Peloponnesose kõrgemad mäed asuvad Taigetose mäeahelikus ja ulatuvad üle 2500 m. Kasvatatakse palju tsitruselisi, viinamarju, pähkleid, kastaneid, kitsi ja lambaid. Tegeletakse põllumajanduse ja turismimajandusega.
Peloponnesos on olnud paljude vallutajate meelispaiku. Kõik need tulijad on jätnud oma jälje. Nii võib tänagi poolsaarel ringi sõites leida paljudest paikadest veneetsiaaegseid kindlustusi, frankide poolt ehitatud losse ja kloostreid, Bütsantsi keisrite poolt rajatud arvukaid kirikuid.
Mükeenest on pärit traagilised müüdid – sealt sai alguse Trooja sõda, seal kujunes Agamemnoni, Orestese ja Elektra saatus. Sama põnev on Mükeene ise – kõrgel mäenõlval seisavad uhked kükloopmüürid, mille paksus on keskmiselt viis ja pool ning kõrgus üksteist meetrit. Seal võid liikuda mööda kunagiste sõjameeste poolt sissetallatud rada läbi võimsate Lõviväravate, mööda marmortreppe kuninga palee megaronini, kust avaneb hingemattev vaade.
Naphlion on tuntud oma romantilise vanalinna ja kõige maitsvama köögi poolest. Siiani peetakse Naphlioni Kreeka kõige veneetsialikumaks linnaks, kaunid kitsad tänavad ja neoklassitsistlikud majad võluvad ka kõige kriitilisemaid külastajaid. Linn on nagu elav muuseum. Kreeka on teatri sünnimaa. Naphlioni lähedal asub Epidauros, kus kunagi kummardati arstikunsti jumalat Asklepiust ja tema tütart Hygeiat. Seal oli omaaegne sanatoorium, tervisekeskus, kus tavapärase ravimise kõrval kasutati ka nn. alternatiivmeditsiini – tervisesporti, unenägude seletamist ja selle põhjal ravi määramist, maomürki. Epidaurose teater, mis mahutab 14 000 pealtvaatajat, on tänapäevani säilinud peaaegu muutumatuna. Epidaurose teatrit peetakse maailma kauneimaiks ja parima akustikaga teatriks. Peloponnesosel asub ka kuulus Korinthose kanal. Kanal valmis 1893, selle pikkus on 6,3 km, kõrgus umbes 80 m ja laius 25 m. Mõõtude kirjeldamine aga ei suuda edasi anda vaadet, mis avaneb sillalt, kui selle alt laevad läbi sõidavad.
Peloponnesosel asub ka 2006. aasta kultuuripealinn Patra. Tänapäeva Patra on väljanägemiselt uus linn. Ehitatud üles peale türklaste hävitustööd 1820-el aastatel. Üle Kreeka kuulsad on aga Patra lihavõtte-eelsed karnevalid.
Peloponnesose poolsaar on ammendamatu varaait ajaloohuvilistele. Kui lisame siia imekaunid vaated mägiteedelt, varjulised rannad, imemaitsva toidu ja külalislahked kohalikud, saamegi põhjused, miks tasub ikka ja jälle Kreekasse tagasi tulla.
Loe edasi...Peloponnesose poolsaar on tegelikult rohkem nagu saar pärast seda, kui Kórinthose kanal selle Mandri-Kreekast ära lõikas. Mitte ainult füüsiliselt pole Peloponnesos maailm omaette – muidu probleemidega sipleva riigi poolsaarel on elu ikka veel ilus nagu kreeka e.
Loe edasi...Peloponnesosel on palju avastada. Ette saab võtta lähemaid ja kaugemaid retki. Neid, mis ulatuvad poolde päeva ja neid kust tagasi jõuab alles mitme päeva pärast.
Kindlasti tasub tähelepanu pöörata väikestele küladele, mida jagub nii rannikule kui mägedesse. Inimesed on sõbralikud ja nõus lahkesti oma kodukandist pajatama.
Põnevaid mägiseid käimisi saab ette võtta Kalavrita piirkonnas, kus on võimalik sõita vaaterongiga läbi kuristike või Lousiouse orus, kuhu on ka kõige järsematele nõlvadele peidetud kümneid kloostreid ja nauditavaid teadasaamisi pakuvad Dimitsana, Karitena ja Stemnitsa mägikülad.
Lõuna poole sõites võib sisse põigata Kalamatasse ja Githio koobastesse või väga omapäraste kommetega ja ehituskultuuriga Vathia kummitustekülla.
Veel lõunapoole sattudes tasub kindlasti ära käia Monemvasia saarel, kuhu tänapäeval viib sild. Või võtta ette lühike laevasõit Elafonissose või Kithira saarele.