Turiste võluvad Horvaatias kõige enam imekaunis, paljude lahtede ja saarekestega rannik ning renessansiajastu pärandiga linnad. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks.
Horvaatia eraldus ja iseseisvus Jugoslaavia Föderatiivsest Sotsialistlikust Vabariigist Horvaatia iseseisvussõja (1991–1995) tulemusel. 1. juulist 2013 on Horvaatia Euroopa Liidu liige, alates 1. jaanuarist 2023 euroala ja Schengeni viisaruumi liige.
ÜLDINFO
Pealinn – Zagreb
Pindala – 56 594 km²
Rahvaarv – 3 871 833 (2021)
Rahaühik – euro (EUR)
Riigikeel – horvaadi keel
Ajavöönd – Kesk-Euroopa aeg
MIKS KÜLASTADA
Horvaatia on ideaalne paik väga mitmekesise aktiivse puhkuse jaoks. Istras liivarannad praktiliselt puuduvad, kuid selle kompenseerib kristallselge merevesi. Tänu vee selgusele on siin ka ülihead sukeldumisvõimalused. Arheoloogilisi vaatamisväärsusi leidub erinevatest ajastutest – võluvaimad neist on Pula suurejooneline Rooma amfiteater ja Poreči keskaegse linna romantika.
UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvad Horvaatias järgmised paigad: Plitvice järvede rahvuspark, Eufrazijeva basiilika episkoopiline kompleks Porečis, Trogiri ajalooline linn, Spliti ajalooline ala koos Diocletanuse paleega, Dubrovniku vanalinn, Stari Gradi tasandik Hvari saarel ning Püha Jakobi katedraal Šibenikis.
SOBILIK AEG REISIMISEKS
Enamasti külastatakse Horvaatiat aprillist septembrini. Kõige kallimad kuud on juuli ja august, mil on turismi kõrghooaeg. Kõige parem külastusaeg on september, mil meri on veel soe ning rahvast vähem.
KLIIMA
Suvel on päevane temperatuur mõnusalt soe ning õhtud ei ole hirmus palavad. Keskmised temperatuurid on juulis 25 – 28 °C ningseptembris 20 -25 °C. Merevesi on juulis kuni 28 °C, juunis ja septembris 18 – 22˚C.
Lühikesi kuumaperioode esineb vaid haruharva. Vaatamata sellele, et päevane temperatuur on jahedam kui mõnes teises naaberriigis, on Aadria meri pidevalt soe. Kõige külmem on merevee temperatuur märtsis, umbes 10 kraadi.
PÕNEVAD KOHAD
Splitis laiub uhke Vana-Rooma aegne vaatamisväärsus Dioclektianuse Palee. Suurejooniline antiikne palee on ümbritsetud keskaegsete hoonetega, kirikute ja väljakutega. Krki saarel paiknevad Vana-Rooma aegsed varemed ja romantilised mägikülad, kõrgete kaljudega ümbritsetud pisikesed liivalaguunid, keskaegne klooster ja mäetipus paiknev maaliline Vrbniku linnake.
Plitvicka järvede rahvuspark peidab endas lopsaka metsaga kaetud mäed ja üle kahekümne türkiissinise järve, mis on omavahel ühendatud kaskaadide ja koskedega.
Samuti ootavad külastamist kaunid väikelinnad: arhailine linn Novigrad, armas kalurilinn Vrsar, kunstiinimeste lemmik kivilinnake Bale.
HEA TEADA
- Kraanivee joomine ei ole keelatud, kuid soovitatakse kasutada pudelivett
- Politseinikke ja sõjaväelasi, k.a militaarobjekte ei ole lubatud pildistada ja filmida. Siin ringi reisides tuleb olla delikaatne ja vältida sõja teemal kõnelemast või ka liiga ägedalt oma arvamust avaldamast – mälestused juhtunust on kohalike jaoks liiga valusad.
- Renditud liiklusvahendiga ringi sõites tuleb arvestada, et kiirteed on suures ulatuses tasulised. Kohalikud teed võivad olla väga kitsad ja käänulised. Eriti ettevaatlik tuleks olla kurvilistel mägiteedel, saartel ja rannikuäärsetel teedel. Bussivõrk on hästi arenenud, eriti rannikualadel. Rongid on aeglasemad ja vähem levinud.
- Kui plaanid külastada saari (nt Hvar, Korčula, Brač), kasuta näiteks Jadrolinija või mõne muu kohaliku parvlaevafirma teenuseid.
- Sageli ostetakse Horvaatiast kaasa oliivõli, mis on üks Euroopa parimaid, samuti looduskosmeetikat (näiteks ürtidest, oliivi- ja mandliõlist, kitsepiimast).
- Paljud turistid on enese jaoks avastanud Horvaatia disainerirõivad, mis on originaalsed, maitsekad ja kannavad endas ka rahvuslikke traditsioone.
- Proovi kohalikke toite nagu pašticada (hautatud liha), cevapi (väikesed grillitud lihapulgad) ja peka (köögiviljade ja lihaga küpsetis). Mereannid on rannikualadel värsked ja populaarsed. Ka kohalik vein ja oliiviõli on maailmakuulsad – huvi korral soovitame kindlasti proovida.
