hilja teha, siis ei pruugi kliendilehte enam alles olla, kuna spetsiaalset varu passiivsete Kuldkaardiomanike jaoks ei hoita. Lihtsaim viis kindlustada Estravelleri kojutulek ka edaspidiseks on Estravelist enne novembrikuud mingi reisiteenus osta, kus arve oleks väljastatud eraisiku-Kuldkaardiomaniku nimele.

Estravelil Tartus nüüd kaks bürood
Estravel avas Tartu vastvalminud Lõunakeskuses oma uue müügibüroo. Seega on Estravel esimene IATA litsensiga reisibüroo, kellel on Tartu linnas rohkem kui üks teenindusbüroo. Estraveli kesklinnabüroo kolis nn. pankade ristmikule Ülikooli ja Vallikraavi tänavate nurgale juuni alguses.

Estraveli uus büroo on nagu Lõunakeskuski lahti iga päev hilisõhtuni, mis eriti sobib neile, kel tööajal pole võimalik kesklinnas asuvaid büroosid külastada. Nädalalõpul ja õhtuti on aga võimalik reisikonsultandi abil rahulikult kasvõi kogu perega endale sobivaid reisialternatiive valida.

Estraveli juhatuse esimehe sõnul kallutas otsuse Lõunakeskuse kasuks peamiselt selle sisemine funktsionaalne pindade jaotus. Lõunakeskuses puuduvad mõnele keskusele iseloomulikud tupikkoridorid ja väheväärtuslike kaubanduspindadega nurgad. Projekteerijad on Lõunakeskuse projekteerimisel malli võtnud muuhulgas Soome suurte kaubanduskeskuste parimatest näidetest. Estraveli büroo paikneb sissekäigu lähedal, kesksel aatriumplatsil, kust möödub enamus kaubanduskeskuse külastajaid. Lõunakeskuse trumbiks on ka suur tasuta parkla ning asukoht suure liiklussõlme kõrval.

Estraveli Lõunakeskuse büroo on avatud iga päev kell 9.00-21.00. Uue büroo telefonid on (07) 302 333 ja (07) 302 331.

Silja Line'i eripakkumine Kuldkaardiomanikele
Kuni käesoleva navigatsioonihooaja lõpuni pakub Silja Line Estraveli Kuldkaardi omanikele kiirlaeva SuperSeaCat SeaCat klassi ühe suuna normaalhinnast allahindlust täiskasvanule -100 EEK ja 6-17 aastasele lapsele -50 EEK. Seega saab täiskasvanu edasi-tagasi hinnast kokku 200 krooni soodustust. Pakkumine kehtib Estraveli Kuldkaardi omanikule ja ühele tema täiskasvanud kaaslasele ning kuni kahele lapsele järgmistel väljumistel: Tallinn-Helsingi 09.30 ja 14.00; Helsingi-Tallinn 12.45 ja 17.15. Soodushinnaga broneeringuid on võimalik teha kõigis Estraveli büroodes.

Karupesa Kuldkaardiomanikele soodsamalt
Scandic Hotel Karupesa Otepääl pakub kuni novembri lõpuni Estraveli Kuldkaardiomanikele mitmeid tunduva hinnasoodustusega majutuspakette. Näiteks tavaliselt 700 krooni maksva kaheinimesetoa saab Kuldkaardiomanik kätte 450 krooniga, lisaks saab veel tasuta pääsmed ööklubisse. Samuti pakutakse saunapaketti ning 10-protsendilist hinnasoodustust kõigest restoranis ja baaris tarbitavast. Pakettide tellimine toimub ainult Estraveli kaudu.

Londoni jõelaevapiletid vaid Estravelist
Estravel pakub Londonisse sõitjatele London River Red Rover Passi, mis võimaldab piiramatult kasutada Londoni kruiisifirma City Cruises jõelaevu. City Cruises korraldab regulaarseid lõbusõite mööda Thamesi jõge iga päev, välja arvatud 25. detsembril. Passi hind on 165 EEK täiskasvanule ning 83 EEK lastele alla 15 a. ja seenioridele üle 65 a. River Travel Pass kehtib terve päeva ning selle aja jooksul võib reisija laevalt lahkuda ja uuesti pardale minna niipalju kordi kui soovib. Peatuskohad Thamesi jõel on Westminsteri, Toweri ja Greenwichi kail. London River Travel Pass on Eestis müügil ainult Estraveli büroodes.

