Luksemburg on oma pika ajaloo jooksul olnud paljude riikide ja valitsuste võimu all, kuid alates 10. sajandist on ta olnud kui mitte iseseisev, siis vähemalt eraldiseisev poliitiline üksus. Tänapäeval on Luksemburg ühekojalise parlamendiga suurhertsogiriik, kus võim on päritav.
Riigis kõneldav keel, luksemburgi (letseburgi) keel, on saksa keele dialekt. Saksa keel on paljude luksemburglaste esimene võõrkeel, seda kasutatakse ka meedias. Asjaajamiskeel on prantsuse keel.
Luksemburgi majandus tugineb pangandusel, kindlustusvaldkonnal ja terasetööstusel. Olulised on ka põllumajandus ja veinitootmine.
Paljud Luksemburgile omased toidud on tüüpilised metsa omavale riigile. Nende hulgas on näiteks jäneseliha ja Ardenni sink. Riigi jõgedest püütavast forellist ja haugist valmistatakse samuti sageli menüüdesse kuuluvaid toite.
Luksemburgil ja Saksamaal on ühine Moseli jõe org, kus toodetavad valged veinid on hästi tuntud ja populaarsed. Sarnaselt piirkonna teiste riikidega on Luksemburg tuntud ka õlletootjana.
Luxembourg on Luksemburgi pealinn, samanimelise ringkonna ja kantoni keskus. Asub Pétrusse’i ja Alzette’i jõe ühinemiskohas.
Sagedamini Luksemburgi sattunulegi näib see paik ikka oma tõelist mina kindlusemüüride ja roheluse vahele varjavat. Kuid küllap ongi just selline saladuslik ja ainult välist ilu teistele näitav hoiak ühele pisikese suurhertsogiriigi uhke olemisega pealinnale kohane, oletab Helen Ennok.
Loe edasi...Luksemburgi sõidetakse nii kultuuri- kui ka ostureisile, sest liberaalne maksupoliitika teeb paljud kaubad naabritega võrreldes odavamaks. Pisiriigis jätkub raha, inimesi ja andeid nii konservatooriumi kui ka näiteks oma lennufirma tarbeks. Mägedel kõrguvad ajaloolised lossid ja maalilised orud paeluvad turiste.