Rahvus eestlane,
elukoht... Sambia
![](hrule.GIF)
Aafrika
südames Sambias elab ka vähemalt üks eestlane - Kristine Neuman koos oma
Sambias töötava abikaasaga. Estravelleri palvel esitleb Kristine seda
põnevat maad meile lähemalt.
Alates 1964. aastast
on Sambia iseseisev riik, kuid Briti impeeriumi jälgi on veel näha igal
sammul. Ametlikuks riigikeeleks on Sambias inglise keel, mis teeb turistide
elu lihtsamaks. Liiklus on siin britilikult vasakpoolne ja aafrikalikult
kaootiline. Tihti võib näha suurt veoautot pargituna näiteks kurvi või
vahetult enne ristmikku, kuid kohalike arvates ei ole sellisel parkimisel
viga midagi. Midagi ju ei juhtu, arvavad kohalikud.
Sõbralikud ja rõõmsameelsed
inimesed
Üldiselt on sambialased väga sõbralikud, rõõmsameelsed ja naeruhimulised.
Nendega on lihtne kontakti saavutada. Sambialasel on alati piisavalt aega
selleks, et üksteist pikalt ja põhjalikult tervitada.
Sambialased on enamasti
suhteliselt saledad, eestlastega umbes ühte kasvu ja kenade näojoontega.
Linnas käiakse riides väga euroopalikult, ainult pidulikel juhtudel pannakse
selga rahvuslikud riided. Külades kasutatakse riietuses rohkem erksavärvilisi
kangaid. Polegi päris õige rääkida sambialastest kui ühest rahvusest,
sest riigis on seitse suurt hõimu, kellel igaühel oma keel ja traditsioonid.
Enamus inimesi peabki ennast pigem mingi hõimu liikmeks kui sambialaseks.
Perekonnasidemed
olulised
Ei ole mingi ime, kui sambia perekonnas on 8-10 last, kuigi tänapäeval
haritud inimesed enam nii suurt perekonda ei loo. Üldse on perekonnasidemed
Sambias väga olulised, alati aidatakse neid pereliikmeid, kes ise ei suuda
enda eest seista, kõike jagatakse perekonnaga ja perekonda kuulub tavaliselt
väga palju inimesi. Lisaks oma lastele ka vennad-õed, nende lapsed, tädid,
onud ning loomulikult vanemad ja vanavanemad. Tihti elab ühe töölkäiva
inimese palgast ära 10-15 inimest. Selline suurperede süsteem on siiani
vältinud ka selliste asutuste nagu lastekodude ja vanadekodude teket.
Kuna aga seoses AIDSi jõudsa levikuga ei suuda perekonnad viimasel ajal
enam kõiki orbe üleval pidada, on eriti linnades ilmunud palju tänavalapsi.
Ametlikel andmetel on Sambias AIDSi nakatunud 25% elanikkonnast. Kahjuks
pole riik siiani midagi radikaalset AIDSi leviku tõkestamiseks ette võtnud
ja haigusest endastki rääkimine on endiselt tabu.
Kuigi
seadus seda ei luba, on paljudel jõukamatel meestel enam kui üks naine
ja ega üldjuhul neid mingi karistus ei ootagi. Traditsiooniliselt maksab
mees naist võttes pruudi isale pruudimaksu kas rahas või kariloomades.
Üldiselt pole Sambia ühiskonnas naistel siiani olnud mingit sõnaõigust,
kuid viimasel ajal hakkab olukord pisut muutuma.
Sambialasel pole
kunagi kiire
Igasuguste väikeste toimingute peale kulub tohutult aega - näiteks poes
müüja poolt kviitungi kirjutamine võib oma tubli 10-15 minutit aega võtta.
Igal juhul õpivad ka välismaalased siin kannatlikkust. Sambialased tahavad
elu nautida ja ei viitsi muretseda, et mingi asi on natuke kõver - näiteks
seinad, segamini - näiteks kontor või auklik - näiteks tööriided.
Kui pidutsemisest
rääkida, siis selles on sambialased küll meistrid. Sambialased joovad
heameelega õlut. Müüakse ka kohalikku õlut, mis väga meenutab Saku heledat,
samuti pruulitakse kodudes midagi õllesarnast. Pärast mõne õlle joomist
on sambialased kohe varmad tantsu lööma, oleks ainult meelepärast muusikat.
