Küsitlus:
lennufirmad 2000
Lennundus on oma loomult väga globaalne majandusvaldkond, kus viimased
aastad on kaasa toonud olulise turu avanemise ja riikliku regulatsiooni
kaotamise erinevates riikides. Suurematel turgudel konkureerivad reisijate
pärast nii kodu- kui ka välismaised riiklikud ja eraomanduses olevad lennufirmad.
See on põhjustanud konkurentsi tugevnemist ja piletihindade alanemist.
Et karmistuvas konkurentsis eluvõimeliseks jääda, moodustavad lennukompaniid
koos partneritega globaalseid alliansse, millede mõju ulatub ka Eestisse.
Eestis ei ole tururegulatsioon lennunduses veel täielikult kaotatud -
teiste riikide lennukompaniid võivad siit otselende teha vaid oma päritolumaadesse,
mitte kolmandatesse riikidesse. 
Eesti osakaal globaalses lennundusturus on kaduvväike - võrreldes näiteks
meist rahvaarvult ca 6 korda suurema läänepoolse naabri Rootsiga müüsid
Eesti reisibürood eelmisel aastal lennupileteid ligi 78 korda vähem (arvud
vastavalt 35.4 miljardit ja 456 miljonit EEK). Seega kulutab keskmine
eestlane lennukiga reisimisele aastas 13 korda vähem raha kui keskmine
rootslane. Väikese turumahu tõttu teevad regulaarseid otselende Tallinnasse
küllaltki vähesed lennukompaniid ja seda vaid lähiümbruskonna riikidest.
Kaks kolmandikku siinse turu müügist läheb Star Alliance'i (SAS, Lufthansa,
Austrian Airlines) ja sellega tihedat koostööd tegevate Estonian Air'i
ja Air Balticu arvele. Suurimaks konkurendiks neile Eesti turul on Finnair.
Väikse osa müügist saavad endale Lithuanian Airlines ja Eesti Lennukompanii
(ELK). Viimase mõne aasta jooksul on konkurents siinsel turul pigem vähenenud
kui kasvanud. Tallinnasse on oma otselennud lõpetanud Lufthansa ja LOT,
SAS loovutas Kopenhaageni liini tervenisti Estonian Air'ile ja viimane
omakorda on peatanud lennud nelja sihtpunkti. Suuremaid lennukeid on asendatud
väiksematega.
Alates talvehooajast elavdab tõenäoliselt turgu mõnevõrra Tallinna ja
Varssavi vahelise liini taasavamine Poola lennukompanii LOT poolt. Samas
suuremad Euroopa lennufirmad nagu British Airways, Air France, KLM jt
ei plaani lähiajal Eestisse lende alustada, ehkki näiteks British Airways
lendab juba mitu aastat Riiga. Põhja-Eesti elanike valikuvõimalust lennufirmade
vahel avardab Tallinnast märksa suurema lendude ja reisijate arvuga Helsingi
lennuvälja lähedus. See ei luba ka Eestis esindatud lennufirmadel vaatamata
konkurentsi vähesusele hindu väga kõrgele tõsta. Ent lennupiletite hinnad
on Eestis viimase aasta jooksul siiski tõusnud - põhjuseks eelkõige Euroopa
ühisraha kursi langus USA dollari suhtes ja (dollarites noteeritud) kütusehindade
suur tõus maailmaturul.
Mida arvavad Eesti lennundusturust ja selle tulevikuväljavaadetest Tallinnasse lendavad tähtsamad lennufirmad? Järgmistelt lehekülgedelt leiate nende vastused Estravelleri küsimustele.
1. Milliste uudistega lähete vastu talvehooajale?
2. Kas hindate oma turupositsiooni Eestis piisavaks ja kas on plaanis oma turuosa laiendada?
3. Mis on Eesti kliendi silmis teie firma eeliseks?
4. Kas Eesti turule on oodata uusi lennuliine/vedajaid?
5. Millise müügikanali kasvu hindate kiireimaks järgmise aasta jooksul? Milline kanal teile praegu Eestis kõige olulisem on?
Magnus Engström
Balti riikide koordinaator, SAS
1. Alates sellest sügisest peaks Tallinn-Stockholmi liinil alustama lendamist uus lennukitüüp: deHavilland ehk Dash8. Dash võtab peale 72 reisijat. Esialgu on see lennumasin graafikus laupäeviti, uuest aastast peaks teda aga jaguma juba kõikidele varahommikustele väljalendudele. Euroopa lendudest on uudiseks ühendus Kopenhaageni ja Birminghami vahel. Tööpäeviti hakkab lendama 3 lennukit päevas, esimene lend on planeeritud 19. novembriks. SAS´i peakorteris on viimasel ajal tõsiselt nõu peetud uute sihtpunktide avamise üle teistel kontinentidel. Mingeid otsuseid veel vastu võetud ei ole. Arutluse all on olnud mitmed ka meie reisijatele atraktiivsed linnad Ameerika mandril, samuti Aasias. Loodame, et otsused langetatakse peatselt.
