Šveits

Šveits (ametlikult Šveitsi Konföderatsioon) on mägine ja merepiirita Kesk-Euroopa riik, kus leidub rohkelt järvi, külasid ja Alpide kõrgeid tippe. Selle linnades on säilinud keskaegsed kvartalid ning vaatamisväärsused nagu pealinn Berni Zytglogge kellatorn ja Luzerni puidust kabelisild. Riik on tuntud ka oma suusakuurortide ja matkaradade poolest.

Pangandus ja finantssektor on olulised majandusharud ning Šveitsi kellad ja šokolaad on maailmakuulsad.

ÜLDINFO

Pealinn – ametlikult puudub, Bern (de facto)
Pindala – 41 291 km²
Rahvaarv – 9 104 063 (2025)
Rahaühik – Šveitsi frank (CHF)
Riigikeel – saksa, prantsuse, itaalia ja romanši
Ajavöönd – Kesk-Euroopa aeg

MIKS KÜLASTADA

Šveitsi tasub reisida eelkõige selle erakordse looduse ja mitmekesise elamustevaliku pärast, kus ühes riigis kohtuvad Alpide võimsad mäetipud, kristallselged järved ja postkaardilikud linnakesed. Siin saab nautida nii maailmatasemel suusakuurorte ja maalilisi matkaradu kui ka kultuuri ja ajalugu, mis peegelduvad hästi säilinud vanalinnades, muuseumides ja kohalikes traditsioonides.

Šveits pakub kõrget kvaliteeti igas detailis alates transpordikorraldusest kuni majutuse ja gastronoomiani ning lisaks annab reisile oma erilise nüansi saksa, prantsuse ja itaalia kultuuriruumi põimumine. See on sihtkoht, kus loodusrahu ja aktiivne puhkus käivad käsikäes ning kus iga aastaaeg loob täiesti erineva, kuid alati meeldejääva kogemuse.

SOBILIK AEG REISIMISEKS

Šveitsi reisimiseks sobib aeg sõltuvalt sellest, millist elamust otsid.

• Talv detsembrist märtsini on ideaalne suusatamiseks ja talispordiks, kui Alpides on kindel lumeolukord ja kuurordid täies hoos.
• Kevad ja sügis on rahulikumad ning sobivad hästi linnapuhkuseks ja loodusvaadetega kulgemiseks, sest turiste on vähem ka ja hinnad võivad olla soodsamad.
• Suvi juunist septembrini on parim aeg matkamiseks, rattasõiduks ja järvede nautimiseks, kui mägiteed on avatud ja ilm soe ning päikeseline.

KLIIMA

Šveitsi kliima varieerub piirkonniti (ja kõrguse) järgi. Madalamates piirkondades on suved soojad ja talved jahedad, samas kui Alpides on talved külmad ja lumerohked ning suved jahedamad. Ilm võib mägedes kiiresti muutuda ning sademed jagunevad üsna ühtlaselt üle aasta.

PÕNEVAD KOHAD

Šveitsis tasub külastada Luzerni, mille maaliline vanalinn ja kabelisild loovad tõelise postkaardivaate, ning Interlakeni, mis on ideaalne peatuspaik Alpide avastamiseks ja seiklusspordiks.

Zermatt ja kuulus Matterhorn pakuvad hingematvaid mäevaateid ning talvel suurepäraseid suusavõimalusi. Jungfraujochi mäetipp, kuhu viib Euroopa üks kõrgemaid raudteid, pakub vaateid liustikele ja igilumele. Genfi järve ääres asuvad Montreux ja Lausanne ühendavad kauni looduse ja kultuurielamused, samas kui Zürich ja Genf pakuvad kosmopoliitset atmosfääri, tipptasemel muuseume ja kvaliteetset linnapuhkust.

Berni UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv vanalinn lisab reisile ajaloolise mõõtme.

Põnevaid kohti, mida Šveitsi reisides külastada tasub, on ülaltoodust kordades rohkem. Rohkema info saamiseks, sealhulgas ka autorendi kohta, ja reisiplaanide tegemiseks võta ühendust Estraveli reisikonsultandiga.

HEA TEADA

• Šveits ei kuulu Euroopa Liitu, kuid kuulub Schengeni alasse, seega piisab Eesti kodanikule reisiks kehtivast ID-kaardist või passist.
• Riigi ametlik valuuta on Šveitsi frank. Kaardimaksed on laialdaselt levinud, kuid väiksemates kohtades tasub omada ka sularaha.
• Kohapealne hinnatase on Eesti mõistes kõrge, eriti majutus, toitlustus ja teenused. Eelarve planeerimisel tasub sellega arvestada.
• Ühistransport on väga täpne ja hästi korraldatud. Rongiga liikumine on mugav ja pakub kauneid vaateid. Sageli tasub kaaluda Swiss Travel Passi, kui plaanis on rohkem ringi liikuda.
• Riigis on neli ametlikku keelt: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani. Enamik inimesi räägib ka inglise keelt, eriti turismipiirkondades.
• Looduses liikudes tuleb arvestada kõrguse ja kiiresti muutuvate ilmastikuoludega. Mägedes matkates on oluline sobiv varustus ja ilmastiku jälgimine.
• Šveitsis hinnatakse täpsust, korda ja vaikust. Avalikus ruumis on kombeks olla viisakas ja lugupidav, näiteks ühistranspordis hoitakse vaiksemat tooni.
• Jootraha ei ole kohustuslik, sest teenindustasu on tavaliselt hinnas, kuid hea teeninduse eest ümardatakse arve sageli ülespoole.
• Elektripistikud on enamasti J-tüüpi, mis erineb Eesti omast. Kuigi hotellides võib olla olemas ka adapter, siis reisiadapteri kaasavõtmine on kindlam valik.