Teie küsite, Estravel vastab

Miks Estraveli kinketshekid Eesti teistes reisibüroodes ei kehti?
Kinketshekk ei ole reisiteenus kui selline, selle ostmine kliendi poolt ei tekita raamatupidamislikus mõttes isegi müügitehingut. Tegemist on kliendi poolt ettemaksu tegemisega, mis jääb Estraveli bilansi passivasse lühiajaliste kohustuste sekka ja mida ei saa lugeda müügituluks. Alles siis, kui klient tuleb kinketshekki lunastama, s.t. maksab selle abil reisiteenuse eest, toimub tegelik müügitehing ja vastav summa raha liigub Estraveli pearaamatus lühiajaliste kohustuste kontolt müügitulude kontole. Seoses sellega ei saa võimalik olla olukord, et Estraveli kinketshekk kõlbaks maksevahendina mingis muus reisibüroos, mis ei kuulu Estraveli kontserni. Sellel muul reisibürool lihtsalt puudub vastav ettemaks ehk kate kinketsheki lunastamiseks. Kui soovite kasutada mõne muu reisibüroo teenuseid, tuleb seda juba ette teada ja hankida just selle reisibüroo kinkekaart. Pakkujaid ei ole palju, kuid mõned peale Estraveli siiski on. Kui aga soovite teha kingitust, millel oleks maksimaalsed kasutusvõimalused ja turvaelemendid, sealhulgas asendusõigus kadumise korral, siis tasub hankida just nimelt turuliidri Estraveli kinketshekk.

Miks autorendi puhul krediitkaart hädavajalik on?
Kõik rahvusvahelised aktsepteeritud autorendifirmad nõuavad autorendi puhul kliendilt krediitkaardi olemasolu. Kõrgema klassi autosid (BMW, Mercedes jne.) rentides nõuab osa kompaniisid kliendilt miinimumina koguni 2 krediitkaardi olemasolu, millest üks peab olema limiidivaba kaart, s.t. American Express või Diners Club. Viimast reeglit rakendatakse üle maailma, kuid eriti tihti Prantsuse Rivieral.

Autot rentides võib tasuda nii krediit- või deebetkaardi, sularaha või ettemakstud voucheriga, kuid reeglina küsitakse lisaks lõppmaksevahendile täiendavaks garantiiks ikkagi ka krediitkaarti. Miks?

Krediitkaardi olemasolu on garantiina vajalik eelkõige selleks, et autorendifirma veenduks leti ees seisva kliendi maksejõulisuses. Autot rentides paneb rendifirma vastutuse autoga juhtuva eest alati kliendile ning lisatagatised ongi vajalikud selleks, et riski rendifirma jaoks võimalikult palju maandada. Lisatagatis on näiteks vajalik juhul, kui klient tagastab auto väljaspool ametlikku tööaega või jätab auto hotelli ning rent on tasutud ettemaksuna sularahas või reisibüroo väljastatud ettemakstud voucheriga.

Autorendifirmal on ka alati võimalus debiteerida kliendi krediitkaarti täiendavate kulude katteks, näiteks puuduva kütuse, rohkem sõidetud päevade või autole tekitatud vigastuste eest kliendi poolt valitud omavastutuse piires.

Rendilepingut koostades külmutab rendifirma kliendi kaardilt või pangaarvelt teatud summa, mis on tavaliselt pisut suurem rendisummast: omavastutus + paagitäitmistasu + rendi maksumus + 20%. Seda summat klient rendiperioodi jooksul muude teenuste/kaupade eest maksmisel kasutada ei saa. Klientidel, kellel kaardilimiidid rahvusvahelistes mastaapides suhteliselt väiksed (alla 8000 EEK), soovitatakse autorent tellida reisibüroost ette ning selle eest ka ette tasuda. Reisibüroo annab kliendile kaasa ettemakstud voucheri. Kuid ka sel juhul nõuab rendifirma kliendilt lisatagatisena krediit- või deebetkaardi olemasolu ning külmutab summa, mis vastab eeltoodud valemile. Väga harval erandjuhul võtavad väiksemad rendifirmad klientidelt ka sularahadeposiite.

Autorendifirmal on alati õigus kliendi kaardilt/arvelt kogu rendisumma enne rendi algust broneerida. Kui limiit seda ei võimalda, võib firma auto rentimisest keelduda. Kindlasti tuleb auto rentimisel meeles pidada seda, et autorendifirma jätab endale alati õiguse klient kvalifitseerida. Kui klient jätab mingil põhjusel rendifirma töötajale kahtlase mulje, võidakse auto rentimisest keelduda seda põhjendamata.

Miks ma SASi piletiga ikka Estonian Airi lennukisse satun?
Põhjuseks on see, et SASi ja Estonian Airi vahel on sõlmitud niinimetatud koodijagamisleping. Teile on müüdud pilet kohale, mille SAS omakorda ostab Estonian Airi käest.

