Prantsusmaale suusatama

Talv pole enam mägede taga ja käes on õige aeg suusapuhkusele mõelda. Kuhu sõita? Kas valida Püreneed või Alpid? Kas Itaalia, Austria, Shveits või hoopis Prantsusmaa? Seltskonnaga suusareisi planeerides üritatakse ikka arvesse võtta kõikide reisijate soove. Harva juhtub nii, et kõik puhkusele sõitjad on suusatamises samal tasemel ning et kõigil on samad huvid ja soovid.

Suusakeskus pakub mitmekesist lõõgastust
Tänapäeval on suuremad suusakeskused pakkumas kümneid ja kümneid erinevaid võimalusi puhkuse veetmiseks nii lastega kui lasteta peredele, sõpruskondadele, üksikutele, algajatele ja edasijõudnutele, lastele ja vanematele inimestele. Samas suusakeskuses saavad mõnusa puhkuse veeta nii slalomistid, lumelaudurid, murdmaasuusatajad, kelgutajad, kiirlaskujad ja niisama jalutajad-looduse nautijad. Suusakeskused pakuvad majutuseks erineval tasemel hotelle ja motelle, suusamaju nii väikestele peredele kui ka suurematele seltskondadele. Lisaks leiab eramajutust bed&breakfast stiilis.

Väga oluliseks peetakse vaba aja veetmisega seotud võimalusi. Lisaks traditsioonilistele after-ski söögi- ja joogikohtadele on paljudes suusakeskustes olemas saunad, jõu- ja spordisaalid, ujulad, jacuzzid, mänguväljakud ja teised mõnusad lõõgastusvõimalused. Sõita saab nii koerarakendiga kui ka lumeskuutritega. Peresõbralikeks suusakeskusteks nimetatakse neid, kus on lastele eraldi suusakoolid ja -õpetajad, eraldi rajad ja kõikides hindades olulised soodustused.

Prantsuse Alpides on pikk suusahooaeg
Tutvustame teile järgnevalt kolme Prantsuse Alpides olevat suusakeskust. Suusahooaeg algab Prantsusmaal tavaliselt detsembri keskel ja kestab aprilli lõpuni. Kõrgemal mägedes asuvates külades saab lumerõõme nautida juba novembrist ja kuni maikuuni välja.

Suusarajad jagatakse oma raskusastme poolest nelja rühma. Rohelised rajad on kerged ja sobivad algajatele. Sinised rajad on keskmise raskusastmega, punased rasked ja mustad väga rasked. Viimaseid soovitatakse ainult kogenud ja head füüsilist vormi omavatele suusatajatele. Kõik rajad on pideva kontrolli all. Ilmastikuolude muutumisel märgistatakse ka rajad vajadusel eritähistusega. Lastel soovitatakse alati kanda kiivrit. Päeva planeerimisel on tähtis teada ka suusaliftide tööaegu.

Praktiliselt iga suusakeskus on võimeline laenutama või müüma nii talispordivarustust kui ka riideid. Ja kõikides on olemas erinevatele tasemetele mõeldud suusakoolid, kus eriõpetuse saanud ja mitmeid keeli rääkivad suusainstruktorid annavad tunde nii gruppidele kui eraõpilastele.

Põhja-Alpides asub maailma üks tihedamini kasutatavaid suusapiirkondi - nn. Kolme Org, kuhu kuuluvad Meribeli, Belleville’i ja Courcheveli orud. Suusarajad jäävad kõrgustele 1300 kuni 3200 meetrit. Tuntumateks suusaküladeks on Meribel, Val Thorens ja Courchevel.

Kolme Orgu iseloomustab 600 km tähistatud radu, 1200 lumekahurit ja 200 suusalifti, mis viivad mägedesse umbes 230 tuhat suusatajat tunnis. Kolme Orus on kasutusel ühtne suusapass, mis annab omanikule suurepärase võimaluse nautida kõikide sealsete suusakeskuste radu ja kasutada suusalifte.