Ja tantsuoskus on neil küll kõigil olemas. Eriti osavalt oskavad naised
oma vööst allapoole jäävat kehaosa liigutada.
Kuigi enamik elanikkonnast
on kristlased, ei takista see neil sügavalt nõidustesse ja maagiasse uskumast.
Ka kõrgeltharitud inimene on surmani hirmunud, kui keegi lubab teda ära
nõiduda - see on siinkandis kõige hirmsam ähvardus. Tihtipeale usaldatakse
nõid-arste rohkem kui tohtreid haiglates, mistõttu ka paljud ei saa õigeaegset
ravi .
Victoria juga:
maailma suurim ![](images/sambia_kosk.jpg)
Sambia uhkuseks on kindlasti Victoria juga, mis tegelikult asub Sambia
ja Zimbabwe piiril. Victoria juga on maailma kõige laiem juga - joa laius
1,7 km ja langus u. 100 m. Igatahes on see kindlasti vaatamist väärt.
Victoria juga nägi esimese eurooplasena möödunud sajandi keskel legendaarne
dr. David Livingstone, kes kirjeldas seda kui kõige imetlusväärsemat vaatamisväärsust
Aafrikas. Livingstone nimetas joa kuninganna Victoria auks Victoria joaks.
Kohalikud kutsuvad juga aga teisiti - Mosi-O-Tunja - suits, mis müristab.
See nimi iseloomustab hästi Victoria juga vihmaperioodil - u. 550 miljonit
kuupmeetrit allvoolavat vett minutis, õhk täis veeauru, nii et näha on
ainult joa ülemine osa. Kuival perioodil, kui jõgi on mitu korda väiksem,
voolab vett alla ainult paarist kohast, kuid terve joa langus on paremini
nähtav.
Victoria joa ümbrus
on tuntud ka ekstreemspordi huviliste seas. Sambiat Zimbabvega ühendavalt
sillalt on võimalik teha maailma pikimat benji-hüpet - 111 m. Ka on Zambezi
kärestikel võimalik parvetada (White water rafting) ja uusima ekstreemsusena
mööda jõekärestikke surfata (river boarding).
Safari: Aafrika
peamine magnet
Sambia on väga atraktiivne oma rahvusparkide poolest. Kui siiani on safarimaadena
tuntud eelkõige Keenia, Tansaania ja Lõuna-Aafrika Vabariik, siis Sambial
on kindlasti pakkuda sama häid parke ühe eelisega - pargid on suhteliselt
inimtühjad. Sambias võib nautida tõeliselt metsikut, inimtegevusest puutumata
Aafrika loodust.
Üldjuhul pole ükski
rahvuspark aiaga piiratud - loomad tulevad ja lähevad vabalt, kuid kõik
loomad on pargi territooriumil kaitse all ja keelatud on igasugune inimtegevus,
väljaarvatud safaride korraldamine. Enamasti paiknevad safarikämpingud
rahvuspargi sees või vahetus läheduses, mistõttu tihti satuvad kämpingutesse
ka mitmesugused metsikud loomad. Pole harv juhus näha oma onnikese verandalt
elevanti või kaelkirjakuid lõunasööki nosimas. Kõige enam võib loomi kämpingutesse
sattuda öösel, mistõttu pimedas ei lubata ilma saatjata teha ühtegi sammu.
Üldiselt on safari kämpingud Sambias väga kenad, isegi luksuslikud. Ühena
vähestest kohtades korraldatakse Sambias safarisid ka jalgsi ning samuti
ka pimedas tugevate laternate valguses.
Parim hooaeg sügisel
Minu suurimaks üllatuseks on olnud kliima - siinne talv (mai-august) on
märksa külmem kui ma seda eales uskunud oleksin. Päeval 15-18 kraadi,
öösel aga ainult 6-10 kraadi. Majad on ehitatud ilma korraliku isolatsioonita,
mis on hea siinses suves, aga äärmiselt ebameeldiv talvel. Soojal perioodil
on temperatuur 25-30 kraadi ja kuna õhk on kuiv, on seda kerge taluda.
Parim aeg Sambiasse tulekuks on augusti lõpp - novembri keskpaik. Siis
on siin soe ja kuiv ning safaridel loomad kõige paremini jälgitavad, kuna
rohi ja põõsad on ära kuivanud.
![](hrule.GIF)
Sisukord
|