2. SAS on alati huvitatud oma müügitulemuste parandamisest.
3. Kindlasti meie partnerid nagu seda on Estonian Air ning Star Alliance liikmed. Samuti ka EuroBonus programm.
4. Selline informatsioon meil kahjuks puudub, ei oska selle kohta midagi öelda.
5. Üle maailma on märgatav olnud e-kaubanduse kiire edasiminek. Eestis on meile kõige olulisem hästi funktsioneeriv reisibüroode-müügiagentide võrk.
Paul Nordell
Baltimaade regiooni direktor, Finnair
1. Finnair uuendab
talvehooajal oma lennukiparki 8 uue Airbus tüüpi lennukiga, mis hakkavad
lendama peamiselt Euroopa regulaarliinidel. Eesti reisijate paremaks teenindamiseks
lendame talvise sõiduplaani järgi 6 korda päevas Tallinna ja Helsingi
liinil, lisandub õhtune lend, mis oluliselt vähendab ooteaegu nii Euroopast
saabujatele kui ka Kaug-Itta reisijatele Helsingis.
Koostöös meie Oneworld partneritega pakume uusi sihtkohti Euroopas ja
kaugliinidel. Huvipakkuvamad on kindlasti Sydney ja Melbourne Austraalias,
traditsioonilisele New Yorgi lennule tuleb lisaks 9 suurimat sihtkohta
USAs. Euroopa sihtkohtadest pakuvad huvi kindlasti Köln, Luxemburg, Nizza.
Puhkusereisijaid lennutame West Palm Beachi, Las Palmasesse, Funchali
ja teistesse juba traditsioonilistesse puhkekohtadesse.
2. Finnair on Eesti lennundusturul tegutsenud 9 aastat. Meie turuosa on kasvanud koos turuga ja hetkeseisuga oleme rahul. Alati võiks paremini minna. Tähtsam on täna säilitada juba saavutatud turuosa kui luua illusioone ja püüda kujutletavat, kuid olematut saaki. Eesti lennureisijate arv on kindlaks määratud juba meie elanikearvuga.
3. Eesti reisija seisukohalt peame oma tugevaks küljeks Helsinki Vantaa lennuvärava lähedust, mugavust ja loogilisust. Samuti tihedat lennugraafikut Tallinna ja Helsingi vahel, mis võimaldab reisijatele sujuvaid ja aega säästvaid lennuplaane. Väga oluline on hea sõiduplaan, mis võimaldab varahommikusi äralende ja hilisõhtusi kojusaabumisi.
4. Konkurents on alati teretulnud. Aga see küsimus on rohkem Teede ja Sideministeeriumi töövaldkond.
5. Ega ta palju suvi 2000 müügikanalitest ei erine. Võibolla kasvab elektrooniline reisikaubandus, mis eeldab maksimaalselt lihtsat käsitlust ja kasutajate vilumust. Täna domineerib müük reisibüroode ja agentuuride kaudu, mis minu arvates jääb ka tulevikus põhiliseks müügikanaliks.
Leela Lilleorg
Müügidirektor, Estonian Air
1. Alates talvisest
hooajast lisab Estonian Air esmaspäeva hommikul ühe lennu Moskvasse, pakkudes
seega otseühendust Moskvasse ja tagasilennuks 5 korda nädalas.
Hiljutine uudis meie reisijatele on keskpäevase lennu lisamine Stockholmi.
Lend väljub Tallinnast 13.40 ja Stockholmist 15.40 igal tööpäeval, võimaldades
ühepäevaselt ärireisilt tagasi pöörduda juba pealelõunal. Koostöös SAS-ga
pakub Estonian Air ühendust Stockholmi viis korda päevas.
2. Alates 1996. aastast on Estonian Air Tallinna Lennujaama läbivate reisijate põhjal suurendanud oma turuosa 40 protsendilt 56 protsendini 1999. aastal. Hindame piisavaks praegust olukorda, kus meie käes on üle poole regulaarreisijate turust.
3. Üheks eeliseks Eesti reisijate silmis on tõsiasi, et oleme ainus lennufirma maailmas, kes pakub teenindust nende emakeeles. Pardateeninduse kõrge kvaliteet, personaalne ja siiras suhtlemine klientidega on olnud ja jääb meie tugevaks küljeks. Pakume Eesti kliendile otselennuvõimalust üheksasse sihtkohta - palju enam kui teised Tallinnast opereerivad lennufirmad. Ühendused meie partneritega üle Kopenhaageni, Stockholmi ja Frankfurdi laia maailma edasilendamiseks on sujuvad ja mugavad. Estonian Airi kõrged tehnilised standardid on leidnud tunnustust Euroopa Ühinenud Lennuametite poolt ning tagavad meie reisijatele turvalisuse ja lendude toimumise täpsuse.