Kuldkrediit edukalt käivitunud
Estraveli uus järelmaksutoode Kuldkrediit on vähesest reklaamist hoolimata käivitunud väga edukalt. Krediidilimiite on esimeste nädalate jooksul eraldatud juba paari miljoni krooni eest. Sügisperioodiks on tempo stabiliseerunud umbes miljoni krooni peale kuus. Kuldkrediit on kättesaadav vaid neile püsiklientidele, kellel on kehtiv Kuldkaart ja isiklik rahvusvaheline Krediitkaart. Krediidilimiidi suurus sõltub maksevõimest, mida taotlejal palutakse ise ausalt hinnata ja teatada.

Üllatuslikult on Kuldkrediidi vastu huvi tundnud ka paljud sellised kliendid, kes oma reisi eest juba varem ettemaksuna tasunud, kuid reis veel toimumata, soovides juba makstud reisi refinantseerida Kuldkrediidiga. Selline juba makstud raha tagasisaamine ei ole siiski võimalik ning Kuldkrediiti saab antud juhul kasutada vaid tasumata osa järelmaksuna vormistamiseks.

Finnmatkat neelab Hasse
Soome reisikorraldaja Finnmatkat tootevalik laieneb tunduvalt, kui sellega suvehooajal 2001 liidetakse Hasse Matkade parimad sihtkohad ja hotellid. Mõlemad kaubamärgid, nii Finnmatkat kui Hasse kuuluvad Soome suurimale reisikorraldajale Thomson International Holidays (Oy TIH Finland Ab), samasse kuulub ka Eestis hästituntud Fritidsresor. Hasse kaob suvest alates reisiturult täielikult ja turistide teenindamine hakkab toimuma ainult Finnmatkade nime all. Muutus ei mõjuta juba ostetud talviseid Hasse reisipakette.

Alates talvehooajast 2002-03 hakkavad kõik TIH kontserni kuuluvad firmad kasutama uut logo, mis on ühtlustatud TIHi omaniku, Euroopa reisiteenuste turust üle 20 protsendi hõlmava Preussag/TUI logoga.

Kristiina Regina Vahemerele
Suviti Läänemerel kruiisireise sooritanud ja varasematel aastatel soomlasi Tallinnassegi toonud Kotkas registreeritud mootorlaev Kristina Regina siirdub eelolevaks talvehooajaks lõunameredele. Septembris sõidutatakse põhjanaabreid nädalastel kruiisidel Gibraltari piirkonnas ning Lääne- ja Kesk-Vahemerel, oktoobris Türgi-Küprose-Kreeka saarte ringidel. Novembris siirdub Kristina Regina Punasele merele, pakkudes eksootilisi kruiise piki Egiptuse ja Jordaania rannikut. Kruiise turustab Estraveli suuraktsionär ja Soome juhtiv reisibüroo Suomen Matkatoimisto.

Estonian Airi riigiosalus müügis?
Riik paneb tõenäoliselt müüki oma 34-protsendise osaluse lennufirmas Estonian Air, mis ilmselt läheb teisele kodumaisele osanikule Cresco Investeerimisgrupile. Cresco on juba teavitanud ajakirjandust oma otsesest huvist. Suuraktsionär Maersk Air Eesti riigi aktsiaid endale osta ei saa bürokraatlikel põhjustel, kuna vastavalt Eesti protektsionistlikule lennundusseadusele peab siinsest lennufirmast 51% kuuluma kohalikule kapitalile. Estonian Air on siiamaani töötanud suure kahjumiga, mille just Maersk Air, mitte aga kodumaised aktsionärid, on igal aastal katnud, kapitaliseerides firmat nn aazioskeemi abil. Firma asepresidendi Erki Urva sõnul on tänavu esmakordselt loota kasumit 5-15 miljonit krooni.

