Kes vastutab,
kui ma jätkulennust maha jään?
Vastab Estraveli asepresident Mauri Saarend.
Minimaalne ühendusaeg
sõltub mitmest asjaolust
Minimaalne ühendusaeg (ingl. minimum connecting time, lühendatult MCT)
on lühim ajavahemik, mis peaks transiitlennuväljal jääma saabuva ja väljuva
lennu vahele. MCT sõltub lennuväljast, terminaalidest, kasutatavatest
lennukompaniidest ja vajalikest formaalsustest (rahvusvaheliselt siselennule
ümber istudes). Andmed MCT kohta on olemas broneerimissüsteemides. Näiteks
Helsingis on see rahvusvaheliste lendude puhul 35 minutit, Kopenhaagenis
45 minutit, suuremates lennujaamades pikem. Eriti pikk on MCT, kui on
vaja vahetada lennuvälja. Näiteks Moskvas peaks Sheremetjevo lennuväljale
saabudes ja Domodedovost edasi lennates kahe lennu vahele jääma 6 tundi,
New Yorgis Newarki ja Kennedy lennuvälju kombineerides aga 3 tundi 30
minutit.
Aega tuleb varuda
piisavalt
Kui MCT-st ei ole piletit müües kinni peetud, ei anna lennufirma mahajäämise
korral uut lendu tasuta ja klient on sunnitud edasijõudmiseks kohapeal
uue pileti ostma. See pole aga ainus risk. Kuigi inimene ise võib ühelt
lennult teisele jõuda märgatavalt kiiremini kui lubatud minimaalne ühendusaeg,
ei pruugi jõuda tema pagas. Graafikujärgsete lendude korral ning väiksematel
lennuväljadel ei tohiks MCT-st kinni pidades probleeme tekkida. Vähemkogenud
reisija võib aga isegi MCT järgimise korral hätta jääda suurtel ja “segastel”
lennuväljadel nagu LHR või FRA. Siiski on ka siin vastutav reisija ise.
Seetõttu on soovitav nõuda piletit broneerides, et lendude vahele jäetaks
pikemad vahed kui MCT nõuab.
Saabuva lennu hilinemisel
vastutab lennufirma
Kui minimaalsest ühendusajast on kinni peetud ja mahajäämise jätkulennult
põhjustab saabuva lennu hilinemine või ärajäämine, vastutab reisija sihtkohta
toimetamise eest hilinenud lennukompanii. IATA reeglites on sätestatud
jätkulennust mahajäämise põhjustanud lennukompanii kohustus reisija sihtpunkti
toimetamiseks kas oma teistel lendudel või mõnel muul viisil. Paraku ei
määra need reeglid mingeid konkreetseid tähtaegu ega näiteks võimalikult
ettetuleva ööbimise kompenseerimist (kuigi seda võidakse teha). Kindlasti
ei hüvitata hilinemise tõttu ärajäänud ärikohtumisi. Mahajäämisest tingitud
võimalike kulude katmiseks on omal kohal reisikindlustus.
NB! Ehkki hilinenud lennukompaniil
lasub kohustus reisija sihtpunki toimetamiseks, ei tulda seda võimalust
alati kandikul pakkuma. Tõenäolisem on, et inimene peab ise oma õigusi
nõudma.
Ülemüük tuleb reisijale
hüvitada
Üheks lennust mahajäämise eriliigiks on lennule mittelubamine ülebroneerimise
tõttu (ingl. denied boarding). Kuna mitte kõik endale lennukis koha broneerinud
inimesed ei tule tegelikult sõitma, arvestavad lennukompaniid sellega
ja lubavad tihti broneerida pileteid rohkem kui lennuk mahutab. Siiski
ilmub lennule vahel rohkem reisijaid kui statistiline tõenäosus lubaks
ja kedagi on vaja maha jätta. Selliselt lennukist mahajäetud reisijal
on kõige suuremad õigused: lisaks esimesel võimalusel alternatiivsete
lendudega edasitoimetamisele saab ta ka rahalist või muud materiaalset
hüvitust (nt tasuta lennupiletid), mille suurus võib ulatuda sadadesse
dollaritesse, õiguse telefonikõnele suvalisse kohta ja vajadusel ka tasuta
hotelliööbimise. See teeb 'denied boarding'-u mõnede kliendigruppide jaoks
üpris atraktiivseks. Ameerikas on tavaline, et ülebroneerimise korral
otsitakse vabatahtlikke, kes on hüvituse eest nõus lennust maha jääma.
Euroopas otsustab mahajääja isiku harilikult lennufirma ise.
