Lapimaa lummus
vallutab südameid
Kõigil meist on oma ettekujutus Lapimaast, kuigi vähesed on seal käinud.
Teame, et Lapimaal on väga külm ja väga pime, aga peale selle elavad seal
ka Jõuluvana ja põhjapõdrad. Tegelikult paneb päris Lapimaa imestama ka
paljureisinud turisti, kes reisibroshüüride imalatesse lausetesse juba
harjunud skeptiliselt suhtuma. Sest imelikul kombel on Lapimaal kõik olemas,
mis välja reklaamitud. Meetrised lumehanged, rahumeeli üle tee jalutavad
põhjapõdrad, nii puhas õhk, et hingata on valus, napi taimestikuga tundrud
ja piiritu avarus. Lapimaale saabumine on nagu tagasipöördumine lapsepõlve,
kui Eestiski veel krõbedad lumerohked talved olid.
Eksootilise põhjamaana välja reklaamitud, pole Lapimaa siiski asustamata
kõnnumaa, kus elatakse äärmuslikes tingimustes ja teise inimesega kohtumiseks
tuleb sadu kilomeetreid maha käia. Kindel võib olla selles, et kõikjal
on suurepärased autoteed, esmaklassiline viidasüsteem, korralikud majutustingimused,
valgustatud suusarajad ja koguni 3 lennuvälja. Lapimaa algab polaarjoonest,
kuigi Lapimaa pealinn Rovaniemi jääb tegelikult mõned kilomeetrid polaarjoonest
lõuna poole. Rovaniemis elab 36 000 inimest, kogu Soome Lapimaal kokku
197 000 inimest. Laplaste endi arvates Rovaniemi veel Lapimaa pole ja
selleks, et tõelist Lapimaad näha saada, tuleb linnast paarsada kilomeetrit
põhja poole sõita. Sealt, Helsingist 1000 km kauguselt, leiab ka Soome
suurimad ja parimad suusakeskused ning lahked laplased, kes iga külalise
üle, kes nii kaugele on sõitnud, siirast rõõmu tunnevad.
Lapimaa suusaeelised
Üldse tegutseb Lapimaal kümmekond suusakeskust, mis erinevad üksteisest
suusanõlvade pikkuse ja arvu poolest, aga kõigis on talvel alati piisavalt
lund ja suurepärane teenindus kogu hooaja vältel. Kuldreegel on, et mida
põhja poole minna, seda pikemad laskumised eest leiab. Lapimaale suusatama
minnes saavutatakse kaks eesmärki korraga - kõigepealt saab oma silmaga
ära vaadata, mis asi see Lapimaa siis tegelikult on ja loomulikult suusamägedel
ennast proovile panna. Lapimaa suusakeskuste suurimaks eeliseks on, et
need asuvad eestlastele lähedal ja kohalesõiduks ei pea palju aega varuma,
nii pääseb korraks ära isegi kiire töö kõrvalt. Teised tugevad trumbid
on omanäoline loodus, pikk hooaeg, alati lumetatud nõlvad ja turvalisus
- laviine on Lapimaal haruharva.
Üldised nipid suusatajatele
Suusahooaeg algab juba oktoobris, kui esimene lumi tuleb maha, väljas
on esimesed pakased ja saab hakata ka kunstlund tegema. Suusanõlvad lumetatakse
järk-järgult. Hooaeg kestab maikuuni, mõnikord on lund jätkunud isegi
juunini. Kõrghooaeg algab veebruarist ja kestab aprilli alguseni, siis
on majutushinnad isegi kuni kaks korda kõrgemad. Kõige soodsamad on hinnad
novembrist kuni jõuludeni ja samuti terve jaanuarikuu. Kui majutuspaik
asub mäenõlvadest kaugemal, liigub kindlasti hotellide ja suusanõlvade
vahel tasuta suusabuss. Jaanuaris on kõige külmemad ilmad, tavaline temperatuur
tihti -14 kraadi ja mõnel päeval isegi -40 kraadi, aga kuna Lapimaa kliima
on kuiv, on pakane palju kergemini talutav kui Eestis. Ja väga külma ilmaga
näeb kindlasti oma silmaga tõelist Lapimaa imet - virmaliste taevatantsu!
Näiteks Jaapani turistid sõidavad Lapimaale ainult virmaliste pärast.
Viimase hetke info Soome ilmastikuolude kohta leiab internetist aadressil
http://www.weather.fi
ja suusakeskuste lumeolukorra kohta http://www.ski.fi.
Sellelt aadressilt saab ka täpselt teada, mitu nõlva parasjagu mingis
suusakeskuses lahti on.
Päevapilet
Päevapilet maksab keskmiselt 130 FIM, 3 päevaks 350 FIM. Enne kõrghooaja
algust on piletid keskmiselt 25% odavamad.