LOT lennujaamateenindus Estravelile
Poola lennufirma LOT ja Estravel sõlmisid esinduslepingu, mille kohaselt alates 1. juulist LOT registreerimiseelne teenindus Tallinnas siirdus Estravelile. Teenuse osutamise koht on Estraveli lennujaamabüroo. Vastava väljaõppe saanud Estraveli töötaja abistab LOTi klienti näiteks juhul, kui lend ei välju või hilineb, või kui ülekaalulise pagasi eest tuleb juurde maksta. Varem sooritas neid operatsioone Tallinna Lennujaamale kuuluv piletibüroo, mis ebarentaablina suleti käesoleva aasta juuni lõpus. Piletibüroo endine juhataja Irina Savtshenko töötab nüüd Preatoni firmade gruppi kuuluvas Domina World Travelis, kes plaanib saabuval talvehooajal korraldada charterlendude seeria Egiptusse.

Air Baltic jõudis kasumisse
Läti rahvuslik lennukompanii Air Baltic (BT) jõudis esmakordselt plusspoolele, saades aasta esimese poole kasumiks ligi pool miljonit dollarit. Mullu oli poolaasta kahjumis umbes miljoni dollariga. Läti lennukite täituvus ulatub tänavu 53 protsendini. 34% Air Balticu aktsiatest kuulub SASile. Eesti reisija tunneb Air Balticut eelkõige Tallinn-Riia liini järgi, mida BT ja Estonian Air opereerivad kahasse.

SAS uuendab lennukiparki
Scandinavian Airlines System (SK) sai juulis kätte esimese seitsmest kontinentidevahelise liikluse jaoks tellitud lennukist Airbus A340-300. Pikemate liinide, peamiselt USA ja Aasia jaoks on tellitud ka neli lennukit A330-300. Nimetatud lennukitega vahetatakse järk-järgult välja praegused Boeing 767. Tulemas on ka 12 Airbus A321-200 Euroopa-liinidele.

Finnair: suurim kasv Euroopas
Finnairi (AY) reisiveostatistika näitas suurt kasvu Euroopa liinidel. Reisiliiklus inimkilomeetrites mõõdetuna kasvas tänavu juulis mullusega võrreldes keskmiselt 8,5%, kuid Euroopa-sisestel liinidel 16,3%. Kaug-Ida näitaja kasvas 3,7% ning tellimuslendude inimkilomeetrite arv vähenes. Finnairi lennukite täituvus liinilendudel oli juulis 69,8%, regulaarlendudest 90,3% väljus 15 minuti jooksul alates planeeritud väljumisajast. Kokku vedas Finnair aasta esimese 7 kuuga 4,519 miljonit reisijat ehk 2,8% enam kui mullu samal ajavahemikul.

Alitalia Skyteami liikmeks
Alitalia (AZ) ühines alliansiga SkyTeam, mis ühendab lennukompaniisid Aeromexico, Air France, CSA Czech Airlines, Delta Air Lines ja Korean Air Lines ning planeerib ühiskoodiga lende ja lennuplaanide ühtlustamist Delta ja Air France'iga. Viimasega sõlmitud koodijagamisleping kehtib aastani 2011.

Airbus: populaarsus kasvab järsult
Nõudmine Airbus-lennukite järele on tänavu järsult kasvanud - Euroopa hiiglane European Aeronautic Defence & Space (EADS) teatas oma käesoleva aasta esimese poole müügikasvuks 33%. Poolaastaga valmis 162 uut lennukit, uute tellimuste väärtus ulatus esimesel poolaastal 42,8 miljardi euroni (669,7 mrd EEK). Uuele superjumbole A380, mille esimene katselend on plaanitud aastaks 2004 ja esimese lennuki liinileminek aastaks 2006, loodab firma tänavu kokku saada 100 tellimust.