4. Estonian Air on sõlminud koodijagamislepingu Ukraina lennufirmaga Aerosvit Airlines. Alates 1. septembrist on kõigil Estonian Airi poolt Kiievisse ja tagasi opereeritavatel lendudel ka Aerosvit Airlinesi lennunumber. Kuigi Aerosvit ise lende ei alusta, on neil tänu Estonian Airile juurdepääs Eesti turule.
5. Ootame suurimat kasvu otse kliendile suunatud müügis läbi interneti, kuid see kanal jääb edaspidigi moodustama meie müügist väga väikest osa. Suurimaks müügikanaliks Eestis on ja saab olema müük läbi reisibüroode. Estonian Airi jaoks on Eestis juhtival kohal reisibüroo Estravel. Oma laia müügivõrgustiku kaudu toob Estravel meie modernsete Boeing 737 ja Fokker 50 tüüpi lennukitega lendama märkimisväärse osa Eestis lennupileti ostnud reisijatest.
Eva-Maria Eensalu
Esindaja Eestis, Austrian Airlines/Lauda Air
1. Lõplik talvine lennuplaan kinnitatakse kolme nädala jooksul ning kohe saavad reisijad ka sellekohast täpsemat informatsiooni. Nagu ikka hooaja vahetudes, on oodata lennuaegade ja sageduste muutusi. Samuti avatakse mõned uued liinid.
2. Oleme rahul, kuid arenemisruumi jätkub.
3. Eelkõige on meie eeliseks väga hea teenindus, Viini tipprestorani "Do&Co" köök meie lendudel, suurepärane interaktiivne programm pikkadel lendudel, lihtne ja suhteliselt väike Viini lennujaam transiitpunktina ning head ühendused üle kogu maailma.
4. Konkurents on teretulnud.
5. Meie suurimaks ja edukaimaks müügikanaliks on reisibürood ning usun, et ka tulevikus saame loota väga tulemusterohkele ja meeldivale koostööle. Samas tõuseb kindlasti ka internetimüük ning call-center'ite kaudu tehtavate broneeringute arv.
Helena Karu 
Esindaja Eestis, airBaltic
1. Juulist täienes pardateenindus Riia liinil. Pakume suupisteid, teed, kohvi, mahlu ja lahjemaid alkohoolseid jooke. Sügisest muutub hinnastruktuur, mis teeb lendamise arvestatavaks alternatiiviks autosõidule. Septembris esitlesime uut toodet, nn. sarjapiletit Tallinn-Riia ja Riia-Vilniuse liinil. See sisaldab 20 lendu 6 kuu jooksul ning on mõeldud eelkõige äri- ja püsikliendile, olles odavam kui eraldi piletid Tallinna, Riia ja Vilniuse vahel. Reisijale või firmale vormistatakse 20 tähikut, mis broneerimisel vahetatakse lennupileti vastu. Firma sarjapiletiga saavad lennata erinevad töötajad. Sarjapiletit müüakse nii turisti- kui ka äriklassi. Äriklassi pileti omanik võib külastada äriklassi ootesaale Tallinnas, Riias ja Vilniuses ning koguda lendude eest topeltarv EuroBonus punkte. Toode on müügil kõikides IATA reisibüroodes, Estonian Airi piletikassades ja AS Tallinna Lennujaama Piletiagentuuris.
2. 1. oktoobril saab airBaltic 5-aastaseks, neist 4 aastat on oldud Eesti turul. Hindame oma turupositsiooni Eestis rahuldavaks. Meil on väga hea koostöö Estonian Airiga. Loodame, et sarjapilet tõstab reisijate arvu ja sellega kasvab ka meie turuosa.
3. airBaltic pakub koostöös Estonian Airiga Tallinna ja Riia vahel äripäeviti kaks lendu päevas. Lennud võimaldavad ärimeestel Riias ära käia ühe päevaga. Hommikulend jõuab Riiga tööpäeva alguseks, õhtune väljub Riiast tööpäeva lõpul. Ka on airBalticu üheks eesmärgiks olla täpseim lennufirma Balti riikides. Väikesed lennujaamad lubavad toimetada reisijad kohale täpselt ja kindlustada neile edasilennuvõimalus.
4. Kahjuks ei saa sellele küsimusele konkreetset vastust anda, kuid algav sügis-talvine hooaeg annab sellele peatselt vastuse.
5. Reisibürood on airBalticule olulisimaks müügikanaliks. Meie pileteid võib osta ka Estonian Airi ja Tallinna Lennujaama kassadest, üha populaarsemaks muutub ka Internet. Praegu on pileteid läbi meie kodulehekülje http://www.airbaltic.com võimalik tellida ainult Lätist.