Varustuse laenutus
Kõikides suusakeskustes on olemas varustuse laenutuse võimalus, hinnad
u. 100 FIM päeva kohta. Suured suusatootjad annavad tihti oma uuemat toodangut
suusakeskustesse katsetamiseks, sellepärast on paljud soomlasedki loobunud
isikliku varustuse omamisest. Varustus ostetakse tavaliselt aastateks,
aga suusakeskuse laenutusest saab igal aastal tuliuusi mudeleid proovida.
Mõnikord sooviksid mäesuusatajad ka suusariideid laenutada, aga sellist
teenust suusakeskusest ei leia, seda suudavad pakkuda ainult programmiteenindusfirmad,
kes igasuguseid safareid korraldavad.
Suusakoolid
Suusakoolist on hea läbi käia, kui alles esimest korda mäesuusatamist
proovima hakatakse. Algajate õpetus algab õige kukkumistehnika õppimisega,
aga õpetussõnu jagatakse lahkelt ka edasijõudnule. Suusakoolid on olemas
igas suusakeskuses. Soodsam on kooli minna mitmekesi - poolepäevane kursus
maksab ühele inimesele 300 FIM, aga igale järgmisele sama grupi inimesele
ainult 90 FIM, vastavalt ka terve päeva kursus ühele inimesele 600 FIM
ja igale järgmisele 90 FIM. Suusaõpetajate puhul hämmastab nende äärmine
kannatlikkus ja huumorimeel, paha sõna ei kuule ka siis, kui esimestel
kordadel mäest alla tuisates juhtute õpetaja pikali sõitma.
Lapimaa suurimad
suusakeskused
Kõige lihtsam on neid kaardi peal paika panna lennuväljade järgi. Kittilä
lennuväljalt on ühendused Levile ja Ylläsele: Levi on Soome suurim, populaarseim
ja kõige kiiremini kasvav suusakeskus Lapimaa lääneosas, kus käivad harjutamas
nii Soome mäe- kui murdmaasuusakoondis. Eelmisel talvel käis Levi mägesid
proovimas isegi Madonna!
45 suusanõlva, 19 suusatõstukit, suurim kõrguste vahe 325 m, pikim nõlv
2500 m, 230 km murdmaasuusaradu. Eelmisel aastal ehitati Levile Soome
ainuke gondolsuusatõstuk ja Maailma Karika osavõistluse nõuetele vastav
suusanõlv, kus juba 2001.a. loodetakse pidada üks slaalomi MK etapp. Majutusvõimalusi
on väga erinevaid, alates suusamajakestest kohe suusanõlvade jalamil kuni
privaathotellini, kokku üle 12 000 voodikoha. Olemas on ka korralik veekeskus.
Internetis: http://www.levi.fi
Ylläs asub Lapimaa lääneosas Rootsi piiri läheduses. Ylläse omapäraks on 7 tundrust koosnev mäeahelik, mille nõlvadele suusakeskus on rajatud. Majutuse eest hoolitsevad 2 küla: Äkäslompolo tundru põhjaküljel ja Ylläsjärvi lõunaküljel. 35 suusanõlva, 19 tõstukit, pikim nõlv 3 km, kõrguste vahe 463 m, 23 kerget, 8 keskmise raskusega ja 4 rasket nõlva. Soome parimad lastemäed. Ylläse suusanõlvu peetakse Soome kõige raskemateks, samuti Ylläse murdmaasuusaradu, mida on kokku 250 km. Levil ja Ylläsel kehtib sama suusapilet, see pakub suurepärase võimaluse mõlema tipptasemel suusakeskuse proovimiseks, nende vahemaa u. 50 km. Internetis: http://www.yllas.fi
Inari lennuväljalt saab Ida-Lapimaal asuvasse Saariselkä keskusesse ja see on kõige kaugemal põhjas asuv suusakeskus. 10 suusanõlva, 6 suusatõstukit, suurim kõrguste vahe 180 m, pikim nõlv 1800 m. On ka veekeskus ja Soome esimene külmaveekeskus, mis koosneb 10 m2 suurusest jääaugust ja 2 saunast. Eksootilise ja eksklusiivse majutuse võimalust pakub 20 iglust koosnev jääst ehitatud igluküla. Sisetemperatuur igludes on -3 ja -8 kraadi vahel, aga olemise teevad mugavaks põhjapõdranahad, lambanahast vaibad ja vateeritud magamiskotid. Iglukülas on isegi mesinädalasviit. Saariselkä suusapuhkuse võib ühendada kultuuripuhkusega, 30 km kaugusel asub Tankavaara kullaküla koos kullamuuseumiga ja saamide ajalookeskus. Internetis http://www.saariselka.fi
Rovaniemi lennuväljalt on ühendused Pyhä ja Salla suusakeskustesse. Pyhä valiti 1999. aaastal Soomes aasta parimaks suusakeskuseks. 10 suusanõlva, suurim kõrguste vahe 280 m, pikim nõlv 1800 m, 7 suusatõstukit. 80 km murdmaasuusaradu. Internetis http://www.pyha.fi.