Sisuliselt tähendab koodijagamisleping seda, et lisaks lendu tegelikult opereerivale firmale on veel ühel või mitmel lennukompaniil õigus müüa sinna kohti nagu oma lennule. Kõigil Tallinna ja Skandinaavia vahelistel lendudel on nii Estonian Airi kui ka SASi lennunumbrid. Reaalselt teenindab Tallinn-Kopenhaagen liini vaid Estonian Air ja Tallinn-Stockholm liinil lendavad mõlema firma lennukid. Ideaalis saavad lepingust kasu mõlemad pooled - SASil tuleb odavam osta kohti Estonian Airi lennukis kui ise lendamisega seotud kulusid kanda ning Estonian Air omakorda saab kohti SASi numbri all müües oma lennukisse kergemini reisijaid riikidest, kus meie rahvuslik lennukompanii on klientide jaoks tundmatu "endise N.Liidu vabariigi" väike lennufirma. Eesti klient võib sattuda SASi numbri all Estonian Airi lennukisse siis, kui tema reisimarsruudi sisse jääb ka mõni tegelik SASi lend Skandinaaviast edasi ning piletimüüja broneerib mugavusest oma arvutis terve marsruudi nö. SASi näidult.

Koodijagamislepinguid sõlmivad omavahel koostööd tegevad firmad, kellel puudub vajadus vastastikku mingil liinil konkureerida ja kes üksteise lende müües kasu loodavad saada. Muide näiteks Finnairi Tallinn-Helsingi lennul on ka British Airwaysi ja Sabena lennunumbrid. Harva lendavale kliendile tekitavad koodijagamislepingud kohati segadust. Siiski on koos piletitega antavas reisikirjelduses ära toodud ka lendu tegelikult opereeriva lennukompanii nimi. Kui see paber millegipärast kadunud on, siis üks tunnus, mille alusel teise kompanii opereeritavat lendu ära tunda võib, on 4-kohaline lennunumber, mis enamasti algab kolmest suurema numbriga. Broneerimissüsteemis on koodijagamislennud selgelt eristatavad ja kahtluse korral saab reisikonsultant selle kohta kergesti infot anda.

Miks mul on odavam lennata nädalaks New Yorki kui kaheks päevaks Kopenhaagenisse?
Küsimuses toodud väide vastab tõele juhul, kui reisija on üle 24a vana ja Kopenhaagenis veedetava kahe päeva sisse ei jää laupäeva ja pühapäeva vahelist ööd. Sellisel juhul on tõepoolest võimalik nädalaseks New Yorgis viibimiseks leida odavam sooduspilet. Kopenhaageni pileti muudab kalliks asjaolu, et nädalavahetust sihtpunktis mitte viibides liigitute te lennukompanii jaoks ärireisijaks (erandiks on kuni 24a noored, noorsoohinnaga pileti puhul on sihtpunktis viibimise aja suhtes vähem kitsendusi). Ärireisija pileti eest maksab enamasti mõni ettevõte või organisatsioon ning hinna suhtes ollakse vähemtundlik võrreldes oma raha eest lendava turistiga.

Loomulikult on lennukompanii huvides müüa oma kohti võimalikult kallilt ja ärireisijate arvel õnnestub seda teha. Nädalavahetuse veetmine sihtpunktis ehk pühapäevareegel on praktikas kõige mõjusam vahend tööasjus reisijate turistidest eraldamiseks. Kuna lennukompaniid teenivad kasumit eelkõige ärireisijate arvel, siis valitseb ka muidu omavahel konkureerivate suuremate lennufirmade vahel üldine konsensus, mille kohaselt Euroopas odavaid pileteid ilma pühapäevareeglita harilikult ei pakuta. Estonian Airi otselendudel maksab edasi-tagasi nädalasisene pilet Kopenhaagenisse hetkel turistiklassis 11200 ja äriklassis 13200 krooni. Samas odavamad üleookeanipiletid maksavad Tallinnast alates 8600 krooni ja Helsingist alates hetkel vaid pisut üle 5000 krooni ning need hinnad nõuavad kas pühapäevareeglit või vähemalt seitsmepäevast sihtpunktis viibimist.

Lisafaktoriks, mis Kopenhaageni ja New Yorgi hindu mõjutab, on loomulikult konkurentsi tugevus. Kopenhaagenisse otselende teostab reaalselt ainult üks lennufirma. Kuna ümberistumisega lennud võtavad nii väikese vahemaa puhul oluliselt rohkem aega, siis kasutatakse neid harva (kuigi näiteks Varssavi kaudu Kopenhaagenisse lendamine on nädala sees pisut odavam!). New Yorki aga lennatakse Eestist alati ümberistumis(t)ega. Valida on kümnekonna eri lennufirma ja paljude marsruutide vahel ning lennuaegades suuri vahesid ei ole. Üleatlandilendude hindu hoiabki all eelkõige tugev konkurents.

Kui on tingimata vaja nädala sees Kopenhaagenis tööasjus käia, siis võite kaaluda varianti ühendada töö ja vaba aeg. Lennates kõigepealt kaheks päevaks nädala sees Kopenhaagenisse, sealt edasi aga nädalavahetuseks New Yorki ja alles siis Tallinnasse, on lennupileti hind on praktiliselt sama kui ainult nädala sees Kopenhaagenis käies. Peab aga arvestama, et piiranguid ja kitsendusi on rohkem - lennuaegade muutmine ja reisi tühistamine on seotud trahviga