Meribel: very belle!
Meribeli suusakula asub 3 Oru südames, kõrgustel 1460 kuni 1700 meetrit. Siin on kokku 150 km mäesuusaradu, millest 10 musta, 22 punast, 35 sinist ja 8 rohelist. On olemas slaalomi- ja lumelauarajad. Vajadusel kasutatakse 478 lumekahuri abi lumekihi ühtlustamiseks. Suusatajate käsutuses on 59 suusalifti.

Suusatajaid ootab üle 400 instruktori ning lisaks mäesuusatamisele saab koolituda ka slaalomis, lumelauasõidus, monosuusas, murdmaasuusatamises, jäähokis ja iluuisutamises. Ühepäevase (5 tundi) koolituse maksumus algab 230 frangist. Murdmaaradu on kokku 90 km, kusjuures eriti populaarne on 8 km pikkune rada Meribelist Courchevelli.

Suusatamisele vahelduseks võib suunduda kelguradadele. Sõita saab koerarakendiga, mootorsaanidega ja kuumaohupallidega. Instruktorite saatel on võimalus harrastada liustikul suusatamist, kardisõitu jääl, ekskursioonilaadseid suusaretki kaunis looduses, mägedes ronimist ja lihtsalt jalutamist.

Siseruumides saab tegeleda bowlingu ja ujumisega, ronida ronimisseinal, käia saunas, kinodes, ööklubides, kasiinos või rohketes poodides.

Eraldi programmid on olemas nii väikelaste hoidmiseks kui ka nende tegevusteks suusakoolides ja suusaradadel.

Meribeli erinevates külades on majutusteks pakkuda väga erinevate tasemetega hotelle ja apartamenthotelle ning erineva suurusega suusamajakesi.

Meribel on hästi ligipääsetav nii Genfist kui Lyonist. Bussitransfeer kestab vastavalt 3 või 3,5 tundi.

Val Thorens asub kõige kõrgemal
Kolme Oru teiseks tuntud suusakeskuseks on Val Thorens, mis on ühtlasi ka Euroopa kõrgeim suusakeskus 2300 meetri kõrgusel. Lumeoludest sõltuvalt on Val Thorens avatud oktoobri lõpust mai alguseni. Hooaja 8 kuud algavad ja lõpevad Peclet jääliustikul, mis asub kõrgusel 2800 kuni 3300 meetrit. Küla 30 suusalifti suudavad mägedesse toimetada umbes 50 tuhat suusatajat tunnis. Kasutusel on ka ainulaadne, 150 inimese transportimiseks mõeldud Caroni tõstuk, mis viib suusatajad piirkonna kõrgeimasse Crime de Caroni nimelisse tippu (3200m). Teine, Funiteli tõstuk viib suusatajaid 7 minutiga külast jääliustikule.

Val Thorensis on kokku 140 km mäesuusaradu, millest 6 on liigitatud mustaks, 27 punaseks, 15 siniseks ja 6 roheliseks. Lisaks veel 5 km murdmaaradu. Kuna üle 99% radadest asub kõrgemal kui 2000 meetrit, on lumeolud väga head. Aga vajadusel rakendatakse tööle ka lumekahurid.

Mäesuusatamisele lisaks on siin populaarsed freestyle, lumelaud, off-piste ja jääliustikul laskumine ning mootorsaanil sõitmine. Paljusid tõmbab ligi 4,5 km pikkune valgustatud kelgurada, kus kõrguste vahe on 750 meetrit.

Val Thorensi südames asub Euroopas ainulaadne spordikompleks. See on 9000 m² suurune hall, milles saab harrastada tennist, squashi, sulgpalli, võrkpalli, jalgpalli ja rulluiskudel hokit. Olemas on golfi-simulaator ja ronimissein. Tervisekeskuses saab kasutada ujulat, jacuzzisid, erinevaid saunasid ja solaariumit.

