Roosta puhkeküla: soositud puhkekoht

Enam kui 30 punase majakesega Roosta puhkeküla Lääne-Eestis on kümne aastaga muutunud soositud puhkekohaks. Puutumatu loodus, puhas merevesi, kaunid liivaluited ning mugavad puhkemajad kutsuvad siia nii üksikpuhkajaid kui firmaüritusi korraldavaid ettevõtteid.

Spordiprogramm pakub meelelahutust
Mitmeliikmelised võistkonnad ekslevad mööda männimetsa, otsides peidetud sõnumeid, kus kirjas ülesanded. Tormavad rätt silmil merest kopsikuga vette tooma, et pimesi kaldal mitme meetri kaugusel seisvat ämbrit täita. Siis kargavad liivarannal mitmekesi samadele suuskadele, et meeskonnavaimu demonstreerida. Ei ole samm kõigil ühepikkune, kukuvad hunnikusse. Käimas on orienteerumismäng nimega "Naudingute jäljekütid".

Algab viievõistlus. Kuulitõuge toimub õhupalliga, päris ketta asemel heidetakse paberketast, odaviskes tuleb lennutada kokteilikõrt ja vasaraheitetulemuse annab nööri otsa riputatud tühi õllepurk. Kaugushüpe sooritatakse paigalt, ilma hoovõtuta. Sportlased näitavad tippklassi, pealtvaatajatel nalja ja lõbu palju.

Need on vaid mõned näited spordiprogrammist, mida Roosta puhkeküla pakub firmaürituste sisustamiseks. Valida on pikk nimekiri alasid. Näiteks militaarse iseloomuga takistusraja läbimine - köisredel, poom, kaevik, roomamisriba jne, kuid mitte üksi, vaid paaris. Kombineeritud teatevõistlused, mis sisaldavad näiteks kolmekesi liival suusatamist, naisekandmist, lusikajooksu või topsipallijooksu. Sipelgajalgpall või pime võrkpall. Võimalusi on tohutult ning programm pakub palju nalja ja meelelahutust nii osavõtjatele kui pealtvaatajatele. Firma võib oma ürituse programmi kokku panna ise või tellida selle projektijuhilt, säästes aega ja vaeva.

Firmaüritusi samapalju kui puhkajaid
"Viimasel ajal hakkab piir lihtsalt puhkajate ja üritustekorraldajate vahel hajuma," jutustab Roosta puhkeküla müügijuht Kairi Aamer. "On ju paljud siinpeetavad üritused osalejatele mõeldud ennekõike puhkuseks ja lõõgastumiseks. Siiani puhkajate osakaal on olnud ikka suurem kui üritustepidajate oma, kuid trend on viimasel ajal muutumas. Üha rohkem tahavad ettevõtted lisaks tõsistele istumisüritustele - seminaridele ja nõupidamistele - siin korralda firmaüritusi, suve- või talipäevi. Ja enamasti planeeritakse ka konverentsiprogrammi sportlikku ja lõõgastavat meelelahutust."

Seminari või konverentsi mahub Roostale pidama kokku 235 inimest. Konverentsisaale on neli. Neist kõige suurem mahutab sõltuvalt toolidepaigutuses 40-150 inimest. Sellele lisaks saalid 10-60 osalejale.

Roosta oli esimene
Roosta on esimene omalaadne puhkeküla Eestis. Kui raudne eesriie murenema hakkas, tulid paljud endised rannarootslased esimesel võimalusel kaema, mis on saanud nende sünnikodudest ja mängumaadest. Nende seas ka praeguse puhkeküla üks initsiaatoreid, kes kaasa haarates oma sõpru ja koostööpartnerid nii Rootsist kui Eestist ning rajas siia kauni männimetsa alla imekaunile mererannale Roosta puhkeküla. Aasta oli 1991.

12 hektari suurusel territooriumil paikneb Roostal 31 erineva suurusega mugavat puhkemaja, milles on kõik puhkamiseks vajalik olemas. Majad on kahe-, nelja- ja kuuekohalised, ka mahub neisse lisaks põhikohtadele veel mitmeid lisakohti. Igas majas on WC ja dush, kööginurk külmkapiga, televiisor ja telefon. Majutuskohti nii põhikohtadel kui ka katusealusel poolkorrusel asetsevatel lisakohtadel kokku on majades 156. Puhkemajade keskmine täituvus terve aasta lõikes on 40%. Praktikas tähendab see seda, et suvistel nädalalõppudel on reeglina hõivatud kõik majad.

Puhkaja on enamasti koos perekonnaga
Praegu on soomlaste osakaal Roostat külastavate välismaalaste hulgas aasta kokkuvõttes ületanud rootslasi. Soomlasi käib ju Eestis tervikuna üle kümne korra rohkem kui rootslasi. Suvekuudel tõuseb aga rootslaste arv puhkajate hulgas eestlaste järel teisele kohale ja tihti võib isegi tunduda, et puhkeküla asubki Rootsis, kuna külas ja rannas kõlab igal sammul laulev rootsi keel. Rootslane tuleb siia küll vaatama oma vanemate kunagisi lapsepõlvemaid ja on puhkuski Eestis märksa odavam kui kodumaal.