Elektroonikakeeld lennukis pehmeneb
Finnair on välja töötamas uusi mobiiltelefonide ja cd-seadmete kasutuspõhimõtteid oma lendudel. Plaanis on lubada mobiiltelefoni kasutamist kuni mootorite käivitamiseni ning pärast lennuki peatumist, kui turvavöö on lubatud avada. Praeguse korra järgi peab telefon olema lennukis välja lülitatud kogu aeg.

CD- ja DVD-seadmete kasutamine on juba mõnda aega olnud lubatud mitmete Euroopa ja USA lennufirmade lennukitel. Seetõttu püütakse jõuda olukorrani, kus kõigi Oneworldi kuuluvate kompaniide reeglid oleksid samad. Tänu tehnoloogia arengule on elektroonikaseadmete lennul kasutamise risk lennuohutusele muutumas puhtteoreetiliseks.

Helsinki-Vantaale kolmas rada
Helsinki-Vantaa lennuväljale (HEL) on otsustatud ehitada kolmas maandumisrada. See loodetakse valmis saada järgmise aasta novembris ning sellest tuleb peamine hoovõturada Helsingist väljuvatele lennukitele. Praegu stardib ja maandub Helsinki-Vantaa lennuväljal tööpäeviti keskmiselt 500 lennukit, hommikuste ja õhtuste tipptundide ajal iga 1,5 minuti järel. Helsingi peamise lennuvälja teenindusmaht on üle 10 miljoni aastas, samal ajal kui Tallinna lennujaama maht jääb veel ka lähiaastatel alla ühe miljoni reisija.

SAS: uus teenindusklass Airbusis
SAS teatas, et kuna reisijad on ammu soovinud vahepealset klassi äriklassi ja säästuklassi vahele, siis uues Airbus A340-s võtab SAS kasutusele uue teenindusklassi nimega Economy Extra. Uus klass on teeninduselt võrdne säästuklassiga, kuid tagab sellega võrreldes rohkem ruumi jalgadele ja mugavamad töötingimused lennul. Tegemist on vastureaktsiooniga äriklassi müügi järsule kahanemisele, mis tuleneb firmaklientide kokkuhoiupoliitikast. Uus klass võimaldab ärireisijatel vormiliselt täita oma tööandjate uusi reegleid ning osta säästuklassi kuuluvaid pileteid, kuid saada siiski mugavamad tingimused. Loomulikult on selline uus vaheklass palju kallim kui säästuklassi hindade odavaimad pakkumised, olles hinna poolest lähemal senistele äriklassi soodushindadele.

Schengeni viisal palju piiranguid
Soome ajalehe Aamulehti andmetel on Helsinki-Vantaa lennujaamas passikontroll koju tagasi saatnud nelja kuu jooksul umbes sada Venemaa kodanikku, kuigi Soome ja edasi Euroopa Liitu kippujate passis on olnud kehtiv Schengeni viisa. Mitte-Vene kodanikega on seda juhtunud paid paaril korral.

Näiteks on ajalehe väitel tagasi saadetud Soome kaudu Saksamaale sõita kavatsevad reisijad, kui nad on kavatsenud Saksamaal viibida pikemalt kui Soomes, kuid viisa on pärit Soome konsulaadist. Schengeni eeskirjade järgi tuleb viisa võtta selle riigi konsulaadist, mis on reisi peamiseks sihtkohaks.

Analoogsed kimbutused ootavad ka Eesti elanikke, kellel on hall või punane pass. Eesti kodaniku passiga reisijale on Euroopa Liidu riigid viisavabad ning probleeme esineb reeglina vaid neil eestlastel, kes välisriigis seaduste vastu patustanud on.

Helsingi lennuinfo Tallinna Lennujaamas
Estraveli teenindusbüroos Tallinna Lennujaama reisijaterminalis on käepärane monitor, kust kliendid võivad reaalaegselt jälgida kõiki Helsingist väljuvaid lende, nende hilinemisi ja kinnitusi. See on kasulik infoallikas neile, kel plaanis Helsingist kohe edasi lennata. Eriti vajalikuks on see tasuta infovõimalus osutunud siis, kui Tallinn-Helsingi lend tehnilistel põhjustel või ilmastiku tõttu hilinema peaks ja kiiresti vaja otsustada pileti ringivormistamisvajaduse üle. Telemonitor on paigutatud nii, et seda näeb ka läbi klaasseina ilma Estraveli büroosse sisenemata.