After-ski on esindatud igale maitsele. On 50 restorani, 60 kauplust, palju baare, pubisid ja diskoteeke. Suurem osa tänavaid on mõeldud ainult jalakäijatele. Lastele leiduvad siin lasteaiad ja eraldi suusakoolid. Lisaks korraldatakse lastele nende radadel ka täiesti omaette tegevusi.

Majutustest võib valida erinevat kategooriat hotellide ja apartamenthotellide vahel. Palju on ka suusamaju, mis annab Val Thorensile ehtsa mägiküla ilme. Suusarajad algavad otse hotelli või apartamendi ukse eest. Val Thorensil on suurepärane ühendus Genfiga nii auto- kui rongiteed pidi.

Val d’Isere sobib ka algajatele
Samuti Põhja- Alpides, Itaalia piiri vahetus läheduses, kõrgusel 1850 kuni 2000 meetrit asub suusakeskus Val d’Isere. Vaatamata sellele, et esimene suusapaar tekkis külasse juba 1889, pandi teadlikule suusakeskuse loomisele alus alles 1936. aastal. Siis paigaldati siia esimene suusalift. Sõjajärgsetel aastatel sai Val d’Isere’ist kiirestiarenev suusakeskus. Praegu on suusatajate käsutuses 50 suusalifti, millega pääseb kuni kõrguseni 3500 meetrit. Radu on kokku 70 (150 km), millest 6 musta, 18 punast, 25 sinist ja 21 rohelist. Murdmaaradu on piirkonnas 44 km ulatuses. Kõiki radu kontrollitakse hoolikalt regulaarselt, turvalisuse huvides tasandatakse neid pidevalt ja võimalike ohtude korral paigaldatakse hoiatusmärgid.

Val d’Isere’i peetakse väga heaks suusakeskuseks just algajatele ja väheste kogemustega suusatajatele. Suusatamisele lisaks saab siin harrastada uisutamist, mootorsaanide, koerarakendite ja lumelauaga sõitmist, jääst kaskaadidel ronimist, liustikul ja looduses matkamist. Külas on raamatukogu, kino, ujula ja jõusaal. Lastele on eraldi suusakoolid ja sellega kaasnevad aktiviteedid. Mitmekesist after-skid võimaldavad paljud restoranid, baarid, pubid, diskoteegid.

Val d’Isere’is on kasutusel Espace Killy suusapass, mis kehtib ka Tignes’i suusakeskuses. Igal aastal külastab Val d’Isere üle 300 000 suusataja. Uuringud on näidanud, et üks suusataja suusatab siin keskmiselt 6 tundi päevas. Iga aasta maikuu esimesel nädalal toimub külas nn. rendevouz-nädal, kus ümberkaudsete suusakeskuste töötajad tulevad kokku hooaega lõpetama.

Tasub külastada suvelgi
Prantsusmaa teistest suusakeskustest mainigem veel järgmisi: Alpe d’Huez, Les 2 alpes, La Plagne, Tignes, Chamonix, Courchevel. Nende kõigi kohta saab sihtkoha-, lume- ja turvainfot veebiaadressil www.skifrance.fr, üldiste ilmastikuoludega võib end kurssi viia aadressil www.meteo.fr.

Enamus suusakeskusi pakub klientidele teenuseid ka suvel, mil saab harrastada paljusid suviseid spordialasid. Ja loomulikult on käeulatuses kõik siseruumides toimuvad aktiviteedid: saunad, jacuzzid, jõusaalid ja mänguväljakud. Hinnad on soodsad ja suvel ei kehti ka suusahooajale traditsioonilised nädalased majutustsüklid. Eriti hästi sobivad taolised suvised pakkumised auto- ja loodusturistidele.

Lisainfot suusapakettide kohta saate ka Estraveli koduleheküljelt www.estravel.ee.