Sallas on 10 suusanõlva, millest 2 rasket (1 neist on Soome kiireim), 4 keskmise raskusega ja 4 kerget nõlva. Lastele on 2 oma nõlva. 76 km murdmaasuusaradu. Sallas harjutab Soome noorte mäesuusakoondis, sest lisaks hea profiiliga suusanõlvadele on seal ka tasemel varustuse hoolduse võimalused, head sisesportimisvõimalused ja majutus kohe nõlvade lähedal. Eriliseks teeb Salla see, et selle läheduses asub ainulaadne 200 ha suurune põhjapõdrapark. Internetis http://www.salla.fi.
Safari ja palju
muud
Mäesuusatamisvõimalustele lisaks pakutakse turistidele muudki huvitavat
tegevust, et oma võimeid proovile panna ja Lapimaa võludest viimast võtta.
Selle eest hoolitsevad programmiteenindusfirmad.
Mootorsaanisafarid võivad kesta ühest tunnist kuni nädalani - ikka vastavalt
kliendi soovile. Safarivõlu on selles, et mootorsaaniga pääseb suurtest
teedest eemale päris puutumatu looduse rüppe.
Samamoodi pakutakse välja koerarakendisafareid, kus kelgu ette rakendatakse
14 siberi huskikoera, turist pannakse kelgu peale ja koerad kaovad uskumatult
kiiresti metsa vahele.
Koerasõitu liiga tempokaks pidajad võiksid valida põhjapõdrasafari, sest
kindel võib olla, et põder metsa vahele ei torma, vaid sammub väärika
aeglusega. Kes aga teiste seljas liugu lasta ei taha, saab proovida uusvana
looduses edasiliikumise viisi - lumeräätsasid! Need on lühemad ja laiemad
kui suusad - nii et ei vaju läbi lume. Lumekingadel edasiliikumine ei
vaja mingeid radu ja minna saab just sinna, kuhu hing ihaldab - näiteks
silmapiiril valendavat mäetippu vallutama. Meeles peaks pidama ainult
seda, et lumeräätsadega on kerge käia siis, kui on paks lumi, õhukesel
lumel on aga tavalise saapaga ikka märgatavalt kergem astuda. Seda tarkust
teile laplastest ärimehed juba ei ütle, kliendi soov on neile seaduseks
ja lumekingad pannakse soovijale jalga isegi vihmase ilmaga. Tegelikult
on nende firmade teenindusvalmidus suurepärane - kliendi soovil ootab
teda mootorsaan 
juba
Rovaniemi lennuväljal. Safarikorraldajad varustavad kõik osalejad termoülikondadega
ja -jalanõudega ja õpetavad ka vahendeid (mootorsaani, koerarakendit,
põdrarakendit) turvaliselt juhtima.
Lastega Lapimaale
Kui pere pisemadki tahetakse Lapimaale kaasa võtta, võib suusapuhkuse
ühendada ka Jõuluvana külastamisega. Jõuluvana küla asub Rovaniemist 5
km kaugusel ja on avatud aastaringselt. Seal on võimalus Jõuluvanaga koos
pilti teha ja Jõuluvana postkontorist lähedastele eritemplite ja -markidega
jõulusoove teele saata. Jõuluvana küla kõrvale graniitkalju sisse ehitati
paar aastat tagasi jõuluteemaline Santapark, mis on mõeldud eelkõige 3-8
aastastele lastele. Kõik Santapargis toimuv on jõuludega seotud - saab
jõulukarussellil sõita, kihutada reega läbi nelja aastaaja, vaadata jõulumultikaid
ja nukuteatri esitusi. Rovaniemi linnal on oma suusakeskus Ounasvaara,
kus leidub 4 erineva tasemega suusanõlva. Pikim nõlv 820 m, suurim kõrguste
vahe 140 m. Internetis www.ounasvaara.net.
Enamikes suusakeskustes kehtib alla 7aastase "kiivripea" reegel - s.t.
et kõik nooremad, kui 7aastased suusahuvilised, kellel kiiver peas, saavad
suusanõlvadele tasuta, aga lapsevanem peab igal juhul kaasas olema. Paljud
hotellid pakuvad välja soodsa peretoamajutuse võimaluse, kus laste jaoks
on tuppa teisele korrusele ehitatud spetsiaalsed magamislavatsid.
Käesoleva reklaamteksti
valmistas spetsiaalselt Estravelleri jaoks ette Soome Turismiarendamise
Keskuse Eesti esinduse marketingisekretär Riine Lond.
