Genfis asuvad paljud rahvusvahelised organisatsioonid – alates ÜROst kuni Punase Ristini.
Igal riigil, ka Eestil, on seal oma saatkond või missioon. Genf on seega üks Šveitsi pealinnadest, panganduskeskustest, kellalinn ja Šveitsi aken maailma. Aken on muidugi avatud – 44 protsendil Genfi elanikest on taskus teise riigi pass. Rahvusvaheline aura hõljub ennekõike ÜRO Genfi territooriumil, mida nimetatakse Genfis Nationiks.
Teisel pool jõge asub vanalinn. Keskuseks on St Pierre’i katedraal, kus John Calvin reformeeris kunagi kristlust. Kiriku all asub muuseum, milles ajaloohuviline leiab roomlaste pärandit. Väljapanekud on nii rikkalikud, et külaskäiku võin südamest soovitada. Vanalinna taga on nn reformaatorite müür ilusa pargiga, mis viib ülikooli peahooneni. Park on väärt ühte pikemat jalutuskäiku.
Šoppamas käib Genfi elanik Rue du Marché’l ehk turu tänaval. Loomulikult leiab iga nurga pealt juveeli- ja kellapoode, sest Genf on kuulsa Rolexi kella kodulinn. Kellel aga napib Rolexi jaoks raha, võib imetleda järveäärses inglise aias (Jardin Anglais) ilusat lilledega kaunistatud kella. Järve promenaadilt avaneb kaunim vaade Genfi sümbolile, milleks on purskkaev Jet d’eau.
Sel sügis-talvisel hooajal lisandub airBalticu valikusse Tallinnast veel 3 otselennu sihtkohta – Genf, Tenerife ja Tampere!
Loe edasi...Rattad teevad rat-tat-taa… Tegelikult Šveitsi rongide rattad veerevad imevaikselt, relsijätkudel kolisemata. Rong ronib kindlalt mäest üles ja laskub rahulikult orgu, läbib lühikese tunneli ja vonkleb üle mäestikujõe silla.
Loe edasi...Kellele pakub Genf vähe, võib teha ühe- või kahetunnise ringsõidu laevaga Genfi järvel. Kes tahab kaugemale, sõidab Yvoire’i – hästi säilitud keskaegsesse linnakesse (www.yvoiretourism.com) või Lausanne’i (www.lausanne-tourisme.ch), kus asub Rahvusvaheline Olümpiakomitee ja selle muuseum.