USA ametlik info Eestist trööstitu
USA Riigidepartemangu infoserver http://travel.state.gov on juba aastaid olnud asendamatuks ja populaarseks infoallikaks kogu maailma jaoks. Sealt saavad usaldusväärset, neutraalset ja kuiva faktiteavet kõikide maailma riikide kohta sajad tuhanded reisibürood, lennufirmad ja rahvusvahelise äriga tegelevad firmad, rääkimata kümnetest miljonitest reisihuvilistest. Iga riigi kohta koostab ülevaatliku teksti ehk "konsulaarinformatsiooni lehe" vastavas riigis resideeruv USA saatkonna töötaja ning seetõttu kajastab info paratamatult ka kirjutaja subjektiivset arvamust. Eesti kohta käiv info, mida küll iga aasta uuendatakse, on aastatega muutunud väga vähe. Läti vastav info on praeguseks optimistlikum ja neid kahte kõrvuti lugedes jääb Eestist üsna kurb pilt. Estraveller toob siinkohal ära valitud võrdlevaid tsitaate mõlema riigi kohta käivatelt infolehtedelt. Eesti: "Violent crime... does occur", "Car thefts are common and can occur in daylight", "Physical harassment of Americans...can occur", "...hospitals and clinics...suffer from lack of equipment and resources", "Safety of public transportation: poor", "Availability of roadside assistance: poor", "Agressive driving is the norm", "...roads are not up to Western standards", "Speed limit is 50km/h out of town". Ja nüüd eelnevaga võrreldes silmatorkavamaid tsitaate Läti kohta: "...the crime is non-violent", "..clinics...nearly up to Western Europe or US standards", "Safety of public transportation: Good", "Urban road conditions/maintenance: Good". Muidugi peaks tsitaate vaatama ainult selles kontekstis, kuhu nad paigutatud on, kuid Estravelleri toimetuse arvates on siiski teksti autoril tänast Eestit kajastades mustad prillid ees ja mõtted eilses olnud.

Estair peavaluks Estonian Airile?
Paljudele Estravelleri lugejatele on ehk üllatuseks, et Estair ei ole mitte Estonian Airi suupärane lühend, vaid hoopis reisibüroo, mis asub Tulika tänavas ja vahendab laias valikus reisiteenuseid. Iseseisvalt lennupileteid väljastada Estair ei saa, sest tal pole vajalikku IATA (Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsiooni) litsentsi. Mitteametlike allikate hinnangul on Estonian Air olukorraga rahulolematu, kuna osa Estairi poole pöörduvaid tarbijaid arvavad, et neid teenindab rahvuslik lennukompanii, mitte aga tagasihoidlik erafirma. Estonian Airi võimalused probleemi lahendamiseks on piiratud, kuna Estair patenteeris selle nime õigel ajal endale ning on nüüd nime seaduslik omanik. Olukorra teeb veel pikantsemaks asjaolu, et Estairi omanik Kõu Lipp on Estonian Airi hinnatumaid ja staazhikamaid lendureid ja Boeingu kapten.

Estraveli 8 kuu müük kasvas 22%
Eesti suurima reisibüroo Estravel AS kaheksa kuu tehniline müügikäive kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 22 protsendi võrra, ulatudes 325 miljoni kroonini. Tähtsamate tootegruppide lõikes oli suurim kasv hotellimajutusel (50%) ja puhkusepakettidel (27%), väikseim kasv aga laevapiletitel (8,5%). Suurima osakaaluga tootegrupp kogumüügist oli endiselt rahvusvahelised lennupiletid (57%), kuigi suveperioodil on lennupiletite müük traditsiooniliselt väiksem kui muul ajal. Antud arvudes ei sisaldu Estraveli tütarfirmade müügitulemused.