Roosta eestlasest eraklient on enamasti pereturist, kes saabub siia puhkama koos lastega. Puhkeküla territooriumil paiknevad atraktsioonid, valge liivaga mererand, ümberkaudsed metsad ja matkarajad pakuvad rohkesti tegevust nii lastele kui ka nende vanematele. Aktiivseid puhkajaid ootavad korvpalli- ja võrkpalliplats, tenniseväljak, minigolf, jalgrataste, vesijalgrataste ja muude spordivahendite laenutus. Talvel võib jalga saada suusad või uisudki. Lisaks veel noolemängud, petanque, piljard, lauatennis, koroona ja palju muud põnevat.

Marjamets algab kohe ukse alt
"Roosta meelitab nii välismaalast kui kodueestlast oma värske õhu, puhta looduse, hommikuse linnulaulu, jala all krudiseva rannaliiva, mugavate puhkemajade ja harrastusvõimalustega," kirjeldab Kairi Aamer puhkeküla võlusid. "Siinsamas majakeste ukse all kasvavad varasuvel metsmaasikad ning sügisepoole mustikad, pohlad ja seened. Nii et Roostale sõites ei maksa lisaks piknikukorvile ka seenekorvi maha unustada."

Roosta asub sambliku looduskaitsealal ning seetõttu püüab puhkeküla juhtkond territooriumil tegutsevat rahvamassi suunata kindlatele radadele. Kümne aasta jooksul on see üsna hästi õnnestunud - Roosta on oma kaunid pohlamättad ja hallid samblatutid ikka säilitanud ning suudab seda teha ka edaspidi.

Rannas päevitajaid leidub juuni algusest augusti lõpuni, aga merevee temperatuur on üsna kõikuv nagu kõikjal Eestimaal. Selge vesi ja puhas kiirelt süvenev liivane merepõhi meelitavad siia puhkajaid rannamõnusid nautima nii Haapsalust kui Tallinnast.

Saunamõnusid jagub igale maitsele
Mõned aastad tagasi valmis Roostal suur saunakompleks, kus saunamõnusid saab nautida kahes soome saunas, aurusaunas ja mullivannis. Samuti on siin mugavate diivanite ja muusikakeskusega kaminasaal. Hoone kõrval õues leidub nurgake, kus on suurest leilist jahtumise ning liha- või vorstigrillimisegi võimalus. Saunu mahub samaaegselt kasutama umbes 30 inimest. Et saunasõpradele tavapärase soome sauna kõrval veidi vaheldust ja eksootikat pakkuda, on kompleksis ka aurusaun.

"Mis võib olla veel mõnusam kui käia vaheldumisi soome saunas, aurusaunas ja mullivannis? Ega ilmaasjata pea paljud meie kliendid seda parimaks saunaks Eestis," tunneb Kairi puhkeküla saunamõnude üle uhkust.

Lisaks suurele saunakompleksile on Roostal veel olemas kuni kuus inimest mahutav peresaun, samuti on in-house saun ühes 4-kohalises puhkemajas. Enamasti tellitakse saunu õhtuseks koosviibimiseks peale sportlikku üritust ja konverentsi või siis kosutuseks enne õhtust pidu. Kuid kõne alla tuleb ka põnev pidu saunas endas, näiteks Hawaii stiilis.

Noor ja teohimuline personal
Roosta personal on noor, seda eriti suvel, mil tööjõuvajadus märgatavalt kasvab ning tööle ja praktikale võetakse hulgaliselt noori inimesi. Talveperioodil on Roostal personali 30 ringis, kolmeks suvekuuks lisandub neile teine 30 inimest. Töötajaid on nii lähemalt kui kaugemalt, enamus siiski Haapsalust ja selle lähiümbrusest. Aga käiakse tööl ka Tallinnast.

Noor on ka müügijuht. 24-aastane Kairi Aamer on Roostaga olnud lahutamatult seotud - tänavu mais alustas ta siin töötamist neljandat korda. Olnud varem administraatori ja müügijuhi abi, nüüd siis ametis müügijuhina. Veel kaks aastat peab ta töö kõrvalt leidma aega ka turismiõpinguteks Soomes. Samas on tööpinge üsna suur - puhkeküla tuleb aktiivselt tutvustada ja müüa nii sise- kui välisturul. Roosta on end igal aastal esitlenud Tallinnas Tourestil ja juba mitmendat korda ka Helsingi turismimessil Matka.

Riigi roll peaks olema suurem
Roosta puhkeküla energilisel direktoril Indrek Ottil on aastaid 31 ja seljataga pikk töökogemus turismi alal. Otti on toitlustusalase eriharidusega, olnud varem peakokk ja sööklajuhataja, Roosta puhkeküla on ta juhtinud 1995. aastast alates.

Turismiettevõtja leib Eestis pole direktori arvates kerge. Riik on küll õla alla pannud mitmetele projektidele, korrastanud turismiettevõtlust ja jaganud messitoetusi, kuid pööranud ebapiisavalt tähelepanu lobitööle sihtturgudel.

"Eesti turismipoliitika edukus sõltub paljus sellest, milline on Eesti ühiskonna- ja majanduspoliitika tervikuna," tõdeb Indrek Otti, "ja riigi roll Eesti tutvustamisel peaks olema praegusest tunduvalt suurem.