Fritidsresor grupp võidab turuosa
Soome Fritidsresor ja talle kuuluv Finnmatkat on Estraveli kaheksa kuu müügistatistika alusel taas tugevdanud oma positsiooni, omades kahe peale 45% kõikidest Estraveli büroodes müüdavatest pakettreisidest. Teisel kohal on Soome suurim reisioperaator Aurinkomatkat 18 protsendiga ja kolmandal Tjäreborg 16 protsendiga. Kodumaise operaatori Wris Toursi osa oli 9% pakettreiside kogumüügist. Estravel müüs puhkusereisipakette kaheksa kuu jooksul kokku 29 miljonit krooni eest, mis on 9% Estraveli kogumüügist samal ajal.

Continent Traveli tulevik ebaselge
Suve hakul tabas Eesti reisibüroosid pommuudis, et IATA-BSP järelvalveorgan on Tallinnas käinud ning võtnud Continent Travelilt õiguse ja võimaluse lennupileteid väljastada. Põhjuseks on tasumata piletimüügivõlg IATA lennufirmade ees ehk teisisõnu majanduslikud raskused. Selline juhtum, et IATA litsents sundkorras peatatakse, oli Eestis esmakordne ning tähistab uue etapi algust reisibürooturul. Continent Traveli suuraktsionär on lennufirma ELK endine juht ja aktsionär Beloussov oma sugulasest variisiku kaudu. Väikeaktsionäriks on Ivo Koost, kes on tuntud kui reisibüroo Wris asutaja ja kauaaegne direktor. Wrisist lahkus Koost mõned aastad tagasi koos mitmete võtmeisikutega, et asutada uus reisibüroo Continent Travel. Endised tuumikgrupi liikmetest kolleegid on tänaseks asunud tööle konkureerivasse reisibüroosse ning Koost ise asutanud uue reisibüroo Marine Travel, mis on edukalt spetsialiseerunud kitsale turunishile - meremeeste rühmadele spetsiaalhinnaga piletite vahendamisele. Kinnitamata andmetel on Continent Traveli aktsiad panditud Tallinna Äripangale ning septembris müüakse need enampakkumisel. Kas Continent jätkab tegevust või ei, sõltub sellest, kas firmale leidub ostja ning kes see on.

Estonian Air: reisijate arv kasvab
Estonian Air (OV) vedas selle aasta seitsme kuuga regulaarliinidel 159 860 reisijat, mis on 10,7 protsenti enam kui möödunud aasta samal perioodil samadel liinidel. Enim kasvas reisijate arv Moskva, Stockholmi ja Londoni liinil. Tänavu juulis veeti regulaarliinidel 25 862 reisijat ehk 17,9% rohkem kui mullu juulis. Lennukite keskmine täituvus oli 56 %. IATA kõigi lennufirmade keskmine täituvus oli tänavu esimesel poolaastal 72 %.

Estonian Airi regulaarlennud väljuvad täpsemalt kui mujal Euroopas. Selle aasta esimesel seitsmel kuul väljus 90% Estonian Airi regulaarlendudest 15 minuti jooksul alates planeeritud väljumisajast. Euroopa lennufirmade keskmine näitaja on umbes 80%.

Via Baltica kiiremaks
Läti valitsus plaanib kõrvaldada ühe Balti riike läbiva magistraali Via Baltica probleemse teelõigu, ehitades Saulkrasti suvituslinnast ümbersõidutee, kirjutab Kauppalehti. Praegu on teelõik sõidukiiruselt magistraali üks aeglasemaid. Ümbersõit kavatsetakse valmis ehitada aastaks 2006 ning selle maksumus on üle 830 miljoni Eesti krooni. Via Baltica on oma projekti algusest peale vaevelnud erinevate raskuste küüsis, ning olnud lääne spetsialistide pilkeobjektiks kohmakate tolliprotseduuride, halbade maanteetingimuste, puuduliku infrastruktuuri ja pikkade piirijärjekordade tõttu. Kõige vähem huvi on Via Baltica arendamise vastu näidanud üles Poola, kus autoturistil eksisteerib endiselt suhteliselt suur oht maanteeröövi ohvriks